Generated by Rank Math SEO, this is an llms.txt file designed to help LLMs better understand and index this website. # Vaimuvara ## Sitemaps [XML Sitemap](https://vaimuvara.ee/sitemap_index.xml): Includes all crawlable and indexable pages. ## Postitused - [Reisile raamatuga – kirjanike radadel](https://vaimuvara.ee/reisile-raamatuga-kirjanike-radadel/): ETVs sai näha minisarja, kus näitleja Richard E. Grant pakib kaasa kohvritäie raamatuid ning reisib läbi Lõuna-Itaalia, Lõuna-Prantsusmaa ja Andaluusia, kust tuntud kirjanikud on inspiratsiooni ammutanud. Sarja „Kirjanike radadel Richard E. Grantiga“ on võimalik vaadata ka Jupiteris. Sarjast leiavad inimesed, kel plaan sinna kanti reisida, hulgaliselt viiteid raamatutele, mida lugeda. Mitmed neist on tõlgitud ka eesti keelde. Järgnevalt nendest raamatutest räägimegi. - [100 aastat Mutionu pidu](https://vaimuvara.ee/100-aastat-mutionu-pidu/): Ülestõusmispühadel on paslik meenutada üht lasteluuletuseks peetavat luuletust, mida pühadepeoga ehk seostada ei osatagi. Alide Dahlbergi luuletus „Mutionu pidu“ tähistab tänavu oma 100ndat sünnipäeva ning on saanud osaks Eesti kultuurimälust – seda teavad lapsed, lapsevanemad ja õpetajad juba mitmest põlvkonnast. Luuletus ilmus esmakordselt lasteajakirja „Päiksetar“ 1926. aasta märtsikuu esimeses ja paraku ainukeses numbris pealkirja all “Mutionu pühadepidu“, autor varjus initsiaali A taha. Autor muutus avalikuks alles 1960. aastal. Helilooja ja muusikapedagoog August Kiiss seadis 1931. aastal luuletuse kuuele kombekamale salmile viisiks ühe eesti rahvaviisi. - [Raimond Kaugver 100](https://vaimuvara.ee/raimond-kaugver-100/): Raimond Kaugver (25.02.1926-24.01.1992) on tõeline Eesti rahvakirjanik, kelle raamatute kogutiraaž ületas miljon eksemplari, mida on rohkem kui ükskõik millisel teisel Eesti kirjanikul. Raimond Kaugveri käes on veel üks eesti kirjanduse trükirekord - tema romaani  "Kas ema südant tunned sa?" trükiti 1988. aastal 115 000 eksemplari. Palju ei jäänud tiraažilt maha ka "Tee isa juurde" , mille trükiarv aastal 1987 oli 100 000 eksemplari. Raimond Kaugver püsis Eesti kirjanike loetavuse esiviisikus 60ndate keskpaigast kuni surmani. - [Heljo Mänd 100](https://vaimuvara.ee/heljo-mand-100/): Heljo Männi (11.02.1926 – 6. 12.2020) 100. sünniaastapäeva tähistas Eesti Post erimargiga. Heljo Mänd on avaldanud üle 100 värsi-, proosa- ja näidendiraamatu lastele ja üle 30 raamatut täiskasvanutele, kuuldemänge, lastenäidendeid, TV-stsenaariume , tõlkinud lasteluulet ja -proosat vene, inglise ja saksa keelest. Tema lasteraamatuid on tõlgitud enam kui 20 keelde. - [Tähtis pole mitte võit, vaid osavõtt](https://vaimuvara.ee/tahtis-pole-mitte-voit-vaid-osavott/): Selle mõtte formuleeris nüüdisaegsete olümpiamängude algataja Pierre de Coubertin 1908. aasta Londoni olümpiamängudel ja sellest sai olümpiaprintsiip, mille taga on väga selge filosoofia. Coubertin sõnastas mõtte inspireerituna anglikaani piiskopi Ethelbert Talboti jutlusest, kus öeldi, et: „Elus pole tähtis mitte võit, vaid hea võitlus; mitte edu, vaid pingutus; mitte võitmine, vaid hästi võideldud võistlus.“ - [Eesti kirjanike jõululood](https://vaimuvara.ee/eesti-kirjanike-joululood/): Jõululood on olnud sajandeid osaks eestikeelsetest lauluraamatutest, lugemikest, laulikutest, kogumikest, ajalehtedest ja kalendritest. Eesti algupäraste kirjanike kirjutatud jõululood ilmusid 19. sajandi lõpus ajakirjanduses ja kalendrites. Varaseimad eesti jõuluteemalised jutud olid seotud kristliku õpetuse ja rahvavalgustusliku kirjandusega. Esimene eestikeelne jõuluraamat ilmus 20. sajandi alguses, kui hakati lastele ja peredele avaldama jõulujuttude kogumikke. - [Varjud öös](https://vaimuvara.ee/varjud-oos/): Öö loob atmosfääri, kus kõik on võimalik, kus piirid reaalse ja ebareaalse vahel hägustuvad. Me kardame ööd, sest ta ei näita oma nägu. Tuttavad kontuurid kaovad ja varjud venivad pikaks. Öö on aeg, mil vaimud ärkavad, loitsud toimivad ja hirmud saavad kuju. Inimene on valguse olend. Me loome reegleid, et tunda end turvaliselt. Aga öö rikub neid reegleid. Me kardame pimedust, aga me otsime teda, sest seal võib peituda tõde, mida päevavalgel ei näe. - [Giuseppe Tomasi di Lampedusa](https://vaimuvara.ee/giuseppe-tomasi-di-lampedusa/): Giuseppe Tomasi di Lampedusa, Palma hertsog ja Lampedusa prints, sündis 23. detsembril 1896 Palermos ja suri 23. juulil 1957 Roomas. Ta on tuntud eelkõige romaani „Leopard“ autorina. - [Eesti pagulaskirjandus](https://vaimuvara.ee/elementor-96903/): Maailmas laiali pillutatud eestlastele pakkus pidevus- ja ühtekuuluvustunnet keel. Teise maailmasõja järgseil aastail oli Eesti kirjandustraditsiooni säilimise pearaskus pagulaskirjanduse kanda. Eestis algas kirjanduskultuuri hävitamine, välismaal üritati seda aga säilitada. Eesti pagulaskirjandus arenes väljaspool okupeeritud Eestit aastail 1944–1990. 1950. aastate II pooleni ilmus paguluses algupärast kirjandust rohkem kui kodumaal, ainestiku ning vormilise ja temaatilise mitmekesisuse poolest domineeris paguluses kirjutatu veel kuni 1960. aastateni, mil kodumaa kirjanduses algas elavnemine. - [Eestlaste lasteluule](https://vaimuvara.ee/eestlaste-lasteluule/): See, kellelt on võetud võimalus luuletusega kokku puutuda, ei suuda kunagi keelt täielikult vallata. Lapsed naudivad rütmilist ja sõnamängulist luulet, mis jääb neile ka hästi meelde. Luule juures on väga oluliseks keelemäng. Hea lasteluule on riimis ning hea riim suur väärtus. Riimluule võlu on selles, et sa jõuad riimi kaudu ootamatute seoste ja absurdsete naljadeni, mida vabavärsi puhul ilmselt ei juhtuks. Vabavärsiline lasteluule ei ole kindlasti nii vaimukas kui riimiline. Samas  tuleks lastele näidata luule mitmekesisust, luule on ju tohutult avar ning selle definitsiooni on peaaegu võimatu esitada. - [Sinine ja must ja valge kaunistagu Eestimaad!](https://vaimuvara.ee/sinine-ja-must-ja-valge-kaunistagu-eestimaad/): 29. septembril 1881 määrati üliõpilaskorporatsiooni "Vironia" (Eesti Üliõpilaste Seltsi baasil registreerida loodetud korporatsiooni) asutamiskoosolekul Tartus Aleksander Mõttuse idee põhjal kindlaks korporatsiooni värvid: sinine – Eestimaa taeva, järvede ja mere peegeldus, tõe ning rahvuslikele aadetele ustavuse sümbol; must – kodumaa mulla ja rahvuskuue värv; valge – rahva püüd õnne ja valguse poole. Ametivõimud keeldusid korporatsioonile "Vironia" tegevusluba andmast. Tartu Ülikoolis teoloogiat õppiv Aleksander Mõttus kandis 1882 Suurel Reedel Tartus avalikult "Vironia" sinimustvalget teklit, mille peale andsid saksa korporandid talle Vallikraavi tänaval peksa. Registreerimata värvide kandmise süüteo eest heideti Mõttus ülikoolist välja ning ülikooli kohtu otsusega saadeti ta ka üheks aastaks Tartu linnast välja. - [Eesti Raamatu Aasta](https://vaimuvara.ee/eesti-raamatu-aasta/): 2025. aastal möödub 500 aastat esimese eestikeelse raamatu ilmumisest ning nõnda toimub alates eesti kirjanduse päevast, 30. jaanuarist 2025 kuni emakeelepäevani, 14. märtsini 2026 Eesti Raamatu Aasta, mille jooksul tähistatakse mitmesuguste näituste, sündmuste ja muude ettevõtmistega eestikeelse raamatu ning eesti kirjakeele suurt sünnipäeva. Eesti Raamatu