Kodanlasest aadlimees. Arst vastu tahtmist – Moliere

Kaks Moliere (kodanikunimega Jean-Baptiste Poquelin) oivalist komöödiat, mis suurima “komödiandi” loomingu eestindamisel tõlkijaile millegipärast kahe silma vahele on jäänud.

“Kodanlasest aadlimees” on kindlasti naljakaim näidend, mis senini kirjanduse ajaloos kirjutatud. Näidend kujutab satiiriliselt kodanlust ja ühiskonnas kõrgemasse klassi pürgimist, heites nalja nii keskklassi kui ka aristokraatia üle. Tegevus leiab aset Pariisis kodanlase Jourdaini majas.

“Arst vastu tahtmist” – selles rõõmsameelses, ekstsentrilises näitemängus räägitakse sellest, kuidas naine oli väsinud oma laisa abikaasa Sganarelle lollidest trikkidest ja ta otsustas talle õppetundi anda. Nii juhtus, et sel samal ajal otsisid kaks ühe aadliku teenrit Ravitsejat, kes raviks aadliku tütre arusaamatust haigusest, kes millegi pärast kaotas kõne võimu. Olles kohtunud nende teenritega, ütles naine et tema abikaasa on maailma kõige parim ravitseja ja soovitas teenritele, et nad teda korralikult peksaksid, et ta tunnistaks neile, et ta on arst. Sganarelle, pidi tunnistama, et ta on ravitseja ja läheb ja ravib aadliku tütre terveks. Rikka aadliku majas, avastas ta kogemata, et aadliku tütar ei ole üldse haige, vaid teeskleb, sest isa tahab et tema tütar abielluks rikka mehega, vaid seetõttu, et ta on rikas. Ja see, kellesse tütar on tõesti armunud, on vaene. Saades tuttavaks sellega, keda Lucinda  tõesti armastab, korraldab Sganarelle nende põgenemise. Kuid finaalis naaseb Lucinda peigmees Lucindaga avalikult, mitte salaja, sest ta sai oma onult teada, et ta on nüüd rikkas pärija. Selles näitemängus on kõik tegelased erksad ja naeravad mitmesuguste inim iseloomude üle, mis ei ole ka meie ajal oma tähtsust kaotanud.

Sari Europeia