Karula valla talurentniku kirikuõpetajast, riigitegelasest ja kirjanikust poeg Jaan Lattik (3. 11. 1878 – 27. 06. 1967) jutustab selles raamatus lugusid elust 19.-20. sajandi vahetuse Karula kihelkonnas. Need lood kõnelevad kehvast, kuid nii laste kui täiskasvanute poolt palavalt armastatud kodust, tollest kaugest ajast, kui väikesel Jaanil ja tema sõpradel veel püksa ei olnud ning edimädsest armastusest...
Tänastele rändajatele juhatab Karula kiriku juurde teed kivisse raiutud karjaposike Mäksite (Mägiste) talu teeotsas.

The post Meie noored – Jaan Lattik, 2009 appeared first on Vaimuvara.

Reet Kudu romaanis kohtub provintsisiteatri naiskoomik Monika Moon taas kunagise noorusarmastuse – lätlase Valdisega. Kohtumine vallandab rea lustakaid ja seikluslikke sündmusi, mis viivad Monika nii naabrite juurde Lätimaale filmivõtetele kui ka totalitaarsesse Usbeki Vabariiki. Ja seda kõike vaid tänu sellele, et näitlejatar koduteatrist just enne pensioniiga vallandatakse.

Tallinnas saab ta ajutise ulualuse sõbratar Kelli Keili korteris, sest kunstnik on sõitnud pikemaks ajaks Saksamaale oma vanatädile külla, et armastatu unustada. Seal ootavad Kellit kohalike pihtimused, mis unustamise algul veel raskemaks teevad. Mõni õnnetus on aga justkui inglimammide riugas, et inimene ometi kord tõelise armastuse ja kutsumuse viitsiks üles otsida ega oleleks kuni surmatunnini iseennast haletsedes talle sobimatus linnas, ametis või armusuhtes, kust ammu aeg lahkuda.

The post Inglimammid – Reet Kudu appeared first on Vaimuvara.

Pakike laste kirju, mis kogemata Jõuluvana postkastist välja libisenud.
22 positiivset, siirast ja humoorikat lugu on koos rikkalike illustratsioonidega muhedaks lugemiseks-vaatamiseks neile, kes lapsi ja jõule armastavad ning vankumatult Jõuluvanasse usuvad. Otse loomulikult leiavad siit nii mõndagi õpetlikku lisaks lastele ka nende vanemad ja vanavanemad – kõik, kelle võimuses on laste südamest tulnud soove arvestades meie maailma paremaks muuta!

The post Jõuluvana postkast – Ira Lember appeared first on Vaimuvara.

See on Reet Kudu kirjutatud armastuse lugu, mis puhkeb Pariisis pigimusta afropariislasest helilooja ning klaveriprofessori ja Luzernis elava eestlannast magistrandi vahel.
Põgenedes selle armastuse eest tagasi Eestimaale, vaatab Margot läbi pigimusta armastuse prisma hoopis uue ja analüüsiva pilguga kogu oma seni elatud elule... ja sealt hakkavad hargnema siiani nii hästi varjatud ja hoolikalt hoitud saladused...

The post Pigimust ja pigilind – Reet Kudu appeared first on Vaimuvara.

Need natuke kummalised Ira Lemberi lood on kirjutatud küll lastele, kuid pole keelatud ka kogu pere lugemislauale.
«Hull professor» - siin satub koolipoiss Olle kätte eaka leiduri elutöö, mille abil poiss kummalisi avastusi teeb. On need aga head või halvad?
«Nahkvestiga poiss» - Maikigi päev on ebatavaline, pöörates tema senist elu otsekui pea peale.
«Begreetsia» - selle kummalise sõna tähendust mõistad alles pärast raamatu läbilugemist.

The post Hull professor. Nahkvestiga poiss – Ira Lember, 2003 appeared first on Vaimuvara.

Alfred Älves, kes oli lapsena suurt uhkust tundnud oma kasuisa kunstnik Paul Bornholmi üle, armastanud teda kui isa ja imetlenud kui kunstnikku, hakkas teda peale perekonnas toimunud lahutust vihkama ja kõigis saatuselöökides süüdistama.
Peale kunstniku surma, saades teada, et oli testamendi järgi tema üks pärijatest, läks ta tema maja üle aastate taas vaatama. Maja, mis talle lapsena koduks oli olnud, tuletas nüüd lapsepõlve sündmusi elavalt meelde, ent kõige rohkem ikka tema luhtunud unistust saada kunstnikuks, kelleks oleks ta ju kõigi eelduste järgi pidanud saama. Ja seal sai Alfredile selgeks, et tema eluunistuste luhtumises ei olnud süüdi üksnes tema kasuisa, vaid vähemalt sama palju ka tema parima maali „Neiu järvel” modell. Ja kuna kasuisale ei saanud enam tema tegude eest kätte maksta, siis langes poja viha ja raev nüüd selle kuulsa maali modelli peale.
Ja temas kinnistus ideé fix, et sellel neiul tuleb kõigi tema elu ebaõnnestumiste eest tasuda, sest ta oli veendunud, et ilma kätte maksmata on tema elu vaid üks suur läbikukkumine.
Nii otsiski Alfred Älves selle inimese üles, et talle tema tegude eest õiglaselt tasuda, sest ta oli kindel, et muidu ei vabane ta eales oma vihast ega saa lahti oma lapsepõlve painetest.
Kas tema kättemaks aga korda läks ja kas see teda ka aitas ning talle ta rahu tagasi andis?

The post Tütarlaps maalilt – Ira Lember appeared first on Vaimuvara.

The post Värvilindu püüdma – Rein Raamat, Kristel Schwed appeared first on Vaimuvara.

George F. Babbitt, ameeriklane, ametilt kinnisvaramaakler, elab Kesk-Lääne suurlinnas Zenithis. Babittil on perekond, õitsev äri, palju sõpru, kuid kõige selle juures on ta ometi rahuldamatu: naise ja lastega pole tal mingisugust seesmist kokkukõla, ärielus on ta sunnitud päevast päeva toimetama väiksemaid või suuremaid pettusi, sõpradega seovad teda vaid kutsehuvid ja omavahelised olengud. Ometi pesitseb Babbitti sisemuses ebamäärane igatsus millegi parema järele. Tormav elutempo ei anna talle aga mahti endasse süvenemiseks. Babbitt on kõigest väliselt ilmnevast rahulolust hoolimata sügavalt õnnetu inimene. Ta omab küll kõike, mida oskab leiutada väsimatult töötav tehnika, et materiaalset oleskelu meeldivaks muuta, ent ta elul puudub sügavam mõte.
Lahendamatu hingelise surutise tõttu kaotab Babbitt lõpuks vaimse tasakaalu, võõrdub veel enam perekonnast ja sõpradest, püüdes ühiskondliku korra vastu mässamise ning armuseikluste kaudu saavutada seesmist rahu. Ent ühiskonna vastusurve on liiga tugev ja Babbitt peab tagasi pöörduma endisse ellu. Talle jääb vaid lootus, et ta poja elu kujuneb õnnelikumaks ja sisukamaks.
Babbitt, hoolimata oma koomilisusest, on sügav-traagiline kuju ja Sinclair Lewisi romaan kujutab fotoaparaadi täpsusega meile sageli eeskujuks seatud ameerika olusid - tehnika võidukäiku, mis paratamatult surmab elava inimhinge.

The post Babbitt – Sinclair Lewis, 2006 appeared first on Vaimuvara.