Loodus – Vaimuvara

Buddenbrookid. Ühe perekonna langus. I köide – Thomas Mann, 1936

Maris Adamson — Fri, 18 Mar 2022 12:55:57 +0000

Saksa kirjaniku, Nobeli laureaadi Thomas Manni (1875-1955) romaani sündmustik hõlmab Lüübeki suurkaupmeeste suguvõsa nelja põlvkonna elukäiku. Elust pakatava, vaba- ja rõõmsameelse Johann Buddenbrook seeniori loodud firma ilmutab esimesi languse märke juba tema poja, ettevaatliku ja vaga konsul Johann B. juuniori päevil; viimase poegade ajal, kellest vanem, Thomas, saab koguni senaatoriks ja abiellub linna esimese kaunitariga, noorem, Christian, seevastu boheemitseb ja liigub üsna kahtlases seltskonnas, ja kahest õnnetust abielust läbikäinud tütre Toni ajal läheb äri aga järjest halvemini, kuni eluvõõra, kunstnikuverega ainsa järeltulija Hanno varane surm kõik lõpetab.

Teine trükk

Tõlgitud raamatust: Gesammelte Werke. 1. Bd. Buddenbrooks

The post Buddenbrookid. Ühe perekonna langus. I köide – Thomas Mann, 1936 appeared first on Vaimuvara.

Jeruusalemm I-II – Selma Lagerlöf, 1936

Maris Adamson — Fri, 04 Mar 2022 10:32:14 +0000

1. osa: Dalarnas
2. osa: Pühamaal

Käesoleva suurteose käsitlusalaks on talupojaelu Rootsi lähemas minevikus. Huvi tulipunkt koondub vanimale talunikesuguvõsale kogukonnas, Ingmaripoegadele, kes mitmesugustel põhjustel on kaotanud oma endise pärisomandi, säilitades tugevaina vaid perekonna vankumatud vanad traditsioonid.
Suguvõsa viimane järeletulija, noor Ingmar, asub talu tagasi võitma, loobudes selleks koguni oma armastatust ja naides rikka mehe tütre. Varanduse tagasivõitmine aga ei vabasta teda igatsusest kaotatud armastuse järele ega südametunnistuspiinast armastatule valmistatud kannatuste pärast.
Selle isikutragöödia taustana kujutatakse paikkonda vallanud lahkusu arenemist võimsaks liikumiseks, mis kulmineerub massilises väljarännus Pühale maale.

Romaani teine köide kujutab väljarännanud rootsi talupoegade elu Pühal maal. Unistatud Jeruusalemm osutub kirevaks, räpaseks Idamaa linnakeseks, milles keeb väiklane võitlus igasuguste, kõigist maailmakaartest siia kogunenud ususektide vahel. Rootsi koloonia satub siin üldise tagakiusamise alla, kaotab hulga oma liikmeid taudide läbi, kuid püsib koos ja on õnnelik, tohtides elada maal, millel on kõndinud Lunastaja.
Romaani peaintriigi jätkuna kujutab romaani teine osa Ingmaripoja saabumist Jeruusalemma, kus ta oma hüljatud kallima tagasi kodumaale kavatseb viia. Teos lõpebki nende kahe tagasipöördumisega kodumaale – küll koos, kuid selleks, et seal elama hakata kumbki eraldi.

The post Jeruusalemm I-II – Selma Lagerlöf, 1936 appeared first on Vaimuvara.

Babbitt – Sinclair Lewis, 1935

Maris Adamson — Fri, 26 Nov 2021 14:30:19 +0000

George F. Babbitt, ameeriklane, ametilt kinnisvaramaakler, elab Kesk-Lääne suurlinnas Zenithis. Babittil on perekond, õitsev äri, palju sõpru, kuid kõige selle juures on ta ometi rahuldamatu: naise ja lastega pole tal mingisugust seesmist kokkukõla, ärielus on ta sunnitud päevast päeva toimetama väiksemaid või suuremaid pettusi, sõpradega seovad teda vaid kutsehuvid ja omavahelised olengud. Ometi pesitseb Babbitti sisemuses ebamäärane igatsus millegi parema järele. Tormav elutempo ei anna talle aga mahti endasse süvenemiseks.
Lahendamatu hingelise surutise tõttu kaotab Babbitt lõpuks vaimse tasakaalu, võõrdub veel enam perekonnast ja sõpradest, püüdes ühiskondliku korra vastu mässutsemise ning armuseikluste kaudu saavutada seesmist rahu. Ent ühiskonna vastusurve on liiga tugev ja Babbitt peab tagasi pöörduma endisse ellu. Talle jääb vaid lootus, et ta poja elu kujuneb õnnelikumaks ja sisukamaks.
Babbitt, hoolimata oma koomilisusest, on sügav-traagiline kuju ja Sinclair Lewisi romaan kujutab fotoaparaadi täpsusega meile sageli eeskujuks seatud ameerika olusid - tehnika võidukäiku, mis paratamatult surmab elava inimhinge.

The post Babbitt – Sinclair Lewis, 1935 appeared first on Vaimuvara.

Eduard Wilde kogutud teosed XII anne. Novellid VI

Maris Adamson — Wed, 06 Oct 2021 18:27:09 +0000

Peiu käsiraha
Doora Osol
Kippari unerohi
Jõulumees

Tekst on gooti kirjas

The post Eduard Wilde kogutud teosed XII anne. Novellid VI appeared first on Vaimuvara.

