<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><rss version="2.0"
	xmlns:content="http://purl.org/rss/1.0/modules/content/"
	xmlns:wfw="http://wellformedweb.org/CommentAPI/"
	xmlns:dc="http://purl.org/dc/elements/1.1/"
	xmlns:atom="http://www.w3.org/2005/Atom"
	xmlns:sy="http://purl.org/rss/1.0/modules/syndication/"
	xmlns:slash="http://purl.org/rss/1.0/modules/slash/"
	>

<channel>
	<title>Eesti Kirjastuse Kooperatiiv &#8211; Vaimuvara</title>
	<atom:link href="https://vaimuvara.ee/kirjastus/eesti-kirjastuse-kooperatiiv/feed/" rel="self" type="application/rss+xml" />
	<link>https://vaimuvara.ee</link>
	<description>raamatud e-pood</description>
	<lastBuildDate>Tue, 31 Mar 2026 15:18:00 +0000</lastBuildDate>
	<language>et</language>
	<sy:updatePeriod>
	hourly	</sy:updatePeriod>
	<sy:updateFrequency>
	1	</sy:updateFrequency>
	<generator>https://wordpress.org/?v=6.9.4</generator>

<image>
	<url>https://vaimuvara.ee/wp-content/uploads/2021/09/Vaimuvara-Logo-100x100.png</url>
	<title>Eesti Kirjastuse Kooperatiiv &#8211; Vaimuvara</title>
	<link>https://vaimuvara.ee</link>
	<width>32</width>
	<height>32</height>
</image> 
	<item>
		<title>Tarkade kivi &#8211; J. Anker Larsen, 1936</title>
		<link>https://vaimuvara.ee/e-pood/tarkade-kivi-j-anker-larsen/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Ain Adamson]]></dc:creator>
		<pubDate>Sun, 25 Dec 2022 01:07:27 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">https://vaimuvara.ee/?post_type=product&#038;p=43471</guid>

					<description><![CDATA[<p>Taani kirjaniku <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Johannes_Anker_Larsen">J. Anker Larsen</a>i romaan «Tarkade kivi» ilmus 1923. a. ning autor sai selle eest suure kirjandusauhinna. Romaan tõi kirjanikule üleöö kuulsuse ja see tõlgiti kohe pärast ilmumist 15 keelde. Knut Hamsun nimetab seda romaani «grandioosseks saavutuseks», Georg Brandes «valguse imeks» ja Heinrich Federer «suureks luuletuseks».<br />
Pöörduda ümber, saada nagu lapseks, alata otsast peale, see mõte on «Tarkade kivi» aluseks. Ja igaüks selle tegelasist peab alustama otsast peale, et leida oma õiget teed.<br />
Larseni teosed on rikkad kujude ja sündmuste poolest, mis ei anna edasi ainult aja usundlikke ja maailmavaatelisi voole, vaid ka üldinimlikke sündmusi ja elamusi. Õilsalt, südamlikult kõlavas kõnes, kaunites piltides elavad ainult elamusi taotleva ja kõige välise, poliitilise ja sotsiaalse vastu ükskõikseks jääva kirjaniku «avatud», lapselikult usklikud inimesed.</p>
<p>Raamat sarjast Põhjamaade romaane</p>
<p>The post <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee/e-pood/tarkade-kivi-j-anker-larsen/">Tarkade kivi &#8211; J. Anker Larsen, 1936</a> appeared first on <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee">Vaimuvara</a>.</p>
]]></description>
		
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Taavet Soovere elu ja surm &#8211; Mait Metsanurk, 1935</title>
		<link>https://vaimuvara.ee/e-pood/taavet-soovere-elu-ja-surm-mait-metsanurk-1935/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Maris Adamson]]></dc:creator>
		<pubDate>Fri, 08 Apr 2022 09:43:14 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">https://vaimuvara.ee/?post_type=product&#038;p=29330</guid>

