<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><rss version="2.0"
	xmlns:content="http://purl.org/rss/1.0/modules/content/"
	xmlns:wfw="http://wellformedweb.org/CommentAPI/"
	xmlns:dc="http://purl.org/dc/elements/1.1/"
	xmlns:atom="http://www.w3.org/2005/Atom"
	xmlns:sy="http://purl.org/rss/1.0/modules/syndication/"
	xmlns:slash="http://purl.org/rss/1.0/modules/slash/"
	>

<channel>
	<title>Elulood &#8211; Vaimuvara</title>
	<atom:link href="https://vaimuvara.ee/kategooria/raamatud/elulood-ja-malestused/elulood/feed/" rel="self" type="application/rss+xml" />
	<link>https://vaimuvara.ee</link>
	<description>raamatute e-pood</description>
	<lastBuildDate>Tue, 21 Jul 2026 15:11:20 +0000</lastBuildDate>
	<language>et</language>
	<sy:updatePeriod>
	hourly	</sy:updatePeriod>
	<sy:updateFrequency>
	1	</sy:updateFrequency>
	<generator>https://wordpress.org/?v=7.0.2</generator>

<image>
	<url>https://vaimuvara.ee/wp-content/uploads/2021/09/Vaimuvara-Logo-100x100.png</url>
	<title>Elulood &#8211; Vaimuvara</title>
	<link>https://vaimuvara.ee</link>
	<width>32</width>
	<height>32</height>
</image> 
	<item>
		<title>Vrubel &#8211; Dora Kogan, 1986</title>
		<link>https://vaimuvara.ee/e-pood/vrubel-dora-kogan-kunst-1986/</link>
					<comments>https://vaimuvara.ee/e-pood/vrubel-dora-kogan-kunst-1986/#respond</comments>
		
		<dc:creator><![CDATA[admin]]></dc:creator>
		<pubDate>Wed, 16 Dec 2015 15:29:39 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.vaimuvara.ee/?post_type=product&#038;p=32</guid>

					<description><![CDATA[<p>Mihhail Vrubel (sünd. 17.märts; vana kalendri järgi 5.märts 1856 Omskis; surn. 14.aprill; vana kalendri järgi 1.aprill 1910 Peterburis) oli vene maalikunstnik. Kunsti õppinud Peterburi Kunstide Akadeemias. Tuntud teoseid "Istuv deemon" 1890, "Paan" 1899, "Luik tsaaritar" 1900. 1890 sai Vrubelist Abramtsevo kunstirühmituse liige ning teda toetas mõjukas patroon ja ringiliige Savva Mamontov. 1896 kohtus Vrubel Savva Mamontovi heaks teatris töötades oma naise Nadežda Zabelaga, kes oli kuulus ooperilaulja. Vrubel tegi talle kostüümi- ja lavakujundusi. 1900 sai Vrubelist "Мир искусства" ("Kunstimaailm") liige. Lisaks maalimisele tegeles Vrubel keraamikaga, majoolika- ja vitraažikunstiga. Tal avaldus lõpuks vaimuhaigus ja ta veetis aega vaimuhaiglas. Poeet Valeri Brusovi portree (1906) jäi tema viimaseks maaliks. Pärast seda jäi Vrubel täielikult pimedaks, mis oli kunstniku jaoks piin. Mihhail Vrubel suri 1910 talvel kopsupõletikku. Ta on maetud Sankt Peterburi. Mihhaili naine Nadežda suri mehest kolm aastat hiljem.</p>
<p>The post <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee/e-pood/vrubel-dora-kogan-kunst-1986/">Vrubel &#8211; Dora Kogan, 1986</a> appeared first on <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee">Vaimuvara</a>.</p>
]]></description>
		
					<wfw:commentRss>https://vaimuvara.ee/e-pood/vrubel-dora-kogan-kunst-1986/feed/</wfw:commentRss>
			<slash:comments>0</slash:comments>
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Vastupanuvõitlus &#8211; Valev Kaska, 2008</title>
		<link>https://vaimuvara.ee/e-pood/kooliopilaste-vastupanuvoitlus-valev-kaska/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[admin]]></dc:creator>
		<pubDate>Wed, 19 Dec 2018 21:35:26 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.vaimuvara.ee/?post_type=product&#038;p=764</guid>

