Olion – Vaimuvara

Muinasaja loojang Eestis. Vabadusvõitlus 1208-1227 – Sulev Vahtre. 1990

Maris Adamson — Tue, 02 Jun 2026 21:49:41 +0000

Sulev Vahtre raamatus käsitletakse algallikate põhjal eestlaste võitlust saksa ja skandinaavia feodaalsete vallutajate vastu XIII sajandi alguskümnenditel. Lisaks Läti Henriku kroonikale, mille kriitikas on esile toodud uudseid momente, on kasutatud seni vähetuntud allikaid ja käsikirjalisi uurimusi. Vallutussõda on vaadeldud laial rahvusvahelisel foonil.

Raamat on mõeldud ajaloolastele, ajalooõpetajatele ja laiale ajaloohuviliste ringile.

The post Muinasaja loojang Eestis. Vabadusvõitlus 1208-1227 – Sulev Vahtre. 1990 appeared first on Vaimuvara.

Homerose eeposte Läänemere päritolu – Felice Vinci, 2008

Maris Adamson — Wed, 20 May 2026 06:11:32 +0000

Teadlased on aastakümneid vaielnud Homerose «Iliase» ja «Odüsseia» geograafia üle, sest kohad, mida eepostes kirjeldatakse, ei vasta tegelikkusele. Felice Vinci väidab veenvalt, et eeposte tegevus leidis aset mitte Vahemere, vaid Läänemere ääres ning et Homerose eepose üks peakangelastest Achilleus oli hoopis eestlane, täpsemini seto. Kui 3500 aastat tagasi langes meteoriit Saaremaale ja tekkis Kaali kraater, halvenes siinne kliima nii drastiliselt, et inimesed pidid lahkuma, jõudes lõpuks Kreekasse, kuhu nad tõid suulise traditsiooniga kaasa kuulsad eeposed.

The post Homerose eeposte Läänemere päritolu – Felice Vinci, 2008 appeared first on Vaimuvara.

Atlantise hukk – Frank Joseph, 2004

Maris Adamson — Tue, 12 May 2026 10:42:27 +0000

Müüt ülemaailmsest veeuputusest on olemas kõikides kultuurides, alates antiikajast ja piiblist kuni Põhja- ja Lõuna-Ameerika indiaanlasteni.
Raamatu autor ühendab selle müüdi legendaarse Atlantisega, mis kadus maakeralt üheainsa ööpäeva jooksul. F. Joseph on 20 aastat kogu maailmas kogunud tõendeid arheoloogiast, geoloogiast, astronoomiast ja rahvaluulest selle kohta, et kõik maakera tsivilisatsioonid on Atlantise kultuuripärandi edasikandjad.
Tema sõnul hukkus Atlantis 13. sajandi lõpus eKr ning selle põhjustas maale langenud meteoriit, mis kutsus esile maakoore seismilise aktiivsuse ja lõpptulemusena ülemaailmse veeuputuse.
Ühtlasi rekonstrueerib autor usutava pildi elust Atlantises - võimsas impeeriumis, mida iseloomustasid korruptsioon ning iha rikkuse ja võimu järele -, mis võiks tänapäeva kõrgtsivilisatsioonile hoiatavaks õppetunniks.

Raamat sarjast "Maailm ja mõnda"

The post Atlantise hukk – Frank Joseph, 2004 appeared first on Vaimuvara.

Langobardid – Thomas Cerny, 2004

Maris Adamson — Tue, 12 May 2026 10:28:00 +0000

See on ammukadunud rahva lugu alates nende ilmumisest ajalooareenile (I saj eKr) kuni nende riigi vallutamiseni Karl Suure poolt (8. saj pKr).
Eelajaloo - alates vinniilide (langobardide eelkäijate) lahkumisest Skandinaaviast kuni väljarändeni Pannooniast - laseb autor jutustada rändlaulikul hertsoglikus peolauas. Juba järgnevatel päevadel algab nende retk üle Alpide, et leida uus asupaik Itaalias. Edasi saame teada seiklusrohketest vallutustest, riigi loomisest ning hääbumisest.
Autor esitab sündmusi haaravalt ja atraktiivselt. Ilmselt on Thomas Cernyl läinud korda koondada oma teosesse kogu materjal, mis tänini on langobardide kohta talletatud. Tõenäoliselt polegi võimalik leida ühtsemat ning põhjalikumat käsitlust.