Kõrkjad tuules – Grazia Deledda, 1935

admin — Thu, 01 Apr 2021 12:57:18 +0000

Romaani sündmustik areneb Sardiinias, muistse rooma linna varemetele ehitatud külas. Peategelasteks on vana, uhke, nüüd laostunud aadliperekond: isa, kelle soontes keevad tema vägivaldsete feodaalsete esivanemate kired, ja tema kolm eluvõõrast, traditsioonide kammitsas tardunud tütart. Laialdasema võimutsemisvälja puudusel on vana parun hoolimatult türanniseerinud omakseid ja ümbruskonda, kuni aadlipreilide sulane on saanud vastu tahtmist oma isanda salajaseks mõrvariks. Ta otsib nüüd vabanemist hingepiinast küll ennastsalgavas väsimatus töös ja vaesunud ning mahajäetud perenaiste eest hoolitsemises, küll palverännakuis pimedate kerjuste seltsis, – kuni lõpuks surm toob temale ihaldatud rahu.

The post Kõrkjad tuules – Grazia Deledda, 1935 appeared first on Vaimuvara.

Kuidas võita sõpru ja mõjustada inimesi – Dale Carnegie, 1939

admin — Mon, 25 Jan 2021 19:37:08 +0000

Meie muutuvas maailmas muutuvad päev-päevalt keerulisemaks ka inimsuhted. Et nendega edukalt toime tulla, vajavadki inimesed teatavaid lihtsaid juhiseid, mille järgi saaks elama hakata kohe ja siinsamas. Dale Carnegie ajale vastu pidanud raamat inimestele just selliseid inimpsüühika eripäraga arvestavaid «nõkse» õpetabki.

Rida lihtsaid nõuandeid - kasutage neid, ja teil õnnestub kõik.

The post Kuidas võita sõpru ja mõjustada inimesi – Dale Carnegie, 1939 appeared first on Vaimuvara.

Voolujoonestage oma mõistus – James L. Mursell, 1940.a

admin — Mon, 25 Jan 2021 09:56:42 +0000

Voolujoonestamine on uus nimi vanale ideaalile – kuidas saavutada hõõrdumise ja energiaraiskamise kõrvaldamisega suuremat võimsust.
Oma raamatus näitab dr. Mursell, et samasugust ideaali võib taotella inimmõistuse rakendamisega. Kujundades oma mõtlemise protsesse ümber voolujoone põhimõtteil, saavutame selge ja täpse mõtlemise minimaalse pingutusega.
Ärimehele ja õpetlasele, õpilasele, õpilasele, perenaisele, kunstnikule, töödejuhatajale – lühidalt kõigile neile, kes kasutavad ajutööd, pakub see raamat rikkalikult praktilisi nõuandeid ja julgustust.

The post Voolujoonestage oma mõistus – James L. Mursell, 1940.a appeared first on Vaimuvara.

Vaarao tütar – Georg Ebers, 1934

admin — Thu, 10 Dec 2020 21:34:31 +0000

Georg Ebers on kuulus saksa ajaloouurija ja romaanikirjanik.
Tema teos «Vaarao tütar» ei ole ajalooline romaan selle sõna tavalises mõttes. See ei ole ajalooline fantaasia, kus faktide ja sündmustega on talitatud vabalt, nagu see kirjanduses on üldiselt lubatud. «Vaarao tütar» on põhjalikkude ajaloouurimiste vili. Autor, ise ajaloolane, on suurima hoolega kogunud oma teose jaoks materjale ja ehitanud selle üles ümberlükkamatuile faktidele. Kõik siin teoses kujutatud isikud ja sündmused on vanas Egiptuses ja Pärsias elanud ja aset leidnud. Autor on nõnda siis oma romaaniga püüdnud elustada ja restaureerida kogu tookordset aega, selle nähtusi, tegelasi ja tähtsamaid sündmusi - muidugi sel määral kui seda üldse suusetakse tagantjärele teha ja nõnda kuidas see võiks paista meile nüüd.

The post Vaarao tütar – Georg Ebers, 1934 appeared first on Vaimuvara.

Teraspoiss – Jüri Parijõgi

admin — Sat, 05 Dec 2020 00:06:44 +0000

Jutustuse peategelane on varakult orvuks jäänud poiss Jaan. Jaani isa suri, kui poiss sündis, laps jäi vaid ema kasvatada. Kahjuks sureb varsti ka Jaani ema ning poiss jääb ajutiselt heasüdamliku kojanaise hoida. Linnaametnike soovitusel ei saa aga poiss kojanaise juurde jääda, vaid peab minema linna varjupaika. Seal algab poisil uus elu - on vaja iseseisvuda ning ennast teiste kasvandike ees kehtestada, kes suhtuvad uustulnukasse esialgu tõrjuvalt.

The post Teraspoiss – Jüri Parijõgi appeared first on Vaimuvara.

Väike entsüklopeedia 1.-7. vihik, 1938

admin — Mon, 09 Nov 2020 12:06:20 +0000

Aastal 1936 võttis kirjastusühisus Loodus juhatus vastu otsuse anda välja "Väike entsüklopeedia" kahes köites mahuga 30 000 artiklit, mille esimene vihk ilmus detsembris 1937.

«Väike entsüklopeedia» tahab olla laiemaile rahvakihtidele usaldatavaks ja kõigile kättesaadavaks teaduste sõnaraamatuks, mis on tihedalt kokkusurutud, täpses, ent võimalikult lihtsas sõnastuses esitab artikleid teaduste, kunstide, tehnika ning praktiliste oskuste kui ka mitmesuguseilt muilt vaimse ja ainelise kultuuri aladelt, ühtegi neist eriliselt eelistamata. Peale selle sisaldab teos tähtsamate võõrsõnade ja võõrkeelsete kõnekäändude kui ka mõningate vähemtuntud eesti sõnade seletusi.

The post Väike entsüklopeedia 1.-7. vihik, 1938 appeared first on Vaimuvara.