<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><rss version="2.0"
	xmlns:content="http://purl.org/rss/1.0/modules/content/"
	xmlns:wfw="http://wellformedweb.org/CommentAPI/"
	xmlns:dc="http://purl.org/dc/elements/1.1/"
	xmlns:atom="http://www.w3.org/2005/Atom"
	xmlns:sy="http://purl.org/rss/1.0/modules/syndication/"
	xmlns:slash="http://purl.org/rss/1.0/modules/slash/"
	>

<channel>
	<title>Maailma ajalugu &#8211; Vaimuvara</title>
	<atom:link href="https://vaimuvara.ee/kategooria/raamatud/ajalugu-militaar/maailma-ajalugu/feed/" rel="self" type="application/rss+xml" />
	<link>https://vaimuvara.ee</link>
	<description>raamatute e-pood</description>
	<lastBuildDate>Sat, 01 Aug 2026 23:46:47 +0000</lastBuildDate>
	<language>et</language>
	<sy:updatePeriod>
	hourly	</sy:updatePeriod>
	<sy:updateFrequency>
	1	</sy:updateFrequency>
	<generator>https://wordpress.org/?v=7.1</generator>

<image>
	<url>https://vaimuvara.ee/wp-content/uploads/2021/09/Vaimuvara-Logo-100x100.png</url>
	<title>Maailma ajalugu &#8211; Vaimuvara</title>
	<link>https://vaimuvara.ee</link>
	<width>32</width>
	<height>32</height>
</image> 
	<item>
		<title>Raudne kuningas. Neetud kuningad I &#8211; Maurice Druon</title>
		<link>https://vaimuvara.ee/e-pood/raudne-kuningas-neetud-kuningad-i-maurice-druon-eesti-raamat-1990/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[admin]]></dc:creator>
		<pubDate>Thu, 07 Nov 2019 11:57:51 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.vaimuvara.ee/?post_type=product&#038;p=922</guid>

					<description><![CDATA[<p><a href="https://vaimuvara.ee/?s=Maurice+Druon&#38;post_type=product">Maurice Druoni</a> raamat käsitleb Prantsuse kuninga <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Philipp_Ilus">Philippe Ilus</a>a viimast eluaastat 14. sajandi alguses: tuleriidal hukatava Templirüütlite suurmeistri needust, abielurikkumiste paljastamist kuninga perekonnas, süüdlaste karistamist ning needuse täidemineku algust. Ajalugu muutub M. Druoni esituses romaniseeritud isikulooks, “tõestisündinud romaaniks”, kuid see-eest on peaaegu kõik tegelased ajaloolised isikud ning sündmustik tuvastatud hoolika uurimistööga. Autori hoiak on läbinägeliku ja erapooletu, kohati irooniliselt üleoleva jutustaja hoiak. Ometi tunduvad tal tegelaste seas olevat ka oma soosikud. Teda veetlevad tugevad, ülekeeva elujõuga isiksused, kes teevad ajalugu oma äranägemise järgi. Kuid hoolimata niisugusest sangarite kultusest püüab autor näidata ka kõiki ohtusid, mis tulenevad absoluutsest despootlikust võimust ja sellega kaasnevatest saatuslikest vigadest. Autori täielik põlgus kuulub aga “lollakatele kuningatele, kes tahavad juhtida oma ligimesi, ilma et nad selleks suutelised oleks”. Neile ei andesta ta midagi.</p>
<p>Sari: Neetud kuningad I</p>
<p>“Neetud kuningate” sari käsitleb Prantsusmaa ajalugu aastast 1314 kuni aastani 1362, täpsemalt öeldes Prantsuse kuningate ja kõrgaadli lugu alates Philippe IV Ilusast kuni Jean II Heani. Romaanisari rajaneb põhjalikul uurimistööl. Kuuenda köite lõpus on toodud bibliograafiline nimestik ligi 120 läbitöötatud infoallikaga: ajalookroonikad, alliktekstid ja tekstide kogumikud, üldised teatmikud ja peroodi üldkäsitlused, sarja tähtsamate tegelaste kohta kirjutatud artiklid ja monograafiad. Uurimis- ja kirjutustööks moodustas M. Druon omaette meeskonna ajaloolastest ja kirjanikest, keda ta iga köite algul ausalt loetleb ja tõnusõnadega meenutab.</p>
<p>The post <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee/e-pood/raudne-kuningas-neetud-kuningad-i-maurice-druon-eesti-raamat-1990/">Raudne kuningas. Neetud kuningad I &#8211; Maurice Druon</a> appeared first on <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee">Vaimuvara</a>.</p>
]]></description>
		