Raamat sarjast "Maailm ja mõnda"

The post Langobardid – Thomas Cerny, 2004 appeared first on Vaimuvara.

Maroko taeva all – Leonora Peets, 1997

Maris Adamson — Thu, 07 May 2026 12:46:44 +0000

Enne Teist maailmasõda ilmus eesti autoritelt Maroko kohta mitu huvitavat reisiraamatut. Hiljem on neile lisandunud vaid käesolev raamat, mille autor Nora Peets elas Marokos, Marakešis kokku 45 aastat. Raamatust leiab mälestused ja tähelepanekud Maroko elust, kommetest ja inimestest, jutustused araabia kodudest, naiste rollidest ja argielust, kultuurilised tõlgendused ja katsed mõista marokolaste mõttemaailma.

Lisaks Nora Peets'i loole on raamatus 40 aasta jooksul "Maailm ja mõnda" sarjas ilmunud raamatute nimestik.

Raamat sarjast "Maailm ja mõnda"

The post Maroko taeva all – Leonora Peets, 1997 appeared first on Vaimuvara.

Poliitika ja antipoliitika – Jaan Kaplinski, 1992

Maris Adamson — Wed, 06 May 2026 07:20:30 +0000

Käesolevasse raamatusse on koondatud valimik luuletajana tuntuks saanud Jaan Kaplinski poliitilise suunitlusega artikleid, mis on kirjutatud aastail 1987-1991 ning millest osa on ilmunud meie ajakirjanduses, osa aga välismaal. Neid nüüd taasavaldades ei ole midagi «kaasajastatud». Artiklid on dateeritud ja see annab võimaluse jälgida autori mõtte arengut ning sedagi, millal millest ja kuidas meil kirjutada tohtis.
Järgemööda on vaatluse alla võetud stalinism ja selle pärand, tärkava neofašismi oht, Moskva keskvõimu repressioonid iseseisvusele püüdlevate rahvaste vastu, meie intrite tegevus, Lääne «gorbimaanide» soovimatus mõista eestlaste iseseisvuspüüdlusi, lahkhelid rahvusradikaalide ja rahvarindelaste vahel.
Tasakaalukalt, filosoofilisele ja kultuuriloolisele taustale tuginedes osutab Jaan Kaplinski hetke peamistele vastuoludele ja meie iseseisvumist ähvardanud ohtudele.

Osa teksti inglise keeles.

The post Poliitika ja antipoliitika – Jaan Kaplinski, 1992 appeared first on Vaimuvara.

Kuldne kroon Eesti lipul. Intervjuuderaamat, 1992

Maris Adamson — Wed, 11 Mar 2026 18:14:55 +0000

Ajakirjaniku intervjuud eestlastega, kes vaikselt ja süvenenult, ilma tunnustuse ja riigi toetuseta, sageli põlatuina ja tagakiusatuina on õppinud tundma ja arendanud mõnd vaimset distsipliini, mida kommunistliku ideoloogia järgi ei tohtinud olemaski olla või mis pidanuks kõige lähemal ajal vaikselt hääbuma.
Kvintessentsi Uku Masingu, Gunnar Aarma, Elmar Salumaa, Ilmar Soomere, Vigala Sassi ja Einar Laigna mõttemaailmast pakubki kõnealune raamat.

The post Kuldne kroon Eesti lipul. Intervjuuderaamat, 1992 appeared first on Vaimuvara.