Aasta 2025 patrooniks on Vabariigi President Alar Karis. Eesti Raamatu Aasta 2025 motoks valitud Hando Runneli luulerida „Rahvas algab raamatust”. - [Jõululaulud](https://vaimuvara.ee/joululaulud/): Tänapäeval ei kujuta keegi jõule ette ilma jõululauludeta. Jõululauluks võib olla hip hop laul, poplugu, rokilaul või isegi metallugu. Valik on tõepoolest tohutu. Maailma üks suuremaid internetikaubamaju Amazon pakub valida eligi 30 000 jõuluplaadi vahel Arvatakse, et aasta jooksul muusikatööstuses ringlevatest summadest teenitakse kolmandik just aastalõpupühade ajal. Välja on arvutatud seegi, et detsembris kuulab keskmine inimene küll ainult paarikümmend jõululaulu, kuid see-eest esitatakse neid talle üle 700 korra. - [Juhan Liiv](https://vaimuvara.ee/juhan-liiv/): Juhan Liiv on olnud eesti kirjanduse hull geenius, autor, kelle mõnda luuletust teab iga eestlane. Iga eestlane teab peast ridu nagu kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta, igav liiv ja tühi väli…, tulin linnast, lumesadu…, eile nägin ma Eestimaad, kui seda metsa ees ei oleks jne. Tallinna Kirjanike majas on Liivi luulest inspireeritud musta laega saal, Juhan Liivi luuletustest on tehtud arvukalt laule, tema luulest on tõukunud arvutuid tõlgendusi… Liivi looming on juba ammu oma loojast lahknenud ning iseseisvat elu elama hakanud. - [Vaimne tervis](https://vaimuvara.ee/vaimne-tervis/): Maailma Terviseorganisatsioon kirjeldab vaimset tervist kui heaoluseisundit, milles inimene realiseerib oma võimeid, tuleb toime igapäevase elu pingetega, suudab töötada tootlikult ja tulemusrikkalt ning on võimeline andma oma panuse ühiskonna heaks. Maailma terviseorganisatsiooni andmetel kaotatakse igal aastal üle 12 miljoni tööpäeva depressiooni ja ärevuse tõttu. 2023. aasta Eesti inimarengu vaimse tervise aruanne näitas, et 28% Eesti täiskasvanutest on depressioonirisk, 20% on oht ärevushäireteks ning 43% esineb vaimse kurnatuse sümptomeid. Oktoober on Maailma Terviseorganisatsiooni algatusel kuulutatud vaimse tervise kuuks ja alates 1996. aastast tähistatakse 10. oktoobril ülemaailmset vaimse tervise päeva. - [Oo, sport, Sa oled rahu!](https://vaimuvara.ee/oo-sport-sa-oled-rahu/): "Ood spordile" (prantsuse keeles "Ode au Sport") on Pierre de Coubertini 1912. aastal pseudonüümide Georges Hohrod ja M. Eschbach all prantsuse ja saksa keeles avaldatud luuletus 1912. aasta olümpiakunsti konkursile. Luuletus pälvis kuldmedali. Oodi 9. salmis on kuulsad read: - [Kirjanduslinn Tartu](https://vaimuvara.ee/kirjanduslinn-tartu/): Tartu on UNESCO kirjanduslinn alates 2015. aastast, kuuludes nii UNESCO loovlinnade võrgustikku. Tartus toimub aastaringselt üle 100 kirjandussündmuse, mis edendavad lugemishuvi, neist suurim ja vanim on festival Prima Vista, mis sai alguse 2004. aastal. Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonda kuulub ligikaudu 100 liiget seega hõlmab Tartu osakond ligi kolmandikku Eesti Kirjanike Liidust. - [Aiakunst](https://vaimuvara.ee/aiakunst/): Aiakunst on inimesi paelunud aegade algusest alates. Kristlikus traditsioonis tuntud Eedeni aeda ehk paradiisiaeda oma jumalikkuses on aiakujundajad püüdnud luua ka maa peal. Mõne õnnestunuma aiakunsti projektina võiks nimetada ehk Babüloni rippuvad aedu, Versailles’ aeda ja parki,  Alhambra lossi aeda. Aianduse algas ideest rajada ala, mis toodab nii toitu kui annab kaitset vaenulike loodusjõudude eest. Alles hiljem tulevad mängu sellised funktsioonid nagu rekreatsioon ja lõõgastus, religioon ja esteetika.  - [Oo, on vast naine](https://vaimuvara.ee/oo-on-vast-naine/): Mõistet naine kasutatakse bioloogilise soo, kultuurilise või sotsiaalse rolli või nende kõigi eristamiseks. Naise sünonüümina kasutatakse sõnu eevatütar, seelikukandja, naisolevus, õrnem pool jne. Läbi ajaloo on aktuaalsed olnud küsimused naise rollist ja staatusest ühiskonnas, sealhulgas poliitikas, äris, teaduses ja kultuuris. Kui aga jätkata laulusõnadega: Ilma temata meil paljugi puuduks… - [Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamisest](https://vaimuvara.ee/eesti-vabariigi-aastapaeva-tahistamisest/): 24. veebruaril tähistatakse Eesti Vabariigi aastapäeva. 1918. aasta 20 veebruari paiku oli valminud Ajutise Maanõukogu Päästekomitee manifest Eesti iseseisvuse kohta. Manifesti ei olnud aga võimalik paljundada ega üles panna, ammugi ajalehes avaldada. samas ei jõustu ükski otsus, seadus ega deklaratsioon enne, kui ta on avalikult maha kuulutatud. 23. veebruaril avanes võimalus iseseisvusmanifesti kuulutada Pärnus Endla rõdult. 24. veebruaril jõudis sarnane päev kätte ka Tallinnas. Me ei tähista oma riigi aastapäeva siiski mitte 23. veebruaril. 1919. aastal otsustati, et  manifesti avaldamine pealinnas ja esimese valitsuse moodustamine 24. veebruari on olulisemad sündmused ja tõestuseks, et iseseisvus on tõesti välja kuulutatud. - [Kaks jõululugu](https://vaimuvara.ee/kaks-joululugu/): Charles Dickensi “Jõululaul” on siiani Inglismaa ja terve maailma üks armastatumaid jõulujutte. Raamatu peategelane, ihne ja ahne ärihai Ebenezer Scrooge, ei armastanud kedagi ega midagi peale raha. Jõulud olid tema jaoks lollus, heategevuses tema ei osalenud, kellegagi ei suhelnud ja oma kirjutajat kohtles hullusti. Ühel ööl aga külastasid teda kolm vaimu: Möödunud Jõulude Vaim, Praeguste Jõulude Vaim ning Tulevaste Jõulude Vaim. Nad näitasid Scroogele, millised olid tema jõulud olnud lapsena, millised võiks olla just praegu ja milline saab olema tema tulevik. Nagu ühele jõulujutule kohane, saab kurjast hea ja kurbusest rõõm. - [Kiika kööki](https://vaimuvara.ee/kiika-kooki-kokaraamatud-rahvuskoogid/): Meie esivanemate jaoks oli toiduvalmistamine oluline ellujäämise vahend. Toiduvalmistamise ajalugu sai alguse kaua enne köökide tekkimist ja on seotud Homo Erectuse tulemeisterlikkusega. Teadlased on praegu üksmeelel, et inimesed on toidu valmistamiseks kasutanud tulesoojust umbes 1,8 miljonit aastat. Etioopiast on leitud kõige varasemad jäljed tulel küpsetatud roogadest. Saadud kergemini näritavad ja kiiremini seeditavad toidud tõid ilmselgelt kaasa evolutsioonilise tõuke Homo Sapiensi arenguks. Esimesed jäljed tööriistadega toidu valmistamisest pärinevad 1,5 miljoni aasta tagusest ajast Keeniast. Põlemisel tekkiv suits ja tahm olid suureks probleemiks kui inimesed asusid elama hoonetesse ning see viis korstnate ehituseni. 1475-1483 ehitatud Tallinna linnamüüri ligi 38 meetrine suurtükitorn sai nimeks Kiek in de Kök, mis tõlkes alamsaksa keelest tähendab “kiika kööki”.  Väidetavalt sai tornist vaadata läbi avarate, alt laienevate mantelkorstnate, mida koduperenaised ja teenijad mantelahjuga Allinna köökides süüa tegid. - [Miks me nii räägime?](https://vaimuvara.ee/miks-me-nii-raagime/): J.W. Goethe on öelnud: „Õpetlike ütluste ja tsitaatide kogu on suur rikkus.