					<description><![CDATA[<p>Kommunism võrdub natsismiga ning sirp ja vasar haakristiga!</p>
<p>Võrumaa<a href="http://okupatsioon.ee/et/uelevaated-okupatsiooniajast/159-endiste-opilasvabadusvoitlejate-liit"> kooliõpilaste vastupanuvõitlus</a> 1944-1950. Kasutatud on Riigiarhiivis säilitatavate tolleaegsete uurimistoimikute ja KGB tegevustoimikute andmeid, osavõtnute ja kaasaegsete mälestusi - meenutusi. Kogumik on mitmete autorite, sealhulgas ka käesoleva raamatu kirjastaja <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/%C3%9Clo_Adamson">Ülo Adamson</a>i, kirjutiste kogum.</p>
<p>Sisaldab väga palju originaalset fotomaterjali. Koostas Valev Kaska.</p>
<p>Sisu:</p>
<ul>
<li>Võrumaa kooliõpilaste vastupanuvõitlus 1945-1950</li>
<li>SMV ja Ugandi KGB haardes</li>
<li>Salajane Kuperjanovlaste Organisatsioon</li>
<li>Vastupanuvõitlejate mälestused</li>
<li>Vastupanuvõitluse jäädvustamine taasvabas Eestis</li>
<li>Andmed</li>
</ul>
<p>Tasuta kaasaanne: Leht Ugandi Nr 72</p>
<p>The post <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee/e-pood/kooliopilaste-vastupanuvoitlus-valev-kaska/">Vastupanuvõitlus &#8211; Valev Kaska, 2008</a> appeared first on <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee">Vaimuvara</a>.</p>
]]></description>
		
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Amedeo Modigliani &#8211; Vitali Vilenkin, 1983</title>
		<link>https://vaimuvara.ee/e-pood/amedeo-modigliani-vitali-vilenkin-kunst-1983/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[admin]]></dc:creator>
		<pubDate>Wed, 06 Nov 2019 19:48:56 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.vaimuvara.ee/?post_type=product&#038;p=912</guid>

					<description><![CDATA[<p class="item_title">Itaalia kunstniku elu ja tegevus. Vitali Vilenkini raamat on Illustreeritud paljude reprodega.</p>
<p>“Õnnitlen Teid kogu südamest: usun, et Teie monograafia on olemasolevaist üks parimaid. Te ei kujuta ette, kui väga õnnelik ma olen, et selline teos Modiglani kohta on ilmunud NSV Liidus. Tänan Teid veel kord, kallis sõber, ja braavo! Südamlikult tervitades, Jeanne (kunstniku tütar).” – Jeanne Modigliani kirjast raamatu autorile. 13. aprillil 1971. aastal.</p>
<p>The post <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee/e-pood/amedeo-modigliani-vitali-vilenkin-kunst-1983/">Amedeo Modigliani &#8211; Vitali Vilenkin, 1983</a> appeared first on <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee">Vaimuvara</a>.</p>
]]></description>
		
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Raudne kuningas. Neetud kuningad I &#8211; Maurice Druon</title>
		<link>https://vaimuvara.ee/e-pood/raudne-kuningas-neetud-kuningad-i-maurice-druon-eesti-raamat-1990/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[admin]]></dc:creator>
		<pubDate>Thu, 07 Nov 2019 11:57:51 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.vaimuvara.ee/?post_type=product&#038;p=922</guid>