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Aleksander Suur &#8211; Stefania Stefani, 2000</title>
		<link>https://vaimuvara.ee/e-pood/aleksander-suur-stefania-stefan-koolibri-2000/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[admin]]></dc:creator>
		<pubDate>Tue, 28 Apr 2020 23:21:02 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.vaimuvara.ee/?post_type=product&#038;p=1096</guid>

					<description><![CDATA[<p>Haaravate piltidega illustreeritud lugu ühest ajaloo tuntuimast kangelasest, Aleksander Suurest.</p>
<p>Aleksandrit nimetatakse Suureks sellepärast, et just temal tuli esimesena mõte liita üheks riigiks erineva kultuuri, keele, rassi ja usundiga inimesed. See ei õnnestunud tal, nii nagu pole õnnestunud kellelgi pärast teda ega õnnestu kellelgi ka tänapäeval, palju sajandeid hiljem. Tema suurejooneline kavatsus on aga jäänud püsima.</p>
<p>«Ma ei võtnud mitte midagi endale ja pole ühtegi, kes saaks näidata minu varandusi, näitamata seejuures omi. Ja milleks peaksin ma koguma endale aardeid, kui ma söön ja magan samuti nagu teiegi? Paljud teist elavad hoopis ilusamat elu kui mina, sest mina pean nii mõnegi öö üleval olema selleks, et teie saaksite rahulikult magada.»<br />
Aleksander Suur</p>
<p>Originaalpealkiri: Alessandro il Grande</p>
<p>The post <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee/e-pood/aleksander-suur-stefania-stefan-koolibri-2000/">Aleksander Suur &#8211; Stefania Stefani, 2000</a> appeared first on <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee">Vaimuvara</a>.</p>
]]></description>
		
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Maailmaehitajate pettus &#8211; Jüri Lina, 2023</title>
		<link>https://vaimuvara.ee/e-pood/maailmaehitajate-pettus-juri-lina-2023/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[admin]]></dc:creator>
		<pubDate>Wed, 29 Apr 2020 15:35:54 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.vaimuvara.ee/?post_type=product&#038;p=1117</guid>

					<description><![CDATA[<p>Me elame maailmas, mis võib tunduda hirmutav ja kaootiline. Poliitikud ja massimeediumid väidavad, et sündmused arenevad täiesti seosetult. Jutte eri nähtusi ühendavast laastava toimega varjatud seosest naeruvääristatakse, taandades need vandenõuteooriateks, mis ei sobi ametlikku, ilustatud maailmapilti. Selles näilises kaoses selguse saamiseks läheb tarvis võtit.<br />
<a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Jüri_Lina">Jüri Lina</a> uus raamat on säärane võti, mis avab ukse minevikku ja oleviku sündmusi suunanud varjatud võimustruktuuride mõistmiseks. Selle poliitilise korra rajanud jõud on tegutsenud läiklevate fassaadide taga. Templiordu, illuminaatide ja vabamüürlaste ulatuslik pettus on jätnud jälje meie kõigi ellu.<br />
Jüri Lina on kogunud allikmaterjali ja raskesti kätte saadavaid dokumente, et salaseltside kohta koostada kuriteoregister. Ta paljastab seoseid varjatud liikumiste vahel ja näitab, kuidas need on mõjustanud ajalugu sääraste marionettide abil, nagu Napoleon, Lenin, Trotski, Hitler, Mao Zedong, Roosevelt ja Truman - kõik olid kõrgvabamüürlased. Ta uurib vabamüürluse maagilisi rituaale ja viitab nende päritolule. Lugeja saab teada paljude suurte sõdade ja revolutsioonide tegelikud põhjused, alates Suurest Prantsuse Revolutsioonist 1789. aastal kuni Kuveidi sõjani aastal 1991 ja Serbiat tabanud pommirünnakuteni aastal 1999.<br />
Lõpuks avalikustab autor, mismoodi need õelad jõud tegutsevad tänapäeva maailmas, kirjeldades ühtlasi nende kavatsusi inimkonna tuleviku vormimiseks. See raamat lööb mõra paljudesse ohtlikesse müütidesse, esitades hoopis teistsuguse pildi maailmast, mis pole sugugi meeltülendav, kuid annab aimu meie elu kujundavatest teguritest.</p>
<p>Raamatu neljas trükk.</p>
<p>The post <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee/e-pood/maailmaehitajate-pettus-juri-lina-2023/">Maailmaehitajate pettus &#8211; Jüri Lina, 2023</a> appeared first on <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee">Vaimuvara</a>.</p>
]]></description>
		