“. Inimesed hoiavad oma mälus mitte ainult inimeste tegusid vaid ka nende sõnu. Samas on inimesed aga paljude üldkasutatavate tabavate väljendite puhul unustanud, miks me nii räägime. Püüame siis mõnede tuntud väljendite päritolu meelde tuletada, mis pärinevad kirjanduseset ja kirjanikelt. - [Keel suhu.](https://vaimuvara.ee/keel-suhu-keeleope/): Keel on inimese kui liigi olulisemaid tunnuseid: keel annab meile võimaluse mõelda, omavahel suhelda, koostööd teha ja kooselu korraldada, kogemusi tõlgendada ja jagada, minevikku mäletada ja tulevikku visandada, tundeid väljendada. - [Dantest Ferranteni.](https://vaimuvara.ee/dantest-ferranteni/): Itaalia keelsest itaalia kirjandusest saame me rääkida allates 13. sajandist. Varem oli kirjandus Itaalias ilmunud ladina, vanaprantsuse või provansaali keeles.Dante Alighieri (1265-1321) on esimesi vanaitaalia keeles kirjutajaid. Tema kuulsaim teos on "Jumalik komöödia", mis kirjeldab fantastilist teekonda läbi kolme põrgu ja puhastustule paradiisi.Varasemast itaalia kirjandusest tuleb mainida veel Francesco Petrarcat (1304 - 1374), kes oli Itaalia humanismi üks rajaja ja suurkuju, silmapaistev poeet. Francesco Petrarca teostest on eesti keelde tõlgitud peamiselt luulet, kuid ka üks kiri, traktaat "Secretum" ja memuaare.Giacomo Leopardi (1798-1837) on itaalia kirjandusloos niisama möödapääsmatu tegelane nagu Dante Alighieri või Francesco Petrarca. 1845. aastal ilmunud «Mõtted» on piisavalt mitmekesine sissejuhatus krahvi maailma. Loodetavasti naudib lugeja nii autori vaimukat sarkasmi kui ka jahedat halastamatust.Itaalia renessansi ajastu esindaja on Boccaccio (1313-1375). Selle asemel, et saada Napolis isa kombel kaubanduskoolitust, tunneb ta huvi kirjanduse vastu ja omandab palju teadmisi iseõppimise teel. Giovianni Bocaccio kuulsaim teos on "Dekameron", mille tegevus toimub 1348. aasta katku ajal. See sisaldab 100 novelli. 1348. aasta suure katkuepideemia ajal lahkuvad seitse neidu ja kolm noormeest koos ümmardajatega Firenzest ja suunduvad maale ning hakkavad ajatäiteks jutustama lugusid. Kümne päeva jooksul jõuab neist igaüks rääkida kümme lugu. Boccaccio muljetavaldavat katkukirjeldust peetakse siiani usaldusväärseks tolleaegsete sündmuste dokumendiks.Itaalia klassikakirjanduse nimekirjast ei tohiks puududa ka Umberto Eco. Tema "Roosi nimi" sai maailmakuulsaks. Romaani tegevus toimub 1327. aastal, mil Itaalia Alpides asuva benediktiini kloostris toimub rida salapäraseid mõrvu. Seal elavad mungad surevad salapärastel asjaoludel. Salajase ülesandega kloostrisse saabunud frantsiskaani munk Baskerville’i William hakkab müsteeriumi lahendama ja kloostri saladusi avastama. «Roosi nime» võib lugeda kui põnevikku, aga ka kui ülihuvitavat teost keskaja kultuuri ja kommete kohta  - [Bella Italia](https://vaimuvara.ee/bella-italia/): Meil, eestlastel on mitmeid omamaisete autorite sulest ilmunud Itaalia raamatuid. Eestlased Kärt Vilt ja  Kristiina Praakli on avaldanud oma „Minu Itaalia“ raamatud, Mae Merusk „Minu Sitsiilia“ raamatu. - [Enne Pariisi käi Nuustakul](https://vaimuvara.ee/enne-pariisi-kai-nuustakul/): Vanasõna ütleb: enne, kui lähed Pariisi, käi ära Nuustakul. Nüüdseks Nuustaku nimekuju enam eriti ei kasutata, valdavaks on saanud vana maarahvakeelne “Karupea” ehk Otepää, võimalik, et linnusekoha mäe kuju andis selleks ainest. Nuustaku tulenes saksakeelsest “pähklipäevast” Nustag. Piirkond on alati olnud nimelt sarapuuderikas. Nuustaku on 150 m üle merepinna asuv Eesti kõige kõrgemal trooniv linn. - [Hakkame liigutama](https://vaimuvara.ee/hakkame-liigutama/): Kultuuriministeeriumi poolt välja kuulutatud liikumisaasta 2023 kutsub eestimaalasi rohkem ja regulaarsemalt liikuma, tutvustades aasta vältel erinevaid liikumisharrastuse viise ja pakkudes kõigile jõukohaseid võimalusi liikumiseks üle Eesti. Liikumisaasta eesmärk on inspireerida Eesti inimesi leidmaks tee regulaarse liikumisharjumuse juurde ning olla seeläbi tervemad ja õnnelikumad. - [Saunast tulles oled terve ja noor](https://vaimuvara.ee/saunast-tulles-oled-terve-ja-noor/): Aasta 2023 on pühendatud saunale: saunakultuurile, -kombestikule, -toodetele, -ettevõtetele, -kogukondadele, -eestvedajatele ning kõigile, kel saun on hinges. Liikumise eestvedaja on Eesti Maaturismi Ühing. - [Artur Alliksaar 100](https://vaimuvara.ee/artur-alliksaar-100/): Artur Alliksaare luuletusi leiab kogumikest „Ajast aega“, „Ma lillesideme võtaks“. - [Mehed, kes õpetanud lugema loodust.](https://vaimuvara.ee/mehed-kes-opetanud-lugema-loodust/): Asjatundlikud kirjutised loodusest, loodusretkedest ja huviväärsetest paikades õpetavad looduse lugemise oskust läbi tedmiste, kogemuste, tunnetamise, õpetavad nägema looduse mitmekesisust. Hoolimata aastaajast või ilmast on looduses alati midagi õppida, uurida ja avastada. Õnneks on Eestis alati olnud inimesi, kes on soovinud huvilistele edasi anda oma oskusi loodust lugeda. - [Maailm ja mõnda.](https://vaimuvara.ee/maailm-ja-monda/): "Maailm ja mõnda" on Eestis ilmunud raamatusari, mille raamatud rääkisid maailma erinevatest maadest ja rahvastest, nende ajaloost ja loodusest Raamatusari "Maailm ja mõnda" avaldati esialgselt kuue valiksarjana, hiljem lisandus sarja veel raamatuid. 2019. aasta lõpuks oli raamatusarjas "Maailm ja mõnda" ilmunud 168 raamatut. Esialgu andis sarja raamatuid välja Eesti Riiklik Kirjastus, nimemuutuse järel kirjastus Eesti Raamat. Pärast Eesti riigi iseseisvuse taastamist jätkasid raamatusarja väljaandmist kirjastused Olion, Ajakirjade Kirjastus ja Hea Lugu. - [Sind ma tahan armastada Eestimaa!](https://vaimuvara.ee/sind-ma-tahan-armastada-eestimaa/): Juhan Liiv ”Sinuga ja sinuta” (1919) Sinuga olen lainetel lõhkuvail,sinuga janunev palm ma kõrbemail,laev, vaene, heitleb hukkuvais lainetes,palm, vaene, norutab liiva sees,olen hoone, raputud maru väel,olen lille, muljutud tormi käel.Sinuta hommik, kel pole koidukiirt,sinuta öö, kel polegi piirt,sinuta kevade olen, pole üht lillekest,sinuta puu, kellel ainustki lehekest;taevas siis olen, kel ei ainustki tähekest.Sinuta olen ma udune ilm,nägemata silm.Sinuta olen ma uneta öö,sinuta töö ei olegi töö.Sinuta pisar olen, mida valu pole toond,sinuta loom olen, mida keegi pole loond.Isamaa!Sinuga olen õnnetu ma,õnnetum ilma sinuta!Leelo Tungal “Sind ma tahan armastada…” (1988) Sind ma tahan armastada -mitte nii nagu haavatu haavatut,mitte nii nagu saamatu saamatut,mitte nii nagu võtja andjat,mitte nii nagu tõbine kandjat,Sind ma tahan armastadanagu merepiisk armastab merd,nagu verepiisk tervet verd,nagu hangesid armastab räitse,nagu õunapuud uibuhäitse,Sind ma tahan armastada,lauldes läbi pisara,sa mu valge,sa mu malbe,talveräänne isamaa!Kalle Kurg “Eesti eitus” (2018) Ei mitte.Ei miski, ei keski, ei midagi.Ei asja ees ega teist taga, ei kuiva ega märga,ei nägu ega tegu, ei otsa ega aru,ei maad ega ilma, ei otsa ega äärt,ei saba ega sarve, ei tuult ega tossu,ja üldse mitte mingisugust kõssugi!Ei taha, ei soovi, ei ütle, ei mõtle.Ei mõtle hästi.Ei mõtle halvasti.Ei tee hellasti.Ei tee hullusti.Ei eita ühtegi, ei eita ühtigi,ei puutu sõnagagi mitte,ei räägi ühte keeltki,ei kannata teise varjugi,päevavalgusest rääkimata.Jah! - [Karl Ristikivi Arkaadia tee](https://vaimuvara.ee/karl-ristikivi-arkaadia-tee/): Karl Ristikivi (1912-1977) nimi peaks olema tuntud igale eestlasele. Teatakse tema Tallinna-triloogiat, eksistentsalistlikku «Hingede ööd» või siis hoopis ta ajaloofilosoofilisi romaane. Karl Ristikivi paguluses ilmunud tähtteose «Hingede öö» esmatrükist möödub tänavu 70 aastat.  "Hingede öö" on kriitikute hinnangul modernistlik romaan, Ristikivi enda määratlusel aga "realistlik muinasjutt". «Hingede öö» oli Ristikivile väga isiklik teos. Ta kirjutas selle kui pagulane, kelle kodutee lõikas läbi Eestit tabanud okupatsioon. Romaani minategelane on koduta eestlane, kes eksleb võõras majas nagu 20. sajandi keskpaiga jäigas ja rangete seisusepiiridega Rootsi ühiskonnas. Majas, kuhu minategelane satub, on nähtud ka võrdpilti kogu Euroopa ummikule pärast Teist maailmasõda ja inimese eksirännakuile elulabürindis. Sellisena on Ristikivi romaani kõrvutatud Hermann Hesse, Franz Kafka, Lewis Carrolli ja Samuel Becketti teostega. - [Fiktsioon ja tegelikkus – Meelis ja Vjatško](https://vaimuvara.ee/fiktsioon-ja-tegelikkus-meelis-ja-vjatsko/): 1920.–1930. aastatel, pärast Eesti Vabariigi tekkimist nägi rahvuslik ajalookirjutus võimalust siduda kokku kaks suurt eestlaste võitlust: muistse vabadusvõitluse, mis kaotati, ja tollase Vabadussõja, mis võideti. Leiti, et eestlased on pärast muistse vabaduse kaotust 13. sajandil pidevalt vabaduse taastamise poole püüelnud. Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli sõjategevus eestlaste ja neid allutada püüdnud Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu, Taani ja Rootsi vahel alates 1206. või 1208. kuni 1227. aastani, mil kõik eestlased olid alistatud. Muistse vabadusvõitlusega seoti nii Jüriöö ülestõus kui ka Mahtra sõda. Peamine ajalooallikas selle kohta on Henriku Liivimaa kroonika. Nimetust eestlaste muistne vabadusvõitlus on peetud rahvusromantiliseks ja eksitavaks. Sellest tulenevalt on viimastel aastatel teadustöödes ja ka kooliõpikutes selle mõiste kasutamisest hakatud loobuma, paigutades varem muistse vabadusvõitluse nime all kirjeldatud sündmused laiemasse ristisõdade ja konkreetsemalt Liivimaa ristisõja konteksti. - [Nordic Noir ja eesti kriminull](https://vaimuvara.ee/nordic-noir-ja-eesti-kriminull/): Briti kirjandusringkonnad omistasid põhjamaade kriminaalromaanidele määratluse Nordic Noir. Nordic Noir kirjandus on tume ja aus, mis käsitleb kohalikke probleeme, selliselt saab kriminulle kirjutada hoolivates ühiskondades nagu on Põhjamaades. - [Kui mõrv sai teoks](https://vaimuvara.ee/kui-morv-sai-teoks/): Kuritegevus on sama vana kui inimkond ning lood kuritegevusest on inimesi alati paelunud. Kuid krimiromaan on suhteliselt noor žanr, mille algus ulatub 19. sajandisse. Muidugi oli ka enne seda kirjanduses mõrvu, seda juba Kaini ja Aabeli loost saadik. Kriminaalseid jooni võib leida antiikkirjandusest, näiteks Sophoklese „Kuningas Oidipuses“. Friedrich Schiller (1759–1805) tegi uusajal katseid kriminaalasja objektiivselt kirjeldada - [Inglid ja deemonid](https://vaimuvara.ee/inglid-ja-deemonid/): Kõigist taevastest olenditest on kaitseinglite kõrval just peainglid kõige rohkem seotud Maa ja selle elanikega. Sõna "peaingel" on pärit kreekakeelsest sõnast archi, mis tähendab "esimene või peamine", ning angelos, mis tähendab "Jumala sõnumitooja". Niisiis on peainglid Jumala peamised sõnumitoojad. Täpne peainglite arv sõltub usundisüsteemist või spirituaalsest tekstist. - [Ma tulen taevast ülevalt](https://vaimuvara.ee/ma-tulen-taevast-ulevalt/): Tänapäevases traditsioonis tuntud inglid pärinevad Vanast Testamendist, kuhu nad jõudsid ilmselt Mesopotaamia mütoloogia eeskujul. Vana Testamendi vanemais kihistustes on inglid jumala käskjalad, kes liiguvad maa ja taeva vahet redeli abil. Uuemates Vana Testamendi tekstides on neil aga juba tiivad, nad tegutsevad valvurite, jumala viha ja soosingu edastajate ning Uues Testamendis ka inimeste kaitsjatena. Inglite põhiline roll Uues Testamendis on välja toodud kui Jumala saadikutena, ilmutuste toojatena ja Jeesuse abistajatena. Inglid tähistavad Jeesuse maise elu algust ja lõppu. Ajal, mil ta tuleb taevast alla (Kristuse sünd) ning kui ta taevasse tagasi läheb (ülestõusmine ja taevaminek), on kohal inglid. - [Mees, kes astub Kristusele kannale.](https://vaimuvara.ee/mees-kes-astub-kristusele-kannale/): Mees, keda maailm tunneb Osho nime all on filosoofiaprofessor Chandra Mohan Jain (1931-1990). Kuigi Osho ise oli akadeemilise haridusega filosoof, on tema vaadete esitused kaugel akadeemilisusest ning sageli vürtsitatud naljade, paradokside ja vastuoludega. Akadeemilise karjääri kõrval rändab Osho järgmise üheksa aasta kestel mööda Indiat, kogudes oma esinemistega tohutul hulgal kuulajaid. 1966. aastal loobub ta akadeemilisest karjäärist, kuid jätkab avalike loengute pidamist. Tema auditoorium ulatub neil esinemistel kuni 50 000 inimeseni. Aastad 1970–1974 veedab Osho Mumbais. Ta peab loenguid ja korraldab meditatsioonilaagreid.  Mumbai kliima pole Osho tervisele hea. Nii lahkub ta linnast ja elab aastatel 1974–1981 Jabalpuris Pune eraklas. 1981. aastal lõpetab Osho ligi 15 aastat kestnud loengute pidamise. Järgneb kolm ja pool aastat kestnud vaikuse periood, mil ta suhtleb vaid kõige lähemate järgijate ja abilistega, keeldudes avalikest loengutest ja intervjuudest. Suurenevad ka vastuolud Osho ja India võimude vahel. Järgijad ostavad talle USA-sse Oregoni hiiglasliku rantšo, mis saab nimeks Rajneeshpuram. Osho elab seal koos oma 5000 ustava järgijaga.  Osho saab USA-s süüdistuse immigratsiooniseaduste rikkumises. Talle mõistetakse 10 aastat vabadusekaotust tingimisi, lisaks trahv 400 000 dollarit ja väljasaatmine USA-st. Osho on paljudes maailma riikides persona non grata. USA kohtuvõimude otsusega algab Osho nn maailmarännak - [New Age ja uus vaimsus Eestis](https://vaimuvara.ee/new-age-ja-uus-vaimsus-eestis/): Alates 1970. aastatest levib läänemaailmas  liikumine New Age. Nimetus "New Age" ehk "uus ajastu" on viide "Veevalaja ajastu" saabumisele, mil astroloogiline kevadpunkt liigub Veevalaja märki ning see toob kaasa inimkonna üldise vennastumiseni. New Age'i uskumuste hulka kuuluvad uskumused reinkarnatsiooni, astroloogiasse, selgeltnägijasse ja vaimse energia olemasolusse füüsilistes objektides nagu mäed või puud. - [Müstika, esoteerika ja okultism](https://vaimuvara.ee/mustika-esoteerika-ja-okultism/): Müstika all mõistetakse sageli ekslikult midagi muud kui see tegelikult on. Müstikat võrdsustatakse ja aetakse segi spirituaalsuse või esoteerikaga. Tegelikult otsib müstika jumaliku reaalsuse kogemust. Müstiline tähendab, et inimene tahab kogeda Jumalat ja mitte ainult uskuda, et Jumal on olemas. Müstilisi hoovusi esineb kõigis maailma religioonides ja neil on kõige erinevamad vormid. - [Eesti Kirjanike Liit 100](https://vaimuvara.ee/eesti-kirjanike-liit-100/): 1945. aastal loodi Stockholmis sinna põgenenud kirjanike poolt Välismaine Eesti Kirjanike Liit, mille esimeheks oli kuni 1982. aastani August Mälk, pärast teda Kalju Lepik ja Enn Nõu. - [Muusika on rõõmu jaoks](https://vaimuvara.ee/muusika-on-roomu-jaoks/): „Muusika on rõõmu jaoks“ - sellele saksa laulule lõi eestikeelsed sõnad Heldur Karmo ja see ilmus esimeses laulikus „Laulge kassa!