					<description><![CDATA[<div id="tab-description" class="woocommerce-Tabs-panel woocommerce-Tabs-panel--description panel entry-content wc-tab">
<div class="container">
<p>Kurvanäolise Taavet Soovere tüübi kujundamisel pidas autor osaliselt silmas oma kadunud vanemat venda Johan Hubelit (1863-1895), kes oli samalaadse unistusliku hingega. Kirjaniku vend oli nagu Taavetki kinnise loomuga paljuplaanitsev noormees, kellele talutöö põrmugi ei meeldinud. Romaani tegevuskohad on kopeeritud kirjaniku kodukohast. Soovere talu kaasik ühes sõõriku muruplatsiga meenutab Saare talu piiravat kasemetsa. Umbjärv, mille ääres Taavet unistas, vastab autori isatalu lähedasele Umbjärvele. Sood läbiv kirikutee on sama, mille kaudu pääseb Saarelt Äksi kirikusse. Oja, mille kaldal veedab Taavet Viisaga lahkumisõhtu, vastab asendilt Amme jõe harule Toho ojale. Kärknast pärinevad ka Altnonni, Kolliotsa ja Pärtli talu nimetused.</p>
<p>Lokaalne taust ja tegelaste kõnekeel peidavad endas Metsanurga varasemal loominguperioodil kõige rohkem kodukohalisi sugemeid. Samuti vastavad ta eelnimetatud romaanide üksiksündmused üldjoonis tõsielulistele juhtumeile. Kuid tegelaskujud, kelle ülesandeks on kehastada ideid ja lahendada probleeme, evivad vähe sarnasust oma prototüüpidega.</p>
<p>&#160;</p>
</div>
</div>
<p>The post <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee/e-pood/taavet-soovere-elu-ja-surm-mait-metsanurk-1935/">Taavet Soovere elu ja surm &#8211; Mait Metsanurk, 1935</a> appeared first on <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee">Vaimuvara</a>.</p>
]]></description>
		
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Löwensköldi sõrmus &#8211; Selma Lagerlöf, 1940. a</title>
		<link>https://vaimuvara.ee/e-pood/lowenskoldi-sormus-selma-lagerlof-1940-a/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Maris Adamson]]></dc:creator>
		<pubDate>Fri, 03 Sep 2021 15:44:28 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">https://vaimuvara.ee/?post_type=product&#038;p=17441</guid>

					<description><![CDATA[<p>"Löwensköldi sõrmus" on rahvapärimuslik jutustus surnu kättemaksust, mille ohvriks langeb mitu süütut inimest, varjutades ka tulevaste põlvede saatust.  Autor <a href="https://vaimuvara.ee/?s=Selma+Lagerlöf&#38;post_type=product">Selma Lagerlöf</a> kujutab nimitegelase Charlotte Löwensköldis, noore tulihingelise aadlineiu ennastsalgavat võitlust oma armsama, elust irdunud fanaatilise pastori Karl-Artur Ekenstedti päästmiseks. Esile kerkib ka pimeda emaarmastuse motiiv.</p>
<p>The post <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee/e-pood/lowenskoldi-sormus-selma-lagerlof-1940-a/">Löwensköldi sõrmus &#8211; Selma Lagerlöf, 1940. a</a> appeared first on <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee">Vaimuvara</a>.</p>
]]></description>
		
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Pierre ja Jean &#8211; Guy de Maupassant, 1935</title>
		<link>https://vaimuvara.ee/e-pood/pierre-ja-jean-guy-de-maupassant-1935/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Ain Adamson]]></dc:creator>
		<pubDate>Tue, 27 Jul 2021 10:18:11 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">https://vaimuvara.ee/?post_type=product&#038;p=15076</guid>

					<description><![CDATA[<p>Maupassant on lühivormi alal ületamatu meister. Tema kõrvale saab panna vast ainult Anton Tšehhovi. On ju ka käesolev raamat, kuigi romaan, väga lühike, lausa ühe hingetõmbega loetav. Teose tegevustik hargneb kirjanikule koduses Normandias, mistõttu kirjeldused on lausa fotograafilise täpsusega edasi antud. Tihti meenutavad ranna- ja merepildid tema kaasaegsete, impressionistidest kunstnike maale. Selge on ka see, et peategelast Pierre'i purevad salamõtted pole kellegi muu kui autori enda hingevalu, kuigi välimuse ning iseloomu järgi püüab ta just Jeani meile igati sümpaatseks teha. Tähelepanuvääriv on raamatut alati saatev essee romaanist, mis meie väljaandes raamatu lõppu paigutatud. Seda tuleks kõigil eesti keeles kirjutajail ilmtingimata lugeda.</p>
<p>Maupassant ise pidas just seda raamatut, mida te nüüd kohe lugema asute, oma parimaks teoseks. Tsiteerin autorit: «Püüdsin anda elust reaalsemat pilti kui reaalsus ise.»<br />
Romaani sisu võtab kokku Alexandre Dumas noorema kurikuulus maksiim: abieluahel on sedavõrd raske, et selle kandmiseks peabki kahekesi olema, mõnikord kulub ka kolmanda abi marjaks ära.<br />
Lauri Leesi</p>
<p>The post <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee/e-pood/pierre-ja-jean-guy-de-maupassant-1935/">Pierre ja Jean &#8211; Guy de Maupassant, 1935</a> appeared first on <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee">Vaimuvara</a>.</p>
]]></description>
		
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Nimed marmortahvlil &#8211; Albert Kivikas, 1936.a</title>
		<link>https://vaimuvara.ee/e-pood/nimed-marmortahvlil-albert-kivikas/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[admin]]></dc:creator>
		<pubDate>Tue, 16 Feb 2021 11:45:00 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">https://vaimuvara.ee/?post_type=product&#038;p=7823</guid>

					<description><![CDATA[<div id="tab-description" class="woocommerce-Tabs-panel woocommerce-Tabs-panel--description panel entry-content wc-tab">
<div class="container">
<p>"Nimed marmortahvlil" on Vabadussõja ainetel kirjutatud romaan, millega autor pälvis ka riikliku tähelepanu. Teos on mitmeti autobiograafiline, põhinedes suuresti tõestisündinud lugudel. Peategelaseks on koolipingist koos kaaslastega vabatahtlikult sõjatandrile sattunud nooruke Henn Ahas. Autor ise on samuti õppinud Tartus, kus ta 1918. aastal sarnaselt peategelasega astus kooli lõpetamata sõjasalga liikmeks. Romaan toob välja ka omaaegse dilemma: kumb pool valida, kas punased või valged? Suur osa on romaanis ka sõja mõjul noortele – esialgu arglikele ja eluvõõratele poisikestele, kellest ükski ei jää sõja hävitavatest mõjudest puutumata.</p>
<p>&#160;</p>
</div>
</div>
<p>The post <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee/e-pood/nimed-marmortahvlil-albert-kivikas/">Nimed marmortahvlil &#8211; Albert Kivikas, 1936.a</a> appeared first on <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee">Vaimuvara</a>.</p>
]]></description>
		
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Sõdur Katrin &#8211; Adrienne Thomas, 1937</title>
		<link>https://vaimuvara.ee/e-pood/adrienne-thomas-sodur-katrin-1937/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[admin]]></dc:creator>
		<pubDate>Fri, 26 Jun 2020 17:19:58 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.vaimuvara.ee/?post_type=product&#038;p=1384</guid>

					<description><![CDATA[<p>«Sõdur Katrin» on puhtakujuline sõjaromaan. Kahe noore maailmasõja läbi lahutatu armastus on siin ainult koloriidiks kohutavale tragöödiale, mis 20. sajandi õudseima nähtusena vapustas kogu inimkonda. Tegemist on on tagala-romaaniga. Teos näitab lugejale sõda küljest, millisest teda seni on harva nii hästi kirjeldatud, – sõda mädanenud, põlenud inimliha täis olevais haiglais, sõda koonduslaagreis, supiköökides, haavatute-rongides, kõigepealt aga rinde lähimas raudteejaamas – suurel väraval, mille läbi lahkutakse igaveseks või naastakse – elava laibana.<br />
«Sõdur Katrini» kirjutas autor 20-aastase neiuna, võites I auhinna 1927. a Saksas välja kuulutatud sõjaromaanide võistlusel. Romaani tihe kompositsioon ja mehine käsitlusviis lasksid žüriiliikmetel teose loojaks oletada pigem vilunud meeskirjanikku.</p>
<p>The post <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee/e-pood/adrienne-thomas-sodur-katrin-1937/">Sõdur Katrin &#8211; Adrienne Thomas, 1937</a> appeared first on <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee">Vaimuvara</a>.</p>
]]></description>
		
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Teekonna lõpp &#8211; Vernon Bartlett, Robert Cedric Sheriff, 1937</title>
		<link>https://vaimuvara.ee/e-pood/teekonna-lopp-vernon-bartlett-robert-sheriff/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[admin]]></dc:creator>
		<pubDate>Fri, 26 Jun 2020 17:12:51 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.vaimuvara.ee/?post_type=product&#038;p=1382</guid>

					<description><![CDATA[<p>«Teekonna lõpp» on romaaniks ümber töötatud R. C. Sherriffi samanimelise näidendi järgi. See on lihtne ja selgejooneline kaevikuelu-kujutus läänerindel Esimese maailmasõja ajal. Lihtne ja võltsimatu, kuid seda haaravam. Näidendi autor R. C. Sherriff võttis maailmasõjast osa jalaväe ohvitserina ning nägi oma silmaga selle koledust ja julmust, elas isiklikult läbi kohutavaid lahinguid ning sõja raskemaid, tumedamaid ja lootusetumaid hetki. Saanud 1917. a. Ypres'i all haavata, võis ta kogemuste varal kujutada ka neid kannatusi, mis kaasnevad haavadega, kujutada surijaid sidumispunktides pidamas viimast võitlust elu eest.<br />
Näidendi on kaemusliku oskusega romaaniks ümber töötanud V. Bartlett, jällegi inglane, kes maailmasõjast samuti isiklikult osa võttis, alguses nooremleitnandina ja lõpuks kompaniiülemana, sai samuti haavata ning pidi selle tagajärjel raskelt haigena veetma aasta kodus. See seik pole jätnud mõju avaldamata V. Bartletti loomingule, kes nii täiuslikult ja leidliku oskuse ja vaistuga suutis näidendist luua romaani, mis köidab meid samavõrd kui näidendi ettekanne teatriski.<br />
J. Variste</p>
<p>Raamat sarjast Sõjaromaane ja memuaare, sarja osa: 5</p>
<p>The post <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee/e-pood/teekonna-lopp-vernon-bartlett-robert-sheriff/">Teekonna lõpp &#8211; Vernon Bartlett, Robert Cedric Sheriff, 1937</a> appeared first on <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee">Vaimuvara</a>.</p>
]]></description>
		
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Jumalaga, relvad! &#8211; Ernest Hemingway, 1937</title>
		<link>https://vaimuvara.ee/e-pood/jumalaga-relvad-ernest-hemingway-1938/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[admin]]></dc:creator>
		<pubDate>Fri, 26 Jun 2020 16:57:17 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.vaimuvara.ee/?post_type=product&#038;p=1380</guid>

					<description><![CDATA[<p>Autor lahendab oma romaanis «Jumalaga, relvad» (1929) armastuse- ja surmaprobleeme, mis on ikka olnud kirjanike lemmikharrastusiks, kuid harva on neid seotud nii tihedalt, nagu seda on teinud E. Hemingway selles teoses. Armastuse tekkimine ja arenemine sõjakeerises on tänulikuks võtteks lugeja huvi paelumisel ja vastastikku asetamisel.</p>
<p>The post <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee/e-pood/jumalaga-relvad-ernest-hemingway-1938/">Jumalaga, relvad! &#8211; Ernest Hemingway, 1937</a> appeared first on <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee">Vaimuvara</a>.</p>
]]></description>
		
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Märtrite elu &#8211; Georges Duhamel, 1937</title>
		<link>https://vaimuvara.ee/e-pood/georges-duhamel-martrite-elu-1937/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[admin]]></dc:creator>
		<pubDate>Fri, 26 Jun 2020 16:52:37 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.vaimuvara.ee/?post_type=product&#038;p=1378</guid>

					<description><![CDATA[<p>Georges Duhamel (1884-1966) oli elukutselt arst. Kirjanduslikku tegevust alustas ta luuletajana, siirdus aga hiljem romaani alale.<br />
Duhamel võttis arstina osa Esimesest maailmasõjast. Sõjamuljete põhjal kirjutas ta «Märtrite elu» (1917), mis tema nime Prantsusmaal kohe tuttavaks tegi. Niihästi see novellikogu kui ka sellele järgnenud samalaadiline «Tsivilisatsioon» (1918), mis autorile tõi Goncourt'i auhinna, püüab kirjeldada sõjas kannatava üksikinimese piinu, suure nimetu massi tillukeste osakeste vaevu. Sügava kaasaelamisega näitab eriti «Märtrite elu» just «väikese venna», maalt adra tagant või linnast töökojast toodud lihtsameelse sõdurirõivasse pandud ja relva käsitsema õpetatud kehviku vintsutusi. Seda raamatut võiks nimetada elavaks mälestusmärgiks Tundmata Sõdurile, - inimesele, kellelt sõda on võtnud nime, et teha temast number.<br />
M. Sillaots</p>
<p>The post <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee/e-pood/georges-duhamel-martrite-elu-1937/">Märtrite elu &#8211; Georges Duhamel, 1937</a> appeared first on <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee">Vaimuvara</a>.</p>
]]></description>
		
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Tuli &#8211; Henri Barbusse, 1937</title>
		<link>https://vaimuvara.ee/e-pood/henri-barbusse-tuli-1938/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[admin]]></dc:creator>
		<pubDate>Fri, 26 Jun 2020 16:39:53 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.vaimuvara.ee/?post_type=product&#038;p=1376</guid>

					<description><![CDATA[<p>Ühe pooljao päevik, kaevikuelu argipäeva kirjeldus, millega kirjanik avab sõja tõelise olemuse. Esimesi tõetruudest raamatutest 1914.-1918. aasta sõja kohta. Kirjanik osales ka ise vabatahtlikuna maailmasõjas.</p>
<p>The post <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee/e-pood/henri-barbusse-tuli-1938/">Tuli &#8211; Henri Barbusse, 1937</a> appeared first on <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee">Vaimuvara</a>.</p>
]]></description>
		
		
		
			</item>
	</channel>
</rss>