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Alcazari sangarid &#8211; Rud Timmermans, 1938</title>
		<link>https://vaimuvara.ee/e-pood/alcazari-sangarid-rud-timmermans-maalingu-1938/</link>
					<comments>https://vaimuvara.ee/e-pood/alcazari-sangarid-rud-timmermans-maalingu-1938/#respond</comments>
		
		<dc:creator><![CDATA[admin]]></dc:creator>
		<pubDate>Thu, 25 Jun 2020 18:12:28 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.vaimuvara.ee/?post_type=product&#038;p=1373</guid>

					<description><![CDATA[<p>See raamat on jutustus Hispaania kodusõja esimestel kuudel Toledo linna südames paikneva Alcazari kindluse kaitsjatest, kes suutsid 72 päeva kangelaslikus ja ennastohverdavas võitluses kommunistidest piirajate vastu oma positsioone hoida ja abivägede tuleku ära oodata.</p>
<p>Kindral Franko armee vallutas Toledo 28. septembril 1936. Raamatu sündmustik toimub juulist septembrini 1936 ja põhineb osalejate ütlustel autorile, kes jõudis Toledosse veel siis, kui lahingumüra polnud vaibunud. Romaani laadis kirja pandud lugu on haarav ja emotsionaalne ning kirjeldab samas toimunud sündmusi tõetruult. Autor ütleb et Igal juhul jääb käesolev teos tõsiolude kirjelduseks, kusjuures ainet ei ole käsitletud ainult vaatleja jaheda ükskõiksusega, vaid on püütud sündmusi tõsioludele vastavalt taaselustada.<br />
Raamat ilmus esmalt 1937. a. Saksamaal ja järgneval aastal ka eesti keeles.<br />
Kangelaslik vastupanu Toledos omas Hispaani kodusõjas frankolaste jaoks olulist sümboolset tähendust. See sõjaline sündmus aitas kaasa kindral Francisco Franco järgneva mõjuvõimu kasvule.</p>
<p>Raamatu lõpus on pildilisa.</p>
<p>Originaali pealkiri Die Helden des Alcázar : ein Tatsachenbericht aus Toledo. Eesti keeles</p>
<p>The post <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee/e-pood/alcazari-sangarid-rud-timmermans-maalingu-1938/">Alcazari sangarid &#8211; Rud Timmermans, 1938</a> appeared first on <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee">Vaimuvara</a>.</p>
]]></description>
		
					<wfw:commentRss>https://vaimuvara.ee/e-pood/alcazari-sangarid-rud-timmermans-maalingu-1938/feed/</wfw:commentRss>
			<slash:comments>0</slash:comments>
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Inkvisitsioon &#8211; Jossif Grigulevitš</title>
		<link>https://vaimuvara.ee/e-pood/jossif-grigulevits-inkvisitsioon_eesti-raamat/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[admin]]></dc:creator>
		<pubDate>Sun, 05 Jul 2020 07:47:46 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.vaimuvara.ee/?post_type=product&#038;p=1457</guid>

					<description><![CDATA[<p>Katoliku kiriku õudustäratav sünnitis – inkvisitsioon on nõudnud ajaloo vältel sadu tuhandeid ohvreid, kelle seas on olnud kuulsaid teadlasi, kirjanikke, kunstnikke ning oma aja väljapaistvaid poliitika- ja ühiskonnategelasi. Tänapäeva teoloogid püüavad inkvisitsiooni kuritegusid “õigustada” üksikute kirikutegelaste või ilmaliku võimu omavoliga. Ajaloodoktor, VNFSV teeneline teadlane J. Grigulevitš (Lavretski) toob oma teoses päevavalgele aga inkvisitsiooni tõelise palge.</p>
<p>The post <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee/e-pood/jossif-grigulevits-inkvisitsioon_eesti-raamat/">Inkvisitsioon &#8211; Jossif Grigulevitš</a> appeared first on <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee">Vaimuvara</a>.</p>
]]></description>
		