“ koos veel 13 lauluga. "Laulge kaasa!" on 1966. aastal ilmuma hakanud laulikute sari. Seda koostas Valter Ojakäär. Sarja populaarsusest annab tunnistust fakt, et ilmus sari aastani 1990. Kokku nägi trükivalgust 92 laulikut. - [Muusika ja luule](https://vaimuvara.ee/muusika-ja-luule/): Muusika ja luule ühendus loovad laulu. Nagu laulu muusikat hinnatakse muusikaliste kompositsioonide taseme põhjal, tuleb ka laulude sõnu hinnata vastavalt kirjanduse kriteeriumite järgi. - [Armastusromaan – üks enim müüdud kirjandusžanr.](https://vaimuvara.ee/armastusromaan-uks-enim-muudud-kirjanduszanr/): Paljude jaoks on just armastusromaanid suurepärane viis igapäevaelust põgenemiseks. - [Koolilood. Et kõik ausalt ära rääkida, nagu oli…](https://vaimuvara.ee/koolilood-et-koik-ausalt-ara-raakida-nagu-oli/): ..peame alustama sellest, et Jaan Rannapi lõbusate ja õpetlike lugude seltsis on üles kasvanud juba mitu põlvkonda koolilapsi. Rannap on hea koolielu tundja, kes jälgib elu läbi huumori- või satiiriprisma. Rannapi koolilood on muhedad ja südantsoojendavad. Üks osa koolilugude ainest on pärit Rannapi enda koolipõlvest, suur osa tähelepanekuid on kogunenud aga tööst ajalehe "Säde" ja ajakirja "Pioneer" juures. - [Kooliharidus Eestis läbi aegade.](https://vaimuvara.ee/kooliharidus-eestis-labi-aegade/): Reformatsiooni (algas 31. oktoobri sündmustega 1517) käigus tekkinud luterlus nõudis emakeelse jumalasõna jõudmist igaüheni ja seega vajas ta ka rahvakoole, kus nii kirja- kui jumalasõna õppida ja õpetada, pannes nii aluse süsteemsele ja põlisrahvakeelsele kooliharidusele. Esimesed eestikeelsed koolid, kus said õppida vaid vähesed lapsed, avati linnakirikute juures umbes 500 aastat tagasi. Seal õpetati lugemist ja kirikulaulu. - [Kirjandusreis Euroopas](https://vaimuvara.ee/kirjandusreis-euroopas/): Reisides mööda Euroopat võite näha hulgaliselt kohti, mis on seotud kirjandusega ja kirjanikega. Siit leiate mõned vihjed tuntud kirjanike kohta, kelle jälgi Euroopas kohata võib. - [In Memoriam Mats Traat (23.11. 1936 – 27.6. 2022)](https://vaimuvara.ee/in-memoriam-mats-traat/): (Mats Traat "Autobiograafia" 1966) ## Lehed - [Teised tooted](https://vaimuvara.ee/teised-tooted-kirmakiri/): Teised tooted lehelt leiad haruldasi Eesti ajakirju ja perioodikat, inspireerivaid audiomaterjale ning omanäolisi Kirmakiri tooteid. Meie valikus on ka unikaalsed väljaanded Loome raamatukogust, mis sobivad nii teadmistejanulisele lugejale kui ka kultuurihuvilisele. Lisaks pakume ajaloohõngulisi trükiseid, haruldasi esseekogumikke ja eksklusiivseid kuulamismaterjale, mis rikastavad vaimu ja pakuvad uusi vaatenurki. Kõik tooted on hoolikalt valitud. - [Küpsiste kasutamine ja haldamine](https://vaimuvara.ee/kupsiste-kasutamine-ja-haldamine/): Küpsised ehk cookied on mahult väikesed tekstifailid, mis salvestatakse teie arvutisse või muusse seadmesse veebilehti külastades, kui need on saidi tööks hädavajalikud. Kõigi teiste küpsiste salvestamiseks on vaja teie luba. Kui te küpsiste kasutamisega ei nõustu, keelake need lehel esitatud juhiste järgi, et takistada veebilehel küpsiste salvestamist teie arvutisse. - [Vaimu varamu](https://vaimuvara.ee/vaimu-varamu-blogipostitus/): Tere tulemast meie kirjanduslikku varasalve – paika, kus kohtuvad sõnaseadjad ja lugemishuvilised! Siit leiate põnevat ja harivat lugemist, mis viib teid rännakule läbi kirjanduse mitmekesise maailma – alates tuntud autorite varjunimedest ja nende kasutamise tagamaadest kuni varjatud kirjanduslike pärliteni, mis väärivad taasavastamist. Pakume inspireerivaid mõtteteri, põnevaid fakte kirjanike elust ja loomingust ning kaasahaaravaid mälutreeningu harjutusi, mis hoiavad vaimu värskena ja loovuse ärksana. Meie eesmärk on pakkuda mitmekesist sisu, mis sobib nii süvenenud raamatuhuvilistele kui ka neile, kes soovivad lihtsalt avastada uusi ideid, autorite lugusid või ammutada inspiratsiooni oma isiklikule lugemisteekonnale – sest iga raamat on uks uude maailma, ja iga lugeja väärib seda avastust. - [Ostmine välismaalt / Ordering from outside of Estonia](https://vaimuvara.ee/ostmine-valismaalt-ordering-from-outside-of-estonia/): We've been asked, whether we also ship to other countries than Estonia. The short answer is – yes - [Uued ja kasutatud raamatud – Vaimuvara e-pood](https://vaimuvara.ee/): Vaimuvara raamatupood Tartus on pereettevõte, mis on tegutsenud raamatute müügi alal juba üle 30 aasta. Meie e-raamatupoes ootavad teid uued, vanad ja kasutatud raamatud eri žanrites. Soovime rõõmustada kõiki raamatusõpru värskete teostega ning anda armastatud vanadele raamatutele uue elu. Lisaks pakume laia valikut perioodikat, Kirmakiri sarja väljaandeid ja teisi huvitavaid tooteid. Vaimuvara e-poe valik täieneb igapäevaselt – avastage midagi uut iga külastusega! - [Privaatsuspoliitika](https://vaimuvara.ee/privaatsuspoliitika/): 1.1. Käesolev privaatsuspoliitika reguleerib isikuandmete kogumist, töötlemist ja säilitamist käsitlevaid põhimõtteid. Isikuandmeid kogub, töötleb ja säilitab isikuandmete vastutav töötleja OÜ Vaimuvara (aadress Tartu linn, Võru 9a, reg. kood: 14197242)(edaspidi andmetöötleja). - [Teavitused](https://vaimuvara.ee/teavitused-vaimuvara/): Kallid kliendid! - [Raamatud](https://vaimuvara.ee/uute-vanade-ja-kasutatud-raamatud-e-pood/): Meie raamatute e-poes on saadaval uued, vanad ja kasutatud raamatud. Raamatud saadame Teile pakiautomaati või tulete neile kokkulepitud ajal Tartus ise järgi. Kõik siin saadaolevad raamatud on reaalselt meie laos olemas ning mingeid täiendavaid tarneaegu ei lisandu. Raamatute valik meie e-poes täieneb igapäevaselt. Olete teretulnud küsima meilt ka nende raamatute kohta, mida hetkel poest veel ei leidnud. On võimalik, et Teie otsitav raamat on meil siiski olemas. - [Meist](https://vaimuvara.ee/meist/): IGA KORD, KUI AVATAKSE MÕNI RAAÕMAT, PITAKSE MIDAGI - [KKK](https://vaimuvara.ee/kkk/): Raamat saadetakse Teile pakiautomaati vastavalt Teie tellimuses esitatud soovile või aja kokkuleppel müüjaga võite raamatu kätte saada ka Tartus kohapealt. Erandkorras saame raamatud eelneval kokkuleppel saata ka Cargobussiga, kulleriga. Head kliendid väljaspool Eestit, kirjutage meile ja saadame Teie tellimuse kokkulepitud tingimustel. - [Üldised tellimistingimused](https://vaimuvara.ee/tellimistingimused/): Üldised tellimistingimused kehtivad Vaimuvara OÜ (edaspidi nimetatud Vaimuvara) interneti kodulehel www.vaimuvara.ee (edaspidi nimetatud Koduleht) asuva raamatute ja teiste kaupade (edaspidi nimetatud Toode või Tooted) tellimiskeskkonna vahendusel (edaspidi nimetatud E-pood) tellimisel tekkivate õigussuhete kohta. Lisaks käesolevatele üldistele tellimistingimustele reguleerivad Tellija ja Vaimuvara vahelisi suhteid Eesti Vabariigis kehtivad õigusnormid, E-poe Toodete hinnakiri ja väljakujunenud head tavad. Käesolevate üldiste tellimistingimuste ning kehtivate E-poe Toodete hinnakirjaga on võimalik tutvuda Vaimuvara Kodulehel. - [Kuidas osta](https://vaimuvara.ee/kuidas-osta-vaimuvara-e-poest-raamatuid/): Ostmine Vaimuvara e-poest on lihtne: vali e-poest raamat välja ja lisa see ostukorvi, vormista tellimus ning maksa. Peale tellimuse kättesaamist saadame raamatud Teie poolt valitud pakiautomaati või saate tulla ostule Tartus ise järele. - [Esita küsimus](https://vaimuvara.ee/esita-kusimus-ask-us/): Kas otsite teavet meie raamatute, tellimuste või e-poe teenuste kohta? Täitke allolev kontaktivorm – see on kiire ja mugav viis oma päringute edastamiseks. Meie