Raamat sarjast Aken ilma

The post Islam. Lühiajalugu – Karen Armstrong, 2003 appeared first on Vaimuvara.

Saladin sündis Tikriti linnuses, mis asub tänapäeva Iraagis. Talle pandi nimeks Jusuf, mis tähendab muret ja kannatust. Tema lapsepõlv möödus Lähis-Ida jaoks raskel ajal. Kristlastest ristisõdijad olid vallutanud Püha Maa ning muslimitest valitsejad tülitsesid seal võimu pärast. Väikese poisina uuris ta hoolega Koraani, õppis ratsutama ja mõõka käsitlema. Kui ta suureks kasvas, siis kutsus rahvas teda nimega Saladin – «õiglane usus».
Saladin suutis ühendada muslimi rahvad ja vabastada maa võõrvallutajatest.

Raamat sarjast Maailma elulood

The post Saladin. Muslimisõdalane, kes kaitses oma rahvast – Flora Geyer appeared first on Vaimuvara.

The post Haarem. Looritagune maailm – Alev Lytle Croutier, 1994 appeared first on Vaimuvara.

The post Islami taskusõnastik – Jaakko Hämeen-Anttila appeared first on Vaimuvara.

Islami püha raamatu on eesti keelde tõlkinud Haljand Udam (1936–2005), geoloog ning Pärsia ja araabia maailma mitmekülgne tundja ja tõlkija.

Eessõnas on toimetaja Amar Annus lahanud tõlke väljaandmisega seotud probleeme. Teose lõpus on teoloogiadoktori professor Jaan Lahe asjakohased teksti seletavad märkused ja kommentaarid ning Muhammadi (u 570–632) elu ja Koraani ajalugu käsitlev järelsõna.

Koraani araabiakeelne nimi al-qur'ān tähendab lugemist ja lugemikku; sedasama tähendab ka Piibli heebreakeelne nimi ha-miqrā'. Koraani keel on klassikaline araabia keel, sellel on ka Muhammadi hõimu murdejooni. Araabia keele uurimisel on põhiprobleemiks, kuivõrd on Koraani keel kõrgstiilis kirjakeel ja milline on selle seos samal ajal kõneldud keelega. Igal juhul on Koraani keel olnud eeskujuks araabia keele edaspidisele arengule, ehkki samale tasemele jõudmist on peetud võimatuks.

Vormilt on Koraani tekst peamiselt lõppriimiline proosa, kuid mõnes kohas riim siiski puudub. Raamatu lõpuosa lood ehk suurad sisaldavad rohkesti lennukat luulet ja ebaharilikku sõnavara. Juba vanasti tõdeti, et kui mittemoslem tahab Koraaniga põhjalikult tutvuda, ei peaks ta püüdma lugeda seda algusest lõpuni, sest nii võib ettevõtmine varsti pooleli jääda. Raamatu alguses on religioossed ettekirjutused ehk käsud-keelud, mis on huvipakkuv lugemiselamus vaid mõnele üksikule lääne lugejale.

Teemad, mida Koraanis käsitletakse, on väga mitmesugused. Koraani tekst on lääne lugeja meelest hüplev, rohkesti on kordusi ning ühte ja sama teemat esitatakse mitmest vaatevinklist. Koraanis on ilmsed judaismi ja ristiusu, eriti selle Süüria haru sisulised ja terminoloogilised mõjud. Moslemite arvates annab Koraan inimestele kogu eluks ja tegevuseks õpetuse, mida tuleb vastuvaidlematult täita. Ehkki selline ideaal ei saa teoks ei üksikisiku ega ühiskonna tasandil, pole Koraani seadusi keegi kahtluse alla seadnud ega ole proovitud neid ka kui “tänapäeva sobimatuid” kaasajastada. Koraani tähtsus seisneb ka selles, et teda peetakse üldiselt araabia keele alussambaks. See, et Koraani keel on nii kõrgelt hinnatud ja tekst nii mitmeti mõistetav, on põhjuseks, et õigeuskliku moslemi arvates saab Koraan olla vaid araabiakeelne ning seda ei saa tõlkida ühtegi teise keelde. Sellepärast ei tohiks tõlget nimetada näiteks eesti- või soomekeelseks Koraaniks, vaid Koraani eesti- või soomekeelseks seletuseks (tafsir); nii on ka Udami tõlke tiitellehel kirjas sõnad “Koraani tähendused”. Mitmeti tõlgendatavus paistab eriti hästi silma, kui vaadata Koraani seletusi eri keeltes: need on niivõrd erinevad nii stiililt kui ka sõnavaralt. Vaidlus selle üle, milline tõlge on parim, on mõttetu, sest eri tõlked vaid täiendavad üksteist ning kajastavad seega algvariandi mitmekülgsust.