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Sküüdi aarete otsinguil &#8211; Jossif Brašinski</title>
		<link>https://vaimuvara.ee/e-pood/jossif-brasinski-skuudi-aarete-otsinguil/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[admin]]></dc:creator>
		<pubDate>Sun, 05 Jul 2020 08:21:50 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.vaimuvara.ee/?post_type=product&#038;p=1462</guid>

					<description><![CDATA[<p>Sküütide muistised on üks arheoloogia paeluvamaid teemasid. Fotodega illustreeritud raamatus tutvustatakse sküütide aarete otsingute ajalugu ja kirjeldatakse sküüdi ülikute kurgaanidest leitud haruldasi kunstiteoseid.<br />
Raamat arheoloogiast ja kunstiajaloost huvitatud lugejaile.</p>
<p>Sisaldab bibliograafiat ja registrit.</p>
<p>EESSÕNA RAAMATU EESTIKEELSELE TRÜKILE:</p>
<p>Eesti lugeja ees olev raamat jutustab sküüdi «kunin­gate» aarete avastamisest, mille otsingutel on juba roh­kem kui kahesaja aasta pikkune ajalugu — alates kindral Melgunovi korraldusel 1763. aastal Ukrainas praeguse Kirovogradi juures toime pandud Litoi kurgaani esimes­test juhuslikest kaevamistest ja Kul-Oba kurgaani kaevamistest Kertši lähedal 1930. aastal kuni tänapäevani jät­kuvate nõukogude arheoloogide viimaste uurimistöödeni. Raamatus kirjeldatakse ja tõlgendatakse tähelepandava­maid leide ja tuuakse andmeid sküütidest — 7.—4. sajandil e. m. a. Euraasia tohutuid stepiavarusi asustanud legen­daarsest rahvast.</p>
<p>Maailma kõige suuremat sküüdi aarete kollektsiooni säilitatakse Leningradis Riiklikus Ermitaažis. Eestist on Leningradini vaid mõni sõidutund. Ja nii nagu lenin­gradlased on sagedased külalised Tallinnas, vaimustudes ikka ja jälle Tallinna vanalinna kordumatust ilust, nii on ka tallinlased ja eestlased üldse sageli külalised Lenin­gradis. Tõenäoliselt on paljud lugejad käinud Ermitaažis, imetlenud sealseid skulptuuri-, maali- ja tarbekunsti-šedöövreid. Võimalik, et mõned on külastanud ka Ermitaaži Erivarakambrit, kus range valve all säilitatakse sküüdi kuningakurgaanide kuldaardeid. Võimalik aga, et inimene, kes ei ole näinud neid šedöövreid, tahab nen­dega tutvuda pärast selle raamatu läbilugemist ja — ma olen veendunud — ta ei pettu.</p>
<p>Raamatu venekeelne teine trükk (1979) lõppes sõna­dega: «Otsingud jätkuvad...» Sellest on üpris vähe möö­das, kuid juba on avastatud uusi sküütide kulla-aardeid. Aasovimaal on viidud lõpule tohutu Berdjanski sküüdi kuningakurgaani uurimine, mille kaevamisest oli juttu raamatu teise trüki viimasel leheküljel. Kuigi kurgaani-alune matus oli rüüstatud juba muinasajal, leidsid arheo­loogid raudmõõga kuldpealistisega tupes, hobuse 44 senti­meetri pikkuse kullast otsmikupaela ja 20 veiniamforat. Kullast mõõgatupepealistis loomade võitlusstseenidega (niinimetatud «sküüdi loomastiil») leiti 1979. aastal kurgaanist Dnepri alamjooksul. 1981. aasta suvel alustas aga NSV Liidu ja Saksa FV ühine ekspeditsioon tohutuid töid uurimiste täielikuks lõpuleviimiseks suurima sküüdi kuningakurgaani, kuulsa Tšertomlõki juures, mille osa­listest kaevamistest 120 aasta eest ja sellest pärinevatest silmapaistvatest leidudest lugeja saab teada käesolevas raamatus.</p>
<p>Lugeja näeb, et otsingud jätkuvad üha, ja võib täie veendumusega öelda, et need jätkuvad veel väga kaua ja kannavad kahtlemata rikkalikku vilja.</p>
<p>Autor soovib eesti lugejale meeldivat ja huvitavat reisi sküüdi aarete otsinguil.</p>
<p>Meeldivaks kohuseks pean oma sügava tänu väljenda­mist kirjastusele «Valgus», kes leidis võimaluse minu raamatu väljaandmiseks eesti keeles, samuti tänan oma kolleegi J. Seliranda, kes võttis enda peale vaeva tõlkida raamat eesti keelde.</p>
<p>Leningrad, 12. oktoobril 1981, aastal.</p>
<p>J. Brašinski</p>
<p>The post <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee/e-pood/jossif-brasinski-skuudi-aarete-otsinguil/">Sküüdi aarete otsinguil &#8211; Jossif Brašinski</a> appeared first on <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee">Vaimuvara</a>.</p>
]]></description>
		