					<description><![CDATA[<p><a href="https://vaimuvara.ee/?s=Maurice+Druon&#38;post_type=product">Maurice Druoni</a> raamat käsitleb Prantsuse kuninga <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Philipp_Ilus">Philippe Ilus</a>a viimast eluaastat 14. sajandi alguses: tuleriidal hukatava Templirüütlite suurmeistri needust, abielurikkumiste paljastamist kuninga perekonnas, süüdlaste karistamist ning needuse täidemineku algust. Ajalugu muutub M. Druoni esituses romaniseeritud isikulooks, “tõestisündinud romaaniks”, kuid see-eest on peaaegu kõik tegelased ajaloolised isikud ning sündmustik tuvastatud hoolika uurimistööga. Autori hoiak on läbinägeliku ja erapooletu, kohati irooniliselt üleoleva jutustaja hoiak. Ometi tunduvad tal tegelaste seas olevat ka oma soosikud. Teda veetlevad tugevad, ülekeeva elujõuga isiksused, kes teevad ajalugu oma äranägemise järgi. Kuid hoolimata niisugusest sangarite kultusest püüab autor näidata ka kõiki ohtusid, mis tulenevad absoluutsest despootlikust võimust ja sellega kaasnevatest saatuslikest vigadest. Autori täielik põlgus kuulub aga “lollakatele kuningatele, kes tahavad juhtida oma ligimesi, ilma et nad selleks suutelised oleks”. Neile ei andesta ta midagi.</p>
<p>Sari: Neetud kuningad I</p>
<p>“Neetud kuningate” sari käsitleb Prantsusmaa ajalugu aastast 1314 kuni aastani 1362, täpsemalt öeldes Prantsuse kuningate ja kõrgaadli lugu alates Philippe IV Ilusast kuni Jean II Heani. Romaanisari rajaneb põhjalikul uurimistööl. Kuuenda köite lõpus on toodud bibliograafiline nimestik ligi 120 läbitöötatud infoallikaga: ajalookroonikad, alliktekstid ja tekstide kogumikud, üldised teatmikud ja peroodi üldkäsitlused, sarja tähtsamate tegelaste kohta kirjutatud artiklid ja monograafiad. Uurimis- ja kirjutustööks moodustas M. Druon omaette meeskonna ajaloolastest ja kirjanikest, keda ta iga köite algul ausalt loetleb ja tõnusõnadega meenutab.</p>
<p>The post <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee/e-pood/raudne-kuningas-neetud-kuningad-i-maurice-druon-eesti-raamat-1990/">Raudne kuningas. Neetud kuningad I &#8211; Maurice Druon</a> appeared first on <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee">Vaimuvara</a>.</p>
]]></description>
		
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Shakespeare &#8211; Aleksandr Anikst, 1972</title>
		<link>https://vaimuvara.ee/e-pood/shakespeare-aleksandr-anikst_eesti-raamat_1972/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[admin]]></dc:creator>
		<pubDate>Fri, 27 Mar 2020 22:24:07 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.vaimuvara.ee/?post_type=product&#038;p=991</guid>

					<description><![CDATA[<p class="item_title">Mitte keegi Shakespeare'i kaasaegsetest ei hoolitsenud tema biograafia koostamise eest. Neil aegadel sai niisugune au osaks vaid kuningatele ja ristiusumärtritele, mitte aga kultuuri- ja kunsti-, liiati veel teatritegelastele. Niisiis juhtuski, et kui Shakespeare XVIII sajandil klassikuks tunnistati, ilmnes, et tema elust pole peaaegu midagi teada.</p>
<p>Raamat sarjast <a href="https://vaimuvara.ee/?s=biograafiline+sari&#38;post_type=product">Biograafiline sari</a></p>
<p>The post <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee/e-pood/shakespeare-aleksandr-anikst_eesti-raamat_1972/">Shakespeare &#8211; Aleksandr Anikst, 1972</a> appeared first on <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee">Vaimuvara</a>.</p>
]]></description>
		
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Laterna magica &#8211; Ingmar Bergman, 1989</title>
		<link>https://vaimuvara.ee/e-pood/laterna-magica-ingmar-bergman-1989/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[admin]]></dc:creator>
		<pubDate>Wed, 20 May 2020 14:42:19 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.vaimuvara.ee/?post_type=product&#038;p=1182</guid>

					<description><![CDATA[<p>Kuulsa rootsi teatri- ja filmirežissööri <a href="https://vaimuvara.ee/?s=Ingmar+Bergman&#38;post_type=product">Ingmar Bergman</a>i (s. 1918) mälestusraamat (1987).<br />
Ennast ja teisi säästmata kujutab autor selles oma elukäiku, lapsepõlve ja noorust, tööd filmis ja teatris, suhteid naistega, kohtumisi filmikunsti suurkujudega, oma eksiiliaastaid ja kojutulekut.<br />
Lõpuks ring sulgub, jääb taas lapsepõlv, isa ja ema...</p>
<p>The post <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee/e-pood/laterna-magica-ingmar-bergman-1989/">Laterna magica &#8211; Ingmar Bergman, 1989</a> appeared first on <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee">Vaimuvara</a>.</p>
]]></description>
		