Juurdetrükk.

The post Koraan, 2023 appeared first on Vaimuvara.

Fašism on välja kasvanud Esimese maailmasõja varemetest. Sügavast lüüasaamise ja alanduse tundest tekkisid rahvusliku ja rassilise üleoleku ideed, vägivaldne võõraste tõrjumine ja imperialistlik maailmavalitsemispüüdlus. Fašistlik ideoloogia mürgitab oma poolehoidjaid kibestumise ja vihaga, ähvardab vastaseid kättemaksuga ning ülistab militarismi ja ohvrivalmidust kuni sumani.

Hamed Abdel-Samad näitab, et need ja paljud teised fašismi aspektid ilmnevad ka islamismis. Ja ta astub veel sammu kaugemale: fašismilaadsed jooned on olemas juba algislamis. Lähtudes Koraanist ja Muhamedi pärimusest loob ta silla mineviku tähtsamate mõtlejate juurest nüüdisaja niinimetatud mõõdukate islamistideni.

Tema põhjendatud analüüs näitab ehmataval moel, et demokraatia ja poliitiline islamism välistavad teineteist. Kuni kehtib religiooni puutumatus, ei saa võim lähtuda rahvast. Ja kuni kehtib džihaadi kui Jumala poolt seatud vahendi printsiip, mis peab aitama islami võidule uskmatute üle, ei hakka terrori ja rõhumise vundament mõranema.

The post Islami fašism – Hamed Abdel-Samad, 2016 appeared first on Vaimuvara.

Raamat sarjast Valge Raamat

Goodreads hinnangud

The post Ainult koos tütrega – Betty Mahmoody, William Hoffer appeared first on Vaimuvara.

Donya iraaklasest abikaasa võttis salaja kaasa nende kaks väiksemat last ja viis nad oma kodumaale - sõjahaavades Iraaki. Naine, kes oli aidanud paljudel emadel tagasi saada neilt röövitud lapsed, koges sama tragöödiat nüüd oma nahal. Donya ei lepi kaotusega, vaid läheb oma lapsi otsima.

Raamat sarjast Valge Raamat

The post Lapsi ei võta minult keegi – Donya Al-Nahi, Eugene Costello appeared first on Vaimuvara.

Raamat sarjast Valge Raamat

The post Röövitud nägu – Chékéba Hachem, Latifa appeared first on Vaimuvara.

Need sõnad lausub salapärane võõras hämarduvas Lahore’i linnas ühe teemaja kõrval. Ta kutsub teid tassikesele teele; te saate teada ta nime ja kuulete, mis sundis teda, kes ta nii laitmatut inglise keelt räägib, teid üles otsima. Te poleks ehk osanud oodata, et ta on nõnda paljunäinud mees: arvatust rohkem rännanud ja arvatust kõrgemalt haritud. Ta tunneb läänt paremini kui te ise. Sedamööda, kuidas laskub pimedus, jutustab ta oma loo. Ja siis saab selgeks teie kokkusaamise tõeline põhjus.
• ühtlasi nii liigutav kui närvekõditav
• märkamatult kasvava pingega
• ootamatu lõpuga

Ühed näevad seda kui armastuslugu, teised kui põnevikku, kolmandad kui allegooriatest tulvil ühiskonnakriitilist juttu ja neljandad kui usulisele radikaalsuse põhjendusi leidvat seletuskirja.

The post Vastutahtsi fundamentalist – Mohsin Hamid appeared first on Vaimuvara.