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Nad astusid üle piiri &#8211; Nikolai Jakovlev, 1974</title>
		<link>https://vaimuvara.ee/e-pood/nikolai-jakovlev-nad-astusid-ule-piiri/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[admin]]></dc:creator>
		<pubDate>Sun, 05 Jul 2020 20:33:17 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.vaimuvara.ee/?post_type=product&#038;p=1484</guid>

					<description><![CDATA[<p>Raamat jutustab kolmest Ameerika Ühendriikide poliitikategelasest – president Woodrow Wilsonist, president John F. Kennedyst ja senaator Robert F. Kennedyst. Neid kõiki tabas ühesugune saatus: ükski ei saavutanud poliitikas oma eesmärki. Vendade Kennedyte elu katkes traagiliselt, Wilsoni murdis halvatus. Kolme riigitegelase poliitikat analüüsides tahab autor selgitada, milles seisnes nende inimeste tragöödia, kes ei olnud USA teatud ringkondadele meeltmööda.<br />
Raamat sisaldab hulgaliselt üksikasju Woodrow Wilsoni ja Kennedyte perekonna elukäigust, selles on analüüsitud vendade Kennedyte mõrvamise versioone, kirjeldatud kuritegude uurimist jms.<br />
Monograafia on kirjutatud publitsistlikus laadis ning mõeldud laiale lugejaskonnale.</p>
<p>The post <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee/e-pood/nikolai-jakovlev-nad-astusid-ule-piiri/">Nad astusid üle piiri &#8211; Nikolai Jakovlev, 1974</a> appeared first on <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee">Vaimuvara</a>.</p>
]]></description>
		
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Unustatud kontinent &#8211; Kurt Welker, 1978</title>
		<link>https://vaimuvara.ee/e-pood/unustatud-kontinent-kurt-welker-eesti-raamat/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[admin]]></dc:creator>
		<pubDate>Sun, 09 Aug 2020 13:23:34 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">https://vaimuvara.ee/?post_type=product&#038;p=2048</guid>

					<description><![CDATA[<p>Normannide avastusreisid Gröönimaale ja Põhja-Ameerikasse.</p>
<p>Neljandat korda pärast keskööd käänab laevapoiss liivakella. Neli lööki kõlavad üle teki, kaks korda neli lööki vastavad summutatult pimedusest nagu kahekordne kaja. Kell on kaks hommikul. Rahustatult pöörab vaba vahikord teise külje: veel on kaks tundi kaheksa klaasini! Külmetades “Pinta” mastikorvis konutav mees võpatab ja talle meenub ta kohus. Ta hõõrub silmi ja sirutab kaela, et paremini näha; siis hüüab ta täiest kõrist, nii et see kõikjale kostab: “Tierra!” ja otsemaid veel kord venitatult: “Tierraa!”</p>
<p>Ta pole oma asjas päris kindel. Maad oli sel neetud reisil juba nii mõnigi näinud, aga hiljem osutus see pikaks veninud pilvevöödiks silmapiiril või mõneks neist jubedaist ujuvaist rohusaartest. Rodrigo de Triana hüüdis sellest hoolimata. Kuninganna poolt lubatud 10 000 maravedi suurune aastapajuk sellele, kes esimesena maad näeb, ja “vana” poolt tõotatud siidvammus jäid, kui ta oli õigesti näinud; sõim asjatu häire pärast läks ühest kõrvast sisse, teisest välja. Tekil algab liikumine. Suurtükipauk kõmiseb üle mere, kajab käsklusi, madrused ronivad kiiruga raadale ja mastide otsa, et purjesid rehvida.</p>
<p>Sisukord:</p>
<ul>
<li>Kolumbus või Leif?</li>
<li>Piiskopkond maailma lõpus</li>
<li>See pole äri Hansa jaoks</li>
<li>Kus asub Gröönimaa?</li>
<li>Tõde või luule</li>
<li>Erik Punase lugu</li>
<li>Jäämaa</li>
<li>Laev asub teele</li>
<li>Roheline maa</li>
<li>See maa ei saa olla Gröönimaa</li>
<li>Eriku pojad</li>
<li>Thorfinn ja Gudrid</li>
<li>Tummad tunnistajad</li>
<li>Kadunuks jäänud normannide otsinguil</li>
<li>Pealikutalu</li>
<li>Gröönimaa talupojad</li>
<li>Tühimaadel</li>
<li>Ilma kompassi ja sekstandita</li>
<li>Vinlandi mõistatus</li>
<li>Kus asus Vinland?</li>
<li>Veski, valvetorn ja kirik</li>
<li>Viikingid Metsikus Läänes?</li>
<li>Ristiretk Ameerikasse</li>
<li>Maakaardid panevad mõtlema</li>
<li>Lõpp</li>
<li>Karjasekepp ja kroon</li>
<li>"Skreelingid"</li>
<li>Valged indiaanlased, blondid eskimod</li>
<li>Herjolfsnesi surnud</li>
<li>Pilk tagasi ja edasi</li>
<li>Järelsõna</li>
</ul>
<p>Raamat sarjast "<a href="https://vaimuvara.ee/marksona/sari-maailm-ja-monda/">Maailm ja mõnda</a>".</p>
<p>The post <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee/e-pood/unustatud-kontinent-kurt-welker-eesti-raamat/">Unustatud kontinent &#8211; Kurt Welker, 1978</a> appeared first on <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee">Vaimuvara</a>.</p>
]]></description>
		
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Kui puudusid veel aastaarvud. Kesk-Euroopa esiajaloost &#8211; Kurt Welker</title>
		<link>https://vaimuvara.ee/e-pood/kui-puudusid-veel-aastaarvud-kesk-euroopa-esiajaloost-kurt-welker/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[admin]]></dc:creator>
		<pubDate>Tue, 15 Sep 2020 19:11:58 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">https://vaimuvara.ee/?post_type=product&#038;p=2119</guid>

					<description><![CDATA[<p>Kesk-Euroopa esiajalugu on senini vähem uuritud kui Vahemere-äärsete maade kultuuri. Alles tänapäeval on läinud korda sellest üht-teist teada saada .Käesolevas raamatus püüab autor valgustada seda, kui tihedad olid Kesk-Euroopa suhted Vahemeremaade kõrge kultuuriga. Raamat sarjast "<a href="https://vaimuvara.ee/marksona/sari-maailm-ja-monda/">Maailm ja mõnda</a>" annab hea ülevaate inimsuhete kujunemisest.</p>
<p>The post <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee/e-pood/kui-puudusid-veel-aastaarvud-kesk-euroopa-esiajaloost-kurt-welker/">Kui puudusid veel aastaarvud. Kesk-Euroopa esiajaloost &#8211; Kurt Welker</a> appeared first on <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee">Vaimuvara</a>.</p>
]]></description>
		
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Madrase minevik ja tänapäev &#8211; Ljudmila Šapošnikova</title>
		<link>https://vaimuvara.ee/e-pood/madrase-minevik-ja-tanapaev-ljudmila-saposnikova/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[admin]]></dc:creator>
		<pubDate>Tue, 15 Sep 2020 19:25:56 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">https://vaimuvara.ee/?post_type=product&#038;p=2121</guid>

					<description><![CDATA[<p>Vene autori raamatus jutustatakse Madrase linnast Indias, kirjeldatakse Madrase osariigi mitmeid ajaloolisi paiku, selle elanike tavasid ja traditsioone.</p>
<p>Raamat sarjast "<a href="https://vaimuvara.ee/marksona/sari-maailm-ja-monda/">Maailm ja mõnda</a>".</p>
<p>The post <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee/e-pood/madrase-minevik-ja-tanapaev-ljudmila-saposnikova/">Madrase minevik ja tänapäev &#8211; Ljudmila Šapošnikova</a> appeared first on <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee">Vaimuvara</a>.</p>
]]></description>
		
		
		
			</item>
	</channel>
</rss>