meeskond vastab esimesel võimalusel, et tagada Teile parim ostukogemus. - [Minu konto](https://vaimuvara.ee/minu-konto/): Sinu e-posti aadressile saadetakse link uue parooli määramiseks. - [Kassa](https://vaimuvara.ee/kassa/) - [Ostukorv](https://vaimuvara.ee/ostukorv-jatka-ostmist/): Ostukorv sisaldab Teie poolt valitud raamatuid, mis on ostukorvi salvestatud. Soovi korral võite raamatute ostmist jätkata või sirvida edasi meie e-poes. Kõik raamatud jäävad ostukorvi alles ka sirvimise ajal, nii et saate alati ostukorvi juurde tagasi tulla. ## Tooted - [Kiltsi mõis – Ants Hein, 2011](https://vaimuvara.ee/e-pood/kiltsi-mois-ants-hein-2011/): Põhjalik teos ühest Eesti kõige huvitavama ehituslooga mõisast – Väike-Maarja külje alla jäävast Kiltsist. Väikese vasallilinnusena oli see olemas juba 15. sajandi lõpuks, ent aastail 1784–1790, kui mõisahärraks oli saanud Hermann Johann von Benckendorff, ehitati ümber noobliks aadlipaleeks. Pikalt on juttu ka eluolust mõisas, eriti neil aegul, kui sealseks mõisnikuks oli kuulus admiral Adam Johann von Krusenstern. Raamat on rikkalikult illustreeritud, kusjuures lisaks tänapäevastele värvifotodele leiab sealt reproduktsioone paljudest vähetuntud kunstiteostest ning arhivaalidest. Varustatud ulatusliku ingliskeelse resümee ning kahes keeles pildiallkirjadega.   - [Eesti linnad. Postkaarte Aivo Aia kogust, 2004](https://vaimuvara.ee/e-pood/eesti-linnad-postkaarte-aivo-aia-kogust-2004/): Raamat «Eesti linnad» on vanade fotode ja postkaartide põhjal koostatud album, kus iga pildi juurde kuulub eesti-, inglise- ja soomekeelne tekst. Raamat annab ülevaate Eesti linnadest enne Teist maailmasõda. Kokku on 180 fotot kõigist 33-st linnast, mis enne sõda linnaõigusi omasid (kaasaarvatud tollane Eesti maakonnalinn Petseri). Eesti väikelinnad on enamasti vähe tutvustamist leidnud. Põhiline tähelepanu on pööratud linnavaateile, mis tänaseks kas hoopis kadunud või tundmatuseni muutunud. - [Roosid. Praktiline abimees – Mart Ojasalu, 2001](https://vaimuvara.ee/e-pood/roosid-praktiline-abimees-mart-ojasalu-2001/): Selle praktilise käsiraamatu kaante vahele on koondatud enam kui kolmekümne aasta jooksul kogutud roosikasvatuse kogemused, kusjuures need kogemused on hangitud Eestis. Raamat ongi mõeldud asjalikuks abimeheks just meie roosikasvatajatele. Kõik siin pakutud rooside hooldusvõtted ning soovitatud roosisordid on teinud läbi igakülgse katseperioodi autori roositalus. - [Eesti elusloodus. Kodumaa looduse teejuht, 2001](https://vaimuvara.ee/e-pood/eesti-elusloodus-kodumaa-looduse-teejuht-2001/): Esimene omataoline looduse teejuht eesti keeles. Tutvustab lihtsas ja selges keeles umbes 600 seene-, taime- ja loomaliiki, kes Eestimaa looduses tooni annavad. Raamatu lehekülgedele on valitud just need liigid, kellega loodusehuviline kõige tõenäolisemalt kokku puutub. Kõik liigid on eraldi portreteeritud nii sõnas kui ka pildis. Värvikad fotod ja Rein Kuresoo joonistused. «Eesti elusloodus. Kodumaa looduse teejuht» on raamat, mis sobiks igasse Eestimaa kodusse. Lausa vältimatu abimees on ta aga kõigile loodusehuvilistele ning samuti koolilastele algkoolist gümnaasiumi lõpuklassini välja. - [Mõned mu naabrid – Peeter Ernits, 2003](https://vaimuvara.ee/e-pood/moned-mu-naabrid-peeter-ernits-2003/): Peeter Ernitsa lood Eestimaisest loodusest, loomadest ja lindudest Postimehe nädalalõpulisas Arter on alati väga oodatud. Autori oskus näha tavapärast mõne ootamatu nurga alt ja seda ka mõnusalt kirja panna lummab lugejaid ning ärgitab meid kõiki nägema oma käitumist looduses uue pilguga. Käesolevasse kogumikku on koondatud 52 Ernitsa nii uut kui juba ilmunud lugu, mida illustreerivad autori enda fotod. - [Tilleprintsess – Voldemar Miller, 2016](https://vaimuvara.ee/e-pood/tilleprintsess-voldemar-miller-2016/): Autor Voldemar Miller jutustab vahva loo pikisilmi oodatud troonipärijat. Oma taljet rikkuda kartval kuningannal sündis aga printsi asemel tilluke printsess, keda hakati kutsuma Tilleprintsessiks. Kuidas Tilleprintsess kasvas, mängis ja elu kohta kuningriigis tarkust kogus? Kuidas temast kuninganna sai? Vastuse leiame raamatust. Raamat sarjast Lapse oma raamatukogu - [Millimallikas – Ott Arder, 2008](https://vaimuvara.ee/e-pood/millimallikas-ott-arder-2008/): Ott Arderi valikkogu "Millimallikas" on lugema kutsuv luulekogu, milles on peamiselt lõbusaid, koguni krutskitega värsse, aga ka mõtlikke luuletusi. Nii tunneb kirjanik rõõmu toredast päevast, mil peres pole kuulda ühtegi ei-d ega ai-d ning lohutab üllataval moel last, kes oma piimahammast on kaotamas: Piimahambad tulevad, piimahambad lähevad – piim jääb! Luuleraamatut rikastavad Priit Rea vahvad illustratsioonid. Käbi nägi kägu. Kägu nägi käbi. „Ripud!“ hõikas kägu „Kukun!“ vastas käbi. TRÜKITÄHTEDES RAAMAT Raamat sarjast Lapse oma raamatukogu - [Ott otsib karuoblikat – Ott Arder, 2010](https://vaimuvara.ee/e-pood/ott-otsib-karuoblikat-ott-arder-2010/): Esimesed luuletused kutsuvad lugeja kaasa talveradadele, kuid kargest talvest jõutakse ka suveaega. Nagu Ott Arder  on öelnud, on igas aastaajas midagi erilist: Kes end elu eest ei peida aasta ringi elumajas, õige palju rõõme leida võib ükskõik mis aastaajas. Toredatele looduselamustele lisanduvad meeleolukad luulepildid lastest ja loomadest, koguni talveunest ärganud otist, kes karuoblikat otsima läheb. Arvake, kas ta selle ka leiab? TRÜKITÄHTEDES RAAMAT Raamat sarjast Lapse oma raamatukogu - [Hirmus Henry ja megavalelik ajamasin – Francesca Simon, 2019](https://vaimuvara.ee/e-pood/hirmus-henry-ja-megavalelik-ajamasin-francesca-simon-2019/): "Küll see Henry on üks hirmus poiss!" hüüavad kõik täiskasvanud nagu ühest suust. Henry aga ei tee sellest väljagi. Tema korraldatud jamadest ja naljakatest tempudest selle ägeda sarja lood räägivadki. Selles raamatus matkab Henry perega looduses, mõtleb välja ajamasina, saab omal nahal tunda Peteri kättemaksu ja suundub lõpuks eriti nooblisse restorani. Nagu ikka on tulemus võrdlemisi hirmus. Francesca Simoni raamat sarjast Hirmus Henry - [Hirmsa Henry täid – Francesca Simon, 2018](https://vaimuvara.ee/e-pood/hirmsa-henry-taid-francesca-simon-2018/): «Küll see Henry on üks hirmus poiss!» hüüavad kõik täiskasvanud nagu ühest suust. Henry aga ei tee sellest väljagi. Tema korraldatud jamadest ja naljakatest tempudest selle ägeda sarja lood räägivadki. Selles raamatus saab Henry täid, näitab teistele koletut Kihvkoletist, läheb klassi-ekskursioonile ja üritab anda endast parima õhtusöögil ema ülemusega. Nagu ikka, on tulemus võrdlemisi hirmus ... Francesca Simoni raamat sarjast Hirmus Henry - [Minu võitlus – Tiit Madisson, 2014](https://vaimuvara.ee/e-pood/minu-voitlus-tiit-madisson-2014/): Radikaalist vastupanuvõitleja Tiit Madissoni avameelsed mälestused «õnnelikust sotsialismiparadiisist», nõukogude GULAGist, pagulaseesti ühiskonnast, taasiseseisvumisest ja «rahademokraatlikust vabariigist». Selle mälestusraamatu eesmärk on kirjeldada, „kuidas kõik teostus“, anda läbielatu põhjal pilt protsessidest, milles mul oli „õnn ja rõõm“ osaleda. Panna selleks võimeline lugeja mõtlema, kas akadeemik Gustav Naanil oli 1990. aastate alguses tõesti vääramatult õigus, kui ta väitis, et eestlased on igal ajal eeskujulikud võõraste valitsejate käsutäitjad olnud ja oma riiki me valitseda ei suuda? Sarnast mõtet on pisut teise nurga alt arendanud rahvuslasest etnograaf Oskar Loorits paguluses viibides: eestlastel on tugev kultuuriline identiteet, kuid kuna meil puudub poliitilise mõtlemise võime, siis ei suudeta omale valida väärikaid ja idealistlikke juhte. Olen varem kirjutanud ühiskonna tähelepanu pälvinud sündmustest raamatutes „Riigipööraja märkmik“, „Lihula õppetund“ ja „Aprillimässu lugu“, kuid tingituna lühikesest ajavahest, mis eraldas sündmusi kirjapandust, pole saanud olla päris avameelne ega välja tuua täit tõde. Julgen siin tunnistada, et olen mõnegi asja maha vaikinud. Nendes avameelsetes mälestustes siin, ei pea ma enam kartma ajakirjanduse tähelepanu ega karistuseks kohtuasja algatamist. Need sündmused on karistusseadustiku mõttes ammu aegunud ja ajalehtedes kirjutatust ei ole ma hoolinud kunagi. Seega panen avameelselt paberile, kuidas kõik teostus ja toon nimeliselt välja need, kes on toimunut oma otsustega ühes või teises suunas mõjutanud. Ka selle, mis põhjustel ja kuidas kujunes siinkirjutajast välja isiksus, keda peavoolumeedia tohib märkida vaid kui „äärmuslast“ ja seda nii nõukogude okupatsiooni ajal kui ka veel üsna hiljaaegu vabas Eestis; miks pole mind rahule jäetud ka siin, Hispaanias, sünnimaast kaugel viibides. Püüan välja tuua põhjused, miks vähemusse kuuluvast iseseisva mõtlemisega radikaalist saab valitsejate peksupoiss, kelle kallal rakendatavaid repressioone rahva enamus ehk massiinimesed oma vaikimisega heaks kiidavad ja sel moel pikemas perspektiivis tahtmatult oma rumaluse ja võimu ees lömitamisega aitavad kaevata hauda tervele rahvusele. - [Laule. Kolmas valik – Uno Naissoo, 1978](https://vaimuvara.ee/e-pood/laule-kolmas-valik-uno-naissoo-1978-2/): Sisukord 1. Aastad : "Neid paiku tean ja pean meeles ma..." / V. Sokolov ; tlk. H. Karmo ; 2. Ai-le-lii : "Haarab tuult mu püsimatu purjetiib..." / sõn.: H. Karmo ; 3. Elame veel! : "Pea meeles Colas Breugnoni..." / sõn.: H. Karmo ; 4. Hetk vaikust : "Kellel kiire, see ei peatu teel..." / sõn.: L. Tungal ; 5. Hoian õisi hellitades peos / sõn.: H. Karmo ; 6. Hüvasti, Galja! : "Su silmadest taevas sina võis võtta..." / sõn.: H. Karmo ; 7. Iga hetk / sõn.: H. Karmo ; 8. Jääme tõotusele truuks : "Me tööd ei kergeks nimetada saa..." / V. Sokolov ; tlk. H. Karmo ; 9. Kajakas : "Kajakas on lahe kohal tiirlemas..." / sõn.: H. Karmo ; 10. Kaotatud süda : "Mul süda eile alles oli veel..." / sõn.: H. Karmo ; 11. Kas lill on kodumaa? / sõn.: P.-E. Rummo ; 12. Kiri BAM'ilt : "Su kiri täis igatsust..." / sõn.: V. Sokolov ; tlk. H. Karmo ; 13. Kui mu aias / sõn.: H. Karmo ; 14. Kui otsid päikest / sõn.: H. Karmo ; 15. Kui tervis läinud käest : "Eks hallil ajal nagu nüüdki..." / sõn.: H. Karmo ; 16. Kured : "Mul tõsitihti tundub..." / sõn.: R. Hamzatov ; tlk. A. Jaaksoo ; 17. Külm tuba : "Kõndisin ma kurvameeleselt..." / sõn.: H. Runnel ; 18. Lõputu ring : "Kui tahad last sa, ei siis veel tea..." / sõn.: A. Tamme ; 19. Mereäärses pargis : "Loojangukiirtes nüüd leegitseb taevas..." / sõn.: V. Sokolov ; tlk. H. Karmo ; 20. Meditatsioon : "Vaikne hetk on muusika sünd..." / sõn.: H. Karmo ; 21. Meri mu maa : "Tormi valge lind meelitas kaasa mind..." / sõn.: H. Karmo ; 22. Metsaserval : "See algas kõik metsaserval siin..." / sõn.: H. Karmo ; 23. Mööda koduvälju : "Jälle mööda koduvälju..." / sõn.: R. Mändsoo ; 24. Mälestusi kodust : "Tihti veed sind kaugele kannavad..." / sõn.: O. Roots ; 25. Näkineid ja vetevaim : "On järveranda ilmunud..." / sõn.: K. Korsen ; 26. Piibulaul : "Kasepahad pole pahad..." / sõn.: H. Runnel ; 27. Päikesevokk : "Nüüd kõrgel ketrab päiksevokk..." / sõn.: H. Karmo ; 28. Päeva lõpp : "Tuli päev ja kadus siis..." / sõn.: H. Karmo ; 29. Sinu silmad : "Su silmad on nagu võlutud järv..." / sõn.: H. Karmo ; 30. Suvetuul : "Ma läbi metsa lähen..." / sõn.: H. Karmo ; 31. Sõduri saatus : "Kui okkaline saatus olla võib..." / sõn.: V. Sokolov ; tlk. H. Karmo ; 32. Tükk leiba / sõn.: A. Siig ; 33. Tallinn on mägede linn : "Kivimäelt läen Keldrimäele, rahu pole Rahumäel..." / sõn.: H. Karmo ; 34. Teel : "Me masin undab asfaldil..." / sõn.: M. Kesamaa ; 35. Valgerannas : "Valgerand, Valgerand... Liivaluidetes otsin su jälgi..." ; 36. Õnn : "Õnn laotab kuldset juust mu toas..." / sõn.: H. Karmo ; 37. Ära kedagi naera / sõn.: J. Paavle ; 38. Öö tuleb siia / sõn.: H. Karmo ; 39. Ühe suve muinaslood : "Need ei olnud ühe suve muinaslood..." / sõn.: H. Karmo ; 40. Üks süda : "Kui su ümber tühjus on pime..." / sõn.: H. Karmo Raamat sarjast Laule - [Laule – Leo Normet, 1982](https://vaimuvara.ee/e-pood/laule-leo-normet-1982/): Sisukord Laval lauldud laule: operetist "Hermese kannul" (1945-1947): 1. Puhkus Viljandis : "Kaugele ei maksa sõita..." / sõn.: L. Normet ; 2. Pannkoogipala : "Kolm klaasi jahu..." / sõn.: D. Normet ; 3. Laulan sulle miljon laulu / sõn.: I. Sikemäe ; 4. Sul laulaksin kui Vanemuine : "Kõigepealt nüüd mõelda..." / sõn.: L. Normet ; operetist "Rummu Jüri" (1952-1954): 5. Jüri laul : "On minul sõbrake hellemast hellem..." / sõn.: H. Lumet, A. Mering ; 6. Parunipoju keks : "Dies Mädel jung und schön... Ta juures olla rõõm..." / sõn.: H. Lumet, A. Mering ; 7. Värdi-Tilde valtser : "Kui ükskord see aeg..." / sõn.: H. Lumet, A. Mering ; 8. Aeg on sõita / sõn.: H. Lumet, A. Mering ; 9. Sõnajala labajalg : "Sain ta kätte, sõnajala õie!..." / sõn.: L. Normet ; operetist "Tuled kodusadamas" (1956-1958) / sõn.: D. Normet: 10. Maakera pöörleb : "Lahkus nooruk kord sõprade ringist..." ; 11. Kevad akna taga : "Mis arvelauad teavad sellest..." ; 12. See juhtub vaid Rios : "Ma tänavail müün lehti..." ; 13. Laul merest : "Ööd kui päevad müriseb merelaul..." ; 14. Meeste sõprus ; operetist "Stella Polaris" (1958-1961) / sõn.: R. Parve: 15. Lindane Lee : "Siin randade rahus mu kodu on see..." ; 16. Vihmavarjuvigurid : "Jah vihmavari kui maskott..." ; 17. Kui tulevad need valged ööd ; 18. Stella Polaris : "Tahiiti saarel, palmipuude vilus..." ; 19. Maailm on võrratu : "Kui suurlinn oma tuled süütab..." ; 20. Pilapala : "Neitsikesed, noorukesed, valged vainulillekesed..." ; 21. Ära usu ; 22. Olla igavesti koos : "Kui kevadõhtud soojalt selged..." ; 23. Vaeste meeste valss : "Küll see arm on kuri haigus..." ; laulumängust "Tüli tühja asja pärast" (1958) / sõn.: M. Talvest: 24. Küll hellitab päike ; 25. Kevadekoputus : "Kui uksele koputab kevad..." ; 26. Jonnijobin : "Milleks jonn on ilma loodud..." ; laulumängust "Tule me ringi" (1962) / sõn.: L. Tigane: 27. Kalamehe südamevalu : "Me jões on kala..." ; 28. Õhtulaul : "Kuuske kuuldi kuulutamas..." ; 29. Toob tuul ; 30. Ehapuna aegu : "Näe, heidab ehapuna kauneid kaari..." ; muusikalist "Kassisaapad" (1980) / sõn.: L. Normet: 31. Nõiduslik nõid : "On vahva olla, kui oled nõid..." ; 32. Saabastega kass : "Ma olen saabastega kass..." ; 33. Narrilugu : "Leidub kuningaid, sulg kel sabas..." ; 34. Väike kalalaul : "Mõni võtab vaalaskala..." ; 35. Üks kuninglik vahtparaad : "Päev otsa marsime..." ; omaette lugusid: 36. Meie Tallinn : "Küll on kauneid kohti ilmas..." / sõn.: P. Rummo ; 37. Päikeseline Pärnu : "Saabub sulnis suvi meile taas..." / sõn.: L. Normet ; 38. Külasirelid : "Öö silmapiirilt vinab üles..." / sõn.: H. Talvik ; 39. Küsivad silmad : "Sirendab puude peidus tilluke täht..." / sõn.: K. Merilaas ; 40. Pillerkaar : "Teistrel tehti pirukaid..." / sõn.: K. Merilaas ; 41. Ringmängulaul : "Päev see väsis..." / sõn.: D. Normet ; 42. Suusamäel : "Kalge tuul lööb rõõmsalt palge..." / sõn.: R. Parve ; 43. Mu kodu on merede süles / sõn.: A. Uustulnd ; 44. Pingviinipidu : "Kaks väikest ümmargust pingviini..." / sõn.: L. Normet ; 45. Tahkutants : "Kõike, mis on Tahkurannas..." / sõn.: L. Normet ; 46. Hiidlase lauluke : "Ma igas peres tegin juttu..." / sõn.: M. Traat ; 47. Tuisutuhin : "Tulid tuisud tuhinaga..." / sõn.: I. Koortmann ; 48. Õllelaul : "Kui kapp käib suure kaarega..." / sõn.: K. Kass Raamat sarjast Laule - [Suvine merereis – Truman Capote, 2010](https://vaimuvara.ee/e-pood/suvine-merereis-truman-capote-2010/): Noore muretu seltskonnadaami Grady McNeili vanemad jätavad ta 1945. aasta suveks üksi New Yorki nende Viienda avenüü luksuslikku korterisse. Omapead jäänud, soojendab Grady oma salajast armulugu lihtsa Brooklynist pärit juudi soost sõjaveteraniga. Suvise hooaja edenedes muutub suhe tõsisemaks ja moraalses plaanis hägusemaks ning Grady on sunnitud langetama rea otsuseid, mis muudavad igaveseks tema ja paljude ta lähedaste elu. Truman Capote on sündinud 30. septembril 1924 New Orleansis. Ta sai üle maailma tuntuks 1948. aastal pärast debüütromaani «Other Voices, Other Rooms» ilmumist. Tema tuntumate teoste hulka kuuluvad ka eesti keeles ilmunud «Hommikueine Tiffany juures», «Külmavereliselt» ja «Rohukannel». «Suvine merereis» avastati juhuslikult 2004. aastal kirjanikust järelejäänud paberite hulgast, romaan on alustatud 1943. aastal ning ta töötas selle kallal vahelduva eduga umbes 10 aastat. Raamat sarjast Punane raamat - [Haruta mind lahti – Calia Read, 2013](https://vaimuvara.ee/e-pood/haruta-mind-lahti-calia-read-2013/): Kuus kuud tagasi olin ma õnnelik. Ma olin lihtsalt Naomi Carradine. Kuu aega tagasi toodi mind vaimuhaiglasse. Eile külastas mind Lachlan. Ta suudles mind ning ütles, et hakkan oma mõistust kaotama. Täna külastas mind Max, kes tuletas mulle meelde, et ma ei ole hull. Aga enne kui ma teda puudutada jõudsin, oli ta kadunud. Mõni minut tagasi, üritades lahti harutada oma minevikku, triivisin ma reaalsusest eemale. Ja nüüd… arvavad kõik, et ma olen hull. Kuid mina tean, et ma ei ole seda ja et mu lähedased vajavad mu abi. Kas sa usud mind? Goodreads hinnangud   - [Kööbik – A. R. R. R. Roberts, 2005](https://vaimuvara.ee/e-pood/koobik-a-r-r-r-roberts-2005/): ...Sinna ja Tagasi, pagan, kuhu ma selle nüüd panin, ma ei suuda seda uskuda, küllap ma jätsin selle Sinna, Taas Kord Sinna, oh issand küll, seal seda ka ei ole, Nüüd Jälle Tagasi, täis püha viha, ahaa, seal see on, kogu see aeg olnud välisukse kõrval. Lähtudes "Sõrmuste (l)isandi" uskumatuna tunduvast edust, tuleb uus raamat hoopis teiselt autorilt, mis parodeerib Tolkieni teist (ja kahtlemata lühemat) meistriteost (Kääbik). Bingo Grabbins on kööbik, kes naudib mugavat elu (jalgu arvesse võtmata, otse loomulikult). Kuid tema rahulolu saab rikutud, kui võlur Gandef ja trobikond päkapikke saabuvad ühel päeval, et tirida ta seiklustesse. Neil on plaanis rüüstata varasalve (või nii nad vähemalt väidavad), mida valvab Smug – suur ja väga tusane lohe. Bingole on loomulikult vastumeelt võtta osa sellest hullumeelsest ettevõtmisest, kuid päkapike pistoda, mis viisakalt tema kõrile asetatakse, veenab teda ruttu ning kohkumatud kamraadid asuvadki rännakule, mis tundub tõeliselt eepiline (noh, vähemalt seni, kuni loete, mis juhtus Bingo õnnetu nõbuga). Ah jaa... Bingo leiab sõrmuselaadse asja – jumal üksi teab, mis SEE endas kannab... - [Maailmad ja metsad – Ursula K. Le Guin, 2002](https://vaimuvara.ee/e-pood/maailmad-ja-metsad-ursula-k-le-guin-2002/): Järjekordsed lühiromaanid ja pikem jutustus tuntud ulmekirjaniku Haini - tsüklist. "Illusioonide linnas" jõuab maale saadik Pagenduse planeedilt. Maa aga on pärast Liiga hävitamist tundmatuseni muutunud. Vaenlased kustutavad tulnuka mälu ning jätavad ta üksi metsa, mis katab suurema osa maakerast. Sattunud sõbralikku majja, õpib ta nagu laps kõike, mida saab ning asub siis teele vaenlaste linna poole, et uurida välja oma päritolu ja näha, mida toob tulevik. Romaanis "Maailma nimi on mets" tekib konflikt agressiivsete Maa kolonistide ja planeedi Atse asukate vahel. "Impeeriumitest suurem ja pikaldasem veel" vaatleb empaatia ja mõistuslikkuse probleeme. Ursula K. Le Guin on kõige enam auhindu saanud ameerika ulmekirjanik. "Maailmad ja metsad" on järg tema raamatule "Rocannoni maailm. Pagenduse planeet". - [Punarind – Jo Nesbø, 2013](https://vaimuvara.ee/e-pood/punarind-jo-nesbo-2013/): Bill Clintoni visiidil Oslosse näeb turvameeskonda kuuluv politseiuurija Harry Hole keelatud kohas relvaga meest ja teeb mida vaja. Juhtumi tõttu tuleb tal jätta vana kabinet ja võtta vastu ametikõrgendus. Uues töökohas näeb Harry aga paberit, mis puudutab palgamõrvarite seas hinnatud vintpüssi salakaubavedu. Kui mõne aja pärast selgub, et kangialuses mõrvatud mehe ja smugeldatud relva vaheline seos ulatub II ilmasõja aega ja SS-mundrit kandnud norra vabatahtlikeni, on ta kindel, et keegi on võtnud kohtumõistmise oma kätesse. Raamat sarjast Maailma krimiklassika nr. 14 - [Viha ja kirg staadionil – Sid Lowe, 2013](https://vaimuvara.ee/e-pood/viha-ja-kirg-staadionil-sid-lowe-2013/): Messi Ronaldo vastu, Kataloonia Kastiilia vastu, rahvas riigi vastu, vabadus Franco fašismi vastu. Hispaania jalgpall, see on märksa rohkem kui hiilgavad mänguoskused, kirglikud fännid ja planeedi parimad meeskonnad. Ajaloolane ja jalgpalliekspert Sid Lowe on teinud seda raamatut kirjutades arvukalt intervjuusid kahe Hispaania tippklubi, Real Madridi ja Barcelona endiste ja praeguste mängijate, treenerite ning teiste töötajatega. Raamatus kirjeldab ta nende kahe klubi suure vastasseisu ajalugu ja selle pöördelisi hetki. Kohati jääb lugejal hing kinni – nii elavad on mänguhetkede kirjeldused ja nii suured on inimlikud draamad, mis leiavad aset riietusruumis. See on raamat neile, kes armastavad jalgpalli. Samuti neile, kes soovivad paremini mõista Hispaaniat. - [Eesti lipp ümber palli – Tiit Pruuli, 2011](https://vaimuvara.ee/e-pood/eesti-lipp-umber-palli-tiit-pruuli-2011/): See Tiit Pruuli raamat ei ole päriselt ei reisikiri, ei purjetamisõpik ega turismiteatmik. See on jahtlaeval Lennuk aastatel 1999-2001 toimunud reisi lugu, rõhuga merel, mis oli meie ümber nii ruumis kui ajas. Eks raamat ole natuke selline nagu tema inspiratsiooniallikas - maailmameri - isegi: kord lihtne ja tüün, järgmisel hetkel tormlev ja hüplev ja arusaamatu. Eelkõige on Lennuki reisi lugu mõeldud innustuseks neile, kes ihkavad nagu meiegi teada saada, mis on silmapiiri taga, ning tänuavaldus neile, kes aitasid projekti «Eesti lipp ümber maailma» finantseerida, korraldada, kes meile kaasa elasid, ja head soovisid. Jahtlaev Lennuk purjetas ümber maailma aastatel 1999–2001. See oli esimene purjekas, mis alustas ja lõpetas oma ümbermaailmareisi Tallinