Eesti Ekspressi Kirjastus – Vaimuvara

Tuhat päeva Toskaanas. Mõrkjas seiklus – Marlena De Blasi, 2006

Maris Adamson — Fri, 17 Apr 2026 06:42:54 +0000

„Tuhat päeva Toskaanas” on Marlena De Blasi autobiograafiline jutustus tema elust koos abikaasa Fernandoga väikeses Toskaana külakeses nimega San Casciano dei Bagni. Pärast eelmist eluetappi Veneetsias otsustavad nad kolida maapiirkonda, kus aeg kulgeb aeglasemalt ja elu rütmi määravad aastaajad, toit ja kogukond.

The post Tuhat päeva Toskaanas. Mõrkjas seiklus – Marlena De Blasi, 2006 appeared first on Vaimuvara.

Ennustusluud. Reis Hiina minevikus ja olevikus – Peter Hessler, 2010

Maris Adamson — Fri, 17 Apr 2026 06:05:59 +0000

Ameerika ajakirjaniku Peter Hessleri haarav kirjeldus Hiinast näitab kommunistlikku suurriiki muutuste ajajärgul, pakkudes eestlasele mõndagi tuttavat. Raamatus põimuvad ühte kaugeim minevik ja tänapäev, isiklikud muljed ja riiklik poliitika, ajalooline kalduvus suletusele ja tänapäevane avanemine suhetes Läänega.
Kohtumised lihtsate inimeste, ametnike ja õpetlastega asetab Hessler aastatuhandete pikkuse kultuuritraditsiooni taustale, näidates Hiina uskumatut mitmekesisust. Väärt lugemisvara igaühele, kes tunneb huvi selle kauge maa vastu, mis meile üha lähemale jõuab.

The post Ennustusluud. Reis Hiina minevikus ja olevikus – Peter Hessler, 2010 appeared first on Vaimuvara.

Perekonnata – Hector Malot, 2007

Maris Adamson — Sat, 07 Feb 2026 06:42:53 +0000

Hector Malot'i poolt kirja pandud südamlik seiklusjutt prantsuse poisikese Rémi seiklustest oma vanemate otsingul. Teose sündmustik on haarav. Koos peategelasega elab lugeja üle põnevaid olukordi ja satub erinevatesse paikadesse Prantsusmaal, Inglismaal ja Šveitsis, kusjuures eriti värvikalt näidatakse Prantsusmaad, selle rahva elu-olu ja kombeid. Talupojad, kaevurid, rändmoosekandid, kaupmehed ja kerjused – kõik nad loovad peategelaste kirju fooni. Rémi kohtub kõige erinevamate inimestega aristokraatidest ühiskonna põhjakihtideni välja. Peenetundeliselt on autor kujutanud lastevahelist sõprust ja tärkavat armastust.

Originaali pealkiri Sans famille. Eesti keeles

Sari: Seiklusjutte maalt ja merelt (Eesti Ekspress raamat)

The post Perekonnata – Hector Malot, 2007 appeared first on Vaimuvara.

Pal-tänava poisid. Seiklusjutte maalt ja merelt – Ferenc Molnár, 2003 (papist seljaosaga)

Maris Adamson — Tue, 20 Jan 2026 01:51:34 +0000

Romaanis maalib ungari kirjandusklassik Fernc Molnár (1878-1953) unustamatu pildi Józsefvárosi noorukite elust. Koolipingist vabanedes tormavad poisid iga päev kõlavate hüüete saatel krundile, et siin lärmakate tänavate vahele surutud kitsal väljakul teoks teha oma igatsust seikluste järele. Sellel raasukesel haljal maal, lahingutes puupinude vahel valmistuvad nad - seda ise teadmata - suuremateks võitlusteks, tulevaseks eluks.
Romaani lehekülgedelt kerkivad lugeja ette poiste unistused, nende vanemate viletsus, tuleviku hall ja lootusetu vari.

Jumal teab, kuidas see nii ruttu käis, aga kell pool kolm olid kitiühingu liikmed kõik juba krundil. Barabàs tuli otse lõunasöögilt, ta näris veel suurt leivatükki. Värava juures ootas ta Kolnayd, et talle veidi «pai teha». Sest Kolnay süükoorem oli juba õige suur.
Kui kõik olid koos, kutsus Weisz nad puupinude vahele.
«Avan üldkoosoleku,» sõnas ta hirmus tõsise näoga.
Kolnay, kes juba oma jao kätte oli saanud ja isegi Barabàsile tagasi andnud, oli arvamusel, et ühingut peab vastu õpetaja keeldu elus hoidma.
Barabàs kahtlustas teda:
«Räägib sellepärast, et tema kord on esimeheks olla. Mina arvan, et kitiühingust on juba küllalt. Te olete kõik üksteise järel esimehed olnud, me närime kitti ilmaaegu. Mulle on see vastik. Muud ei olegi enam suus kui see kitt!»
Nüüd tahtis Nemecsek midagi öelda.
«Ma palun sõna,» ütles ta esimehele.
«Härra sekretär palub sõna,» lausus Weisz tõsiselt ning kõlistas väikest kahekreutserilist kella.
Nemecsekil aga, kes kitiühingu sekretäri ametit pidas, jäi keel äkki kangeks. Ta silmas korraga ühe puupinu kõrval Gerébit...

Sari: Seiklusjutte maalt ja merelt

The post Pal-tänava poisid. Seiklusjutte maalt ja merelt – Ferenc Molnár, 2003 (papist seljaosaga) appeared first on Vaimuvara.

Pal-tänava poisid. Seiklusjutte maalt ja merelt – Ferenc Molnár, 2003

Maris Adamson — Tue, 20 Jan 2026 01:34:17 +0000

Sari: Seiklusjutte maalt ja merelt

The post Pal-tänava poisid. Seiklusjutte maalt ja merelt – Ferenc Molnár, 2003 appeared first on Vaimuvara.

Kättpidi Keenias – Peeter Vihma, 2009

Maris Adamson — Wed, 14 Jan 2026 07:22:16 +0000

Peeter Vihma tegi vabatahtlikutööd Keenias. Ja on kirjutanud sellest ühe eheda raamatu. Koos slummide, hašiši, puskari, pohmelli ja mõttetu tööga. Peetri juttudes ilmub meie ette galerii värvikaid mustanahalisi ning õlut lürpivaid või maailma parandavaid valgeid õnneotsijaid. Ja need kaks maailma - must ja valge - on endiselt teineteisest nii pagana kaugel.

Oma raamatule alapealkirja pannes on Vihma - elukogemuse võrra rikkam ja mõnegi illusiooni võrra kibedalt vaesem - leidnud, et ta kukkus vabatahtlikuna läbi. "Kuskil kehvemas kohas vabatahtlikuks käimist võiks võtta kui noore inimese ettevõtmist, mis tuleb lihtsalt ühel eluperioodil ära teha," kirjutab ta samas. Kui kas või iga sajas vabatahtlikuks läinu tuleks tagasi sellise raamatuga, pole kellegi jaoks olemas mingeid läbikukkumisi.

The post Kättpidi Keenias – Peeter Vihma, 2009 appeared first on Vaimuvara.

Kalev Kesküla veinijuht – Kalev Kesküla, 2004

Ain Adamson — Tue, 13 Jan 2026 22:01:41 +0000

Kalev Kesküla veinijuht on esimene eesti keeles kirjutatud veinileksikon. Teos annab ülevaate kõigist tähtsamatest veinimaadest, nende ajaloost, veinipiirkondadest ja viinamarjasortidest. Iga veinimaa ülevaate järel on meie kauplustes esindatud veinide ja nende tootjate tutvustus. Raamatus on üle 400 veinisoovituse koos foto, maitsekirjelduse ja toidusoovitusega. Põhjalikud registrid aitavad leida lemmikveini või huvipakkuvat tootjat. Leksikon on mõeldud aitama nii veinisõpra kui juhuostjat.

Peatüki "Veini valmistamine" kirjutas Arne Pajula. Peatüki "Moldova" kirjutas Andre Peremees.

The post Kalev Kesküla veinijuht – Kalev Kesküla, 2004 appeared first on Vaimuvara.

Kuidas elada närvilise koeraga – Stephen Baker, 2004

Maris Adamson — Wed, 18 Jun 2025 16:13:13 +0000

Rohkete illustratsioonidega vaimukas ning humoristlik lähenemine koeraomaniku muredele, kuidas mõista oma lemmikut ja panna teda sõna kuulma.

«Enamik koeri on pisut närvilised. Ameerika Ühendriikides on näiteks 25 miljonit koera - ja umbes 25 miljonit neist võime nimetada närviliseks, see on vägagi oluline osa...
Muide, psühhiaatrid on jõudnud ühisele veendumusele, et koerad muutuvad aina närvilisemaks. Kusjuures ka koeraomanikud pöörduvad üha sagedamini närviarsti poole.»

"Teki alla pugenud koeralt tõmmake tekk aegamööda pealt ära. Äkilised liigutused pole soovitavad, need võivad koera häirida ja ta hakkab kõigest jõust oma õiguste eest võitlema. Kui koer magab edasi ka pärast teki eemaldamist, siis hüpake madratsil üles-alla: on juhtunud, et koer avab sellise trampimise järel ühe silma."

Goodreads arvustused

The post Kuidas elada närvilise koeraga – Stephen Baker, 2004 appeared first on Vaimuvara.

Eedeni aed – Kati Murutar

Maris Adamson — Fri, 16 May 2025 11:31:32 +0000

Ehitasin viis aastat üles oma kodu Liu külas Jausa talus. Kui kõik sai ehitatud, rajasin seal südame sunnil ja hinge käsul Eedeni aia. Et vähemalt suvel elaksid mu hobused päriselt koos minuga. Et mu austatud ja jumaldatud sõbrad oma liikide paljususes ka omavahel koos elaksid. Rohusööjad ja kiskjad. Linnud ja lapsed. Selline kodune loomaaed oli rohkem kui oma lastele õnneliku lapsepõlve kinkimine – mu enese lapsepõlveunistuste täitmine.

The post Eedeni aed – Kati Murutar appeared first on Vaimuvara.

Kolmas rass. Pääsemine eestlaste abiga – Hervé Recanati

Maris Adamson — Fri, 28 Feb 2025 12:47:51 +0000

Belle Ile en Mer on pisike saar Prantsuse Atlandi rannikul, mida pole märgitud enamikele kaartidele Eestis. Ometi teatakse sellel vaid 5000 püsielanikuga saarel, mis asub meilt vaadates Euroopa teisel serval, Eestit praegu väga hästi. Selle põhjus on surmapõlgav seiklus, imeline pääsemine ja liigutav teineteise leidmise lugu, mille kangelased on eestlased! See saaga algas juba 1978. aasta sügisel, kui keset tormist ööd ulgumerel leidsid teineteist uppuv Prantsuse purjekas ja Nõukogude-Eesti kaubalaev Mohni. Dramaatilise öö otsad sõlmiti kokku alles 31 aastat hiljem. Sellest odüsseiast raamat jutustabki...

The post Kolmas rass. Pääsemine eestlaste abiga – Hervé Recanati appeared first on Vaimuvara.