Johannes Esto Ühing – Vaimuvara

Tugevam rauast – Tuvija Majofis, 2026

Maris Adamson — Fri, 13 Mar 2026 12:28:00 +0000

Rosa Majofis toob suure soojuse ja ehedusega lugejate ette oma isa Tuvija Majofise – Teffi – mälestused, ema Etta ja venna Eduardi meenutused ning iseenda kogemused. Kõik see kokku annab edasi ühe Eesti juudi perekonna mitmehäälse ja sügavalt inimliku loo, mis on korraga ühe ja mitme perekonna, ühe ja mitme rahva ning ühe ja mitme ajajärgu lugu.
Ent esmajoones on see lugu mehest, kelle aated ja visadus, kuldsed käed ja nutikus aitasid tal Siberi vangilaagrites ka kõige lootusetumates olukordades ellu jääda ning oma elu ikka ja jälle uuesti üles ehitada. Mehest, kes suutis säilitada inimlikkuse ka kõige ebainimlikumates oludes.

The post Tugevam rauast – Tuvija Majofis, 2026 appeared first on Vaimuvara.

Keskiga: mitte lõpp, vaid algus – Anselm Grün

Maris Adamson — Thu, 27 Mar 2025 08:36:37 +0000

Keskiga on eelkõige mõttekriis, nõnda siis religioosne kriis. Kuid selles peitub ka uue elumõtte leidmise võimalus.
Keskeakriis raputab inimelu segamini, et see siis jälle korda teha.
Keskiga vaadeldakse raamatus eelkõige mõttekriisina, religioosse kriisina, milles peitub ka uue elumõtte leidmise võimalus. Keskeakriisi ületamiseks ei piisa psühholoogia meetoditest, vaid tuleb pöörduda religiooni poole. Kriisis tegeleb inimesega Jumal ise ja nii tähendab kriis uut ja intensiivset kogemust, kohtumist Temaga. Häda ja piin, mis keskeakriisiga kaasnevad, on vaid sünnitusvalud. Valud, mis tekivad, kui inimeses sünnib Jumal. Kui loobutakse kõigest, mis võib takistada Jumala mõju, saab hingepõhjas sündida Jumal. Jumala sünd inimeses vaimuliku tee eesmärk.

The post Keskiga: mitte lõpp, vaid algus – Anselm Grün appeared first on Vaimuvara.

Kuningate ülevus. Etioopia rahvuseepos

Maris Adamson — Thu, 27 Mar 2025 08:14:04 +0000

Kebra nagast ehk "Kuningate ülevus", üks etioopia kirjanduse peateoseid, on eepiline jutustus Saalomoni dünastia võimulepääsemisest Etioopias. Lugu räägib Etioopia kuningatari reisist kuningas Saalomoni juurde Jeruusalemma, neitsiliku kuningatari võrgutamisest kavala Saalomoni poolt, nende poja siirdumisest Etioopiasse ning asumisest kuningatroonile. Saalomoni dünastia valitses Etioopias aastani 1974, mil viimase valitseja Haile Selassie ("Kolmainsuse vägi") hukutasid kommunistlikud ohvitserid.
Etioopia rahvuseepos on üks omapärasemaid piibliainese (1Kn 10) töötlusi ning see on andnud alust ka mitmete juudi ja araabia legendide tekkele.

The post Kuningate ülevus. Etioopia rahvuseepos appeared first on Vaimuvara.

Jesuiitide ordu – Albert Ebneter SJ, 1999

Maris Adamson — Thu, 27 Mar 2025 07:57:54 +0000

Kes on jesuiidid tegelikult?
Intrigeeriv küsimus läbi aegade.
Mida nad on teinud Eestis?

Albert Ebneter SJ (1915) püüab oma raamatus ordu liikmena sellele vastata. Raamat laiale lugejaskonnale - asjalik õppematerjal teoloogiatudengitele ja huvitav lugemine neile, kes seostavad jesuiite mürgikarika ja pistodaga.

The post Jesuiitide ordu – Albert Ebneter SJ, 1999 appeared first on Vaimuvara.

Jesuiidid Eestis 1923-1961 – Christoph Wrembek SJ, 2003

Maris Adamson — Thu, 27 Mar 2025 07:41:56 +0000

Jesuiitide arhiivimaterjali ja muu kirjanduse põhjal on autor koostanud hõlmava ja täpse käsitluse paatrite tegevusest Eestis aastatel 1923 kuni 1961. ''Kogudusekroonika'' alusel kirjeldatakse ka kaputsiinipreestrite ja -vendade tööd. Mõned kirjad, fotod ja dokumendid, mis illustreerivad ilmekalt ja dramaatiliselt jesuiitide tööd nendel rasketel aastatel, avaldatakse siin esmakordselt. Dokumentidest ilmneb Vatikani taotlus rajada siinsete jesuiitide ja kaputsiinlaste abil teed katoliku ja õigeusu kiriku ühtsusele. Köitvad on peapiiskop Eduard Profittlichi SJ ja paater Henri Werlingi SJ viimased kirjad.

Käesolev raamat pakub ülevaate Eesti katoliku (kõrvalpilguna ka luteri ja õigeusu) kiriku ajaloo ühest perioodist ja Eesti tollastest oludest jesuiitide silme läbi.

The post Jesuiidid Eestis 1923-1961 – Christoph Wrembek SJ, 2003 appeared first on Vaimuvara.

Õnn, rahulolu ja elu mõte – Bernhard Grom

Maris Adamson — Wed, 26 Mar 2025 08:30:19 +0000

Vanaduse lähenedes kerkivad inimese ette uued küsimused, elu nõuab hoiakute ja mõtlemise muutust. Vanadus ei tohiks olla eluperiood, mil elatakse veel vaid mälestustest ning ainsaks huviks on omaenese tervis.
Tänapäeva inimesel on mõneti raskem valmistuda vanaduseks ja surmaks. Varem jäeti paljud asjad Jumala, saatuse või looduse hooleks. Nüüd aga arvatakse, et suur osa sellest, mida varem peeti saatuseks, sõltub inimesest endast ning me ise juhime oma elukäiku. Seepärast on meie aja inimestel niivõrd raske leppida paratamatuga.

Muidugi peab igaüks ise selgusele jõudma, mida arvata vanadusest. Inimeste saatused ja sättumused on niivõrd erinevad, et universaalseid vastuseid - ka vanaduse kohta - olla ei saa.
Käesolevas raamatus annab Fritz Riemann juhtnööre selle kohta, kuidas end vanaduseks ette valmistada ning elu sügist sisukaks muuta.

Fritz Riemann õppis Leipzigis ja Berliinis psühholoogiat ning psühhoanalüüsi. Ta oli üks Müncheni Psühholoogia ja Psühhoteraapia Instituudi rajajaid, töötas seal õppejõuna, õpetades ka psühhoanalüüsi.
Autori «põhivormid» - skisoidsed, depressiivsed, sundustega ja hüsteerilised isikud - on saanud psühholoogia kindlaks koostisosaks.

The post Õnn, rahulolu ja elu mõte – Bernhard Grom appeared first on Vaimuvara.

Vananemise kunst – Fritz Riemann

Maris Adamson — Wed, 26 Mar 2025 08:13:34 +0000

The post Vananemise kunst – Fritz Riemann appeared first on Vaimuvara.

Võime armastada. Süvapsühholoogiline uurimus – Fritz Riemann, 2006

Maris Adamson — Wed, 26 Mar 2025 07:36:23 +0000

Võime armastada oleme sündides kaasa saanud andena, mis kuulub elu suurimate imede hulka. Kas pole siis ime, et inimene, see egoistlik, võimujanune, ahne ja hullupööra edu tagaajav, ohtlikest tungidest, kirgedest ja agrssiivsusest pakatav olend on üldse võimeline armastama? Võimeline armastama kedagi või midagi peale iseenda või nagu ristiusk nõuab- nagu iseennast. Kui meil puuduks võime armastada, mis meid alles teeb inimesteks, oleks inimkond ammu välja surnud, sest ta oleks ise enda hävitanud.

Originaali pealkiri: Fähigkeit zu lieben

The post Võime armastada. Süvapsühholoogiline uurimus – Fritz Riemann, 2006 appeared first on Vaimuvara.

Kristlike pühade päritolu – Arnold Bittlinger

Maris Adamson — Wed, 26 Mar 2025 07:16:47 +0000

Paljudele inimestele on ristiusu pühad saanud hämmelduseks. Nad ei tea, mida nendega peale hakata. Nii näiteks on perekond, kes advendiajal igal õhtul advendipärja juurde koguneb, advendilaule laulab ja teisi advendikombeid täidab saanud harulduseks. Ristiusu pühade ammustest aegadest tuttavad sümbolid on tänapäeval kõnekad üksnes vähestele inimestele.

Seetõttu huvitavad mind juba pikemat aega küsimused: kuidas võiksid kirikuaasta pühad meile taas lähedasemaks saada, kuidas saaksime aktualiseerida ristiusu pühadega seotud sümboleid, pilte ja tekste nii, et kogeme oma elus nende uuendavat jõudu? Arvan, et niisugustele küsimustele vastamiseks võib olla suurt abi süvapsühholoogiast. Süvapsühholoogiale, eriti analüütilisele psühholoogiale, nagu seda õpetas C. G. Jung, on sümbolid hingelised kujutlused, mis toimivad ravivalt ja uuendavalt. Niisuguste kujutluste hulka kuuluvad tähtede sümbolid - nende juurde kuuluvad ka sodiaagimärgid - ja planeetide sümbolid. Sümbolite keel kujundab ja ilmestab kogu kirikuaastat ning avab pühasid tähistavatele inimestele saladusliku, kuid siiski väga lähedase maailma. Nii kohtame advendi pühapäevadel nelja sodiaaki kujundavat elementi ja kannatusnädalal seitset planeeti, mis on samaaegselt seitsme nädalapäeva arhetüübid. Petlemma tähes kohtame väga sümbolirikast tähtede konjunktsiooni ja taevalinna vääriskivides maailma Kristuse valgusega valgustatud ja küpsuseni jõudnud ajastut.
Kui laseme neil sümbolitel mõjustada oma hinge, siis juhtub midagi kahetist: ühelt poolt kohtame arhetüüpilisi kujundeid, mis aitavad meid edasi jõuda individuaalsel teel terviklikkuse poole; teiselt poolt kaasavad sümbolid meid individuaalsuse piire ületavasse kosmilisse reaalsusesse, kus on samuti meie kodu. Eelkõige aga kohtame kõigis sümbolites arhetüüpiliste kujundite taustal asuvat keskset algkuju - Jeesus Kristust. Me ei kohta teda ainult kogu kosmost täitva kosmilise Kristusena (Pauluse kiri efeslastele 1,23), vaid meis peituva Kristuse, enda tõelise MINAna."

The post Kristlike pühade päritolu – Arnold Bittlinger appeared first on Vaimuvara.

Liivimaa ajaloo lühiülevaade – Dionysius Fabricius

Maris Adamson — Wed, 26 Mar 2025 06:57:48 +0000

Dionysius Fabriciuse "Liivimaa ajaloo lühiülevaade neljas osas aastast tuhat ükssada viiskümmend kaheksa kuni aastani 1610 / Livonicae historiae compendiosa series in quatuor digesta partes ab anno millesimo centesimo quinquagesimo octavo usque ad annum MDCX" ilmub eestikeelses tõlkes esimest korda. Selle ajaraamatu autor oli 17. sajandi algul katoliku kiriku praost Viljandis. Teos jutustab üksikasjalisemalt Poola aja sündmustest Liivimaal, eriti 1600. aastal vallapääsnud Poola-Rootsi sõjast. Ta teeb seda Poola poliitika ja katoliku kiriku vaatekohast ning sellisena annab meie kodumaa ajaloo tollest lõigust teistsuguse pildi kui üldisemalt harjumuspäraseks kujunenud Rootsi võimule ja luteri usule häälestatud ajalookäsitus.

The post Liivimaa ajaloo lühiülevaade – Dionysius Fabricius appeared first on Vaimuvara.