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Renoir &#8211; Jean Renoir, 1987</title>
		<link>https://vaimuvara.ee/e-pood/jean-renoir-renoir-kunst-1987/</link>
					<comments>https://vaimuvara.ee/e-pood/jean-renoir-renoir-kunst-1987/#respond</comments>
		
		<dc:creator><![CDATA[admin]]></dc:creator>
		<pubDate>Thu, 21 May 2020 09:19:49 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.vaimuvara.ee/?post_type=product&#038;p=1191</guid>

					<description><![CDATA[<p>Kunstnik Auguste Renoir'i elulugu kirjutatud kunstniku poja Jean Renoir'i poolt. Elulugu ilmestavad värvilised maalide reproduktsioonid.</p>
<p>The post <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee/e-pood/jean-renoir-renoir-kunst-1987/">Renoir &#8211; Jean Renoir, 1987</a> appeared first on <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee">Vaimuvara</a>.</p>
]]></description>
		
					<wfw:commentRss>https://vaimuvara.ee/e-pood/jean-renoir-renoir-kunst-1987/feed/</wfw:commentRss>
			<slash:comments>0</slash:comments>
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Meie Keres &#8211; Valter Heuer, 1977</title>
		<link>https://vaimuvara.ee/e-pood/meie-keres-valter-heuer-1977/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[admin]]></dc:creator>
		<pubDate>Mon, 15 Jun 2020 13:56:50 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.vaimuvara.ee/?post_type=product&#038;p=1266</guid>

					<description><![CDATA[<p>Saatus oli malemeistrile valmistanud kordumatult õnneliku, ka väga raske rolli: ta oli oma rahvale kõrgemaid eetilisi ja vaimseid väärtusi esindava liidri rollis. Seetõttu sai Paul Keresest juba eluajal müüt. Kõigil meist on oma Keres, ühtaegu midagi väga selget, täiesti vääramatut, kuid samuti midagi niisugust, mis sõnadesse vormitult haihtuda ja purunedagi võib.</p>
<p>Raamatus on rohkelt fotomaterjali ning oluliste partiide käigud koos joonistega.</p>
<p>The post <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee/e-pood/meie-keres-valter-heuer-1977/">Meie Keres &#8211; Valter Heuer, 1977</a> appeared first on <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee">Vaimuvara</a>.</p>
]]></description>
		
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Georg Ots &#8211; Helga Tõnson, 1976</title>
		<link>https://vaimuvara.ee/e-pood/georg-ots-helga-tonson_1976/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[admin]]></dc:creator>
		<pubDate>Mon, 15 Jun 2020 14:16:59 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.vaimuvara.ee/?post_type=product&#038;p=1268</guid>

					<description><![CDATA[<p>Monograafias vaadeldakse Georg Otsa elu ja loomingulist tegevust. Analüüsitakse laulja rolle, tema esinemist operettides ja muusikalides, filmirolle, esinemist kontsertidel.</p>
<p>Sisu:</p>
<ul>
<li>Sissejuhatuseks</li>
<li>Kahurid ja muusad</li>
<li>Oskus õppida</li>
<li>Jevgeni Onegin</li>
<li>Deemon</li>
<li>Vene ja prantsuse ooperiklassika</li>
<li>Mozarti kolmik</li>
<li>Don Juan</li>
<li>Figaro</li>
<li>Papageno</li>
<li>Georg Ots ooperist</li>
<li>Oleg, Mihhailo ja Aleksei</li>
<li>«Elame veel!»</li>
<li>Läänimehest Olavini</li>
<li>«Mu nimi on Meinhard!»</li>
<li>«Täis mul taskud on tühjust...»</li>
<li>Mõningaid ütlemisi Georg Otsast</li>
<li>Puccini, Leoncavallo ja Ponchielli</li>
<li>Gianni Schicchi</li>
<li>«Evviva Verdi!»</li>
<li>Germont ja Amonasro</li>
<li>René</li>
<li>Rodrigo de Posa</li>
<li>Jago</li>
<li>Rigoletto</li>
<li>Õnnitlusi suurpäevadeks</li>
<li>Kontserditegevus</li>
<li>Estraadilooming, nõukogude laul</li>
<li>Vokaalne kammermuusika ja ooperiaariad</li>
<li>Kontserdireisid välisriikidesse</li>
<li>«Eesti NSV. Tallinn. RAT «Estonia». Georg Otsale»</li>
<li>Kino- ja teleekraanil</li>
<li>Küsimusi ja vastuseid</li>
<li>«Ega see operetitegemine nii kerge olegi!»</li>
<li>Neljakümnendad aastad</li>
<li>Viiekümnendad aastad</li>
<li>Kuuekümnendad aastad</li>
<li>Seitsmekümnendad aastad</li>
<li>Lõpetuseks</li>
<li>Georg Otsa lavarepertuaari loetelu</li>
<li>Riiklikud autasud ja aunimetused</li>
<li>Viited</li>
<li>Isikunimede register</li>
</ul>
<p>Teine, täiendatud trükk</p>
<p>The post <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee/e-pood/georg-ots-helga-tonson_1976/">Georg Ots &#8211; Helga Tõnson, 1976</a> appeared first on <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee">Vaimuvara</a>.</p>
]]></description>
		