Juhtimistarkus – Karl-Erik Sveiby, 1994

Maris Adamson — Tue, 27 Jan 2026 10:30:01 +0000

Karl-Erik Sveiby on Rootsi juhtmisasjatundja, edukas ärijuht ja loetav ajakirjanik, maailma arvestatavamaid spetsialiste teabettevõtete juhtimise alal. Teabeettevõtte all mõistab ta ettevõtteid ja organisatsioone, kus suur(em) osa töötajaid on kõrgharidusega ning teavad oma erialast ja maailma asjadest tihti rohkem kui juht – direktor vm.

The post Juhtimistarkus – Karl-Erik Sveiby, 1994 appeared first on Vaimuvara.

Gonave’i saare valge kuningas – Taney Dudley ja Faustin Wirkus, 1998

Maris Adamson — Wed, 21 Jan 2026 08:12:13 +0000

1920. aastatel teenis USA politseivägede koosseisus Haitil ja selle lähedal asuval väikesel La Gonave'i saarel kummaliselt eestipärase nimega ohvitser Faustin Wirkus. Oma tavatult inimliku ja mõistva suhtumisega pälvis ta sealsete mustanahaliste elanike sügava lugupidamise, nii et need valisid ta lõpuks isegi oma kuningaks.
Aastaid kohalike elanike seas elades õppis ta neid lähemalt tundma ja nägi ning koges palju sellistki, mis teistele valgetele jäi kättesaamatuks, muuhulgas ka saladusehõngulist voodookultust.
Juba 1930. aastatel olevat meie ajakirjanduses väidetud, et Faustin Wirkuse esivanemad on pärit Eestist. Paraku on väide küll seni tõestamata, kuid see ei vähenda tema loo põnevust.

Raamat sarjast "Maailm ja mõnda"

The post Gonave’i saare valge kuningas – Taney Dudley ja Faustin Wirkus, 1998 appeared first on Vaimuvara.

Nofretete – Philipp Vandenberg, 2002

Maris Adamson — Wed, 21 Jan 2026 07:49:28 +0000

Vana-Egiptuse legendaarne kuninganna Nofretete on maailma ajaloo säravaimaid naisi. Esimesed materjalid, mis rääkisid temast kui kirjeldamatult kaunist ja armastatud naisest, said laiemalt tuntuks rohkem kui 150 aasta eest. Tema aegumatult ilus suurte mandelsilmadega naisenägu tuli maailmakuulsa büstina päevavalgele 6. detsembril 1912. Kes oli aga Nofretete tõeliselt? Kas vaarao Amenhotep III ja tema seadusliku abikaasa või ühe liignaise tütar? Üks vallutusretkedel vangistatud 127 Aasia printsi tütardest või tänu oma ilule vabaks lastud orjatar? Suursugusest perekonnast egiptlanna või kulla eest ostetud võõramaine printsess? Jumalasarnase vaarao Amenhotep IV alandlik abikaasa või sihiteadlik ja teokas mõjuvõimas valitsejanna? Nofretete tõelise eluloo väljaselgitamisele andsid uue tõuke alles 1965. aastal avastatud igasse ilmakaarde hajutatud kivifragmendid maailma suurimast templist, mille inimkäsi oli purustanud 3300 aastat tagasi. Kümnete tuhandete templikivide arvutitöötlusega kaasnenud ja sellele järgnenud uurimistöö andis 20. sajandi lõpukümnetel paljude arheoloogiliste põnevike autorile Philipp Vandenbergile võimaluse kild killult aastatuhandete tolmust kogutud materjali põhjal teha üksikasjalik kokkuvõte vanaaja suurriiki juhtinud ja vanu jumalaid troonilt tõuganud Nofretete elust.

Raamat sarjast "Maailm ja mõnda"

The post Nofretete – Philipp Vandenberg, 2002 appeared first on Vaimuvara.