Harry Bloomi romaani tegevus toimub Lõuna-Aafrikas ja kirjeldab valgete rantšopidajate elu.

Emo Mei romaani tegevus hargneb Eesti Vabariigi viimastel aastatel, kui jõukasse linnamajja saabub teenijaks kummaline tüdruk Ingel, kes suudab igast olukorrast välja tulla ja hakkama saada. Romaan lõpeb Eesti okupeerimise ja süütute inimeste küüditamisega.

Knut Hamsuni romaan ühe Norra mereäärse väikelinna elust. Peategelane Oliver on noor madrus, kes kaotab ühel raskel merereisil jala ja peab seejärel õppima vigasena oma eluga toime tulema.

 Agu Kase romaan eesti naise Hilja ja saksa mehe Hansu ebavõrdsest abielust. Veel Eestis elades on nende suhted normaalsed, kuid sõja eest Saksamaale emigreerudes tunneb Hilja kohalike põlgust ja üleolekut. Ka mees on väga muutunud, hoides rohkem oma sugulaste kui naise ja lapse poole. Kaotanud kodumaa ja nüüd ka pereõnne, peab Hilja suutma võõrsil üksi toime tulla.

 

Arnold Seppa kaks näitemängu:

• Kummaline Võõras tuli orgu - Lugu hargneb vanas, lagunenud hoones, mille kohta „võõrastemaja” on liialdatud väljend. Ilmub salapärane võõras, kelle saabumine käivitab sündmusteahela, mis toob esile kohalike inimeste hirmud, lootused ja sisemised konfliktid.
  Näidend võitis auhinna ajalehe "Eesti Rada" näidendivõistlusel Augsburgis, Saksamaal 1947
• Kurat proovib hammast - see teos on sügavalt allegooriline, ühendades poliitilise satiiri, eksistentsiaalse draama ja müstilise sümboolika. Peategelane on rahumeelne, patsifistlik tööriistade valmistaja, kes vihkab vägivalda ja sõda. Ironilisel moel muutub ta relvavabrikandiks, kelle eesmärk on „rajada uus ja parem maailm“.  Tegevus algab ja lõpeb põrgus, kus kuradid arutavad hukkaläinud hingede üle, mängivad malet ja keedavad patuseid kateldes.
  Eesti Rahvusteatri Oldenburgis toimunud näidenditevõistluse auhind, 1947

 

Raissa Kõvamehe romaan kirjeldab keerulise perekondliku taustaga Leena elukäiku. Isata kasvanud tüdruku ellu toovad vaheldust suved saare-vanaema juures. Saarel leiab Leena ka hea sõbra Kooli-Lauri näol.

Mall Künnapuu romaan eluvõõra köstritütre Helena abielust talupärija Juliusega ning tema raskest elust talus. Tegevus toimub Eesti Vabariigi lõpuaastatel ja 1941. a. küüditamiste ajal.

Einar Sandeni romaan vaatleb 1944. aastal Eestist pagulasena lahkunud Peep Mijeksenaari elukäiku. Laevakaptenina töötanud isa hukkus sõjas, ema abiellus uuesti madalmaade rügementi kuulunud hollandlasega ja nii Peep lapsena Hollandisse sattuski. Poiss ei unusta aga võõrsil eesti keelt ja soovib isa eeskujul meremeheks saada. Saatus viib ta kokku Eestist pärit ja võõrsil elava meremehe Juhan Laugalaasiga, kes on nõus poisi oma laeva tööle võtma.