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Georg Ots &#8211; Helga Tõnson, 1975</title>
		<link>https://vaimuvara.ee/e-pood/helga-tonson-georg-ots-eesti-raamat-1975/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[admin]]></dc:creator>
		<pubDate>Mon, 15 Jun 2020 14:33:11 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.vaimuvara.ee/?post_type=product&#038;p=1270</guid>

					<description><![CDATA[<p>Monograafias vaadeldakse Georg Otsa elu ja loomingulist tegevust. Analüüsitakse laulja rolle, tema esinemist operettides ja muusikalides, filmirolle, esinemist kontsertidel.</p>
<p>Sisu:</p>
<ul>
<li>Sissejuhatuseks</li>
<li>Kahurid ja muusad</li>
<li>Oskus õppida</li>
<li>Jevgeni Onegin</li>
<li>Deemon</li>
<li>Vene ja prantsuse ooperiklassika</li>
<li>Mozarti kolmik</li>
<li>Don Juan</li>
<li>Figaro</li>
<li>Papageno</li>
<li>Georg Ots ooperist</li>
<li>Oleg, Mihhailo ja Aleksei</li>
<li>«Elame veel!»</li>
<li>Läänimehest Olavini</li>
<li>«Mu nimi on Meinhard!»</li>
<li>«Täis mul taskud on tühjust...»</li>
<li>Mõningaid ütlemisi Georg Otsast</li>
<li>Puccini, Leoncavallo ja Ponchielli</li>
<li>Gianni Schicchi</li>
<li>«Evviva Verdi!»</li>
<li>Germont ja Amonasro</li>
<li>René</li>
<li>Rodrigo de Posa</li>
<li>Jago</li>
<li>Rigoletto</li>
<li>Õnnitlusi suurpäevadeks</li>
<li>Kontserditegevus</li>
<li>Estraadilooming, nõukogude laul</li>
<li>Vokaalne kammermuusika ja ooperiaariad</li>
<li>Kontserdireisid välisriikidesse</li>
<li>«Eesti NSV. Tallinn. RAT «Estonia». Georg Otsale»</li>
<li>Kino- ja teleekraanil</li>
<li>Küsimusi ja vastuseid</li>
<li>«Ega see operetitegemine nii kerge olegi!»</li>
<li>Neljakümnendad aastad</li>
<li>Viiekümnendad aastad</li>
<li>Kuuekümnendad aastad</li>
<li>Seitsmekümnendad aastad</li>
<li>Lõpetuseks</li>
<li>Georg Otsa lavarepertuaari loetelu</li>
<li>Riiklikud autasud ja aunimetused</li>
<li>Viited</li>
<li>Isikunimede register</li>
</ul>
<p>The post <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee/e-pood/helga-tonson-georg-ots-eesti-raamat-1975/">Georg Ots &#8211; Helga Tõnson, 1975</a> appeared first on <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee">Vaimuvara</a>.</p>
]]></description>
		
		
		
			</item>
	</channel>
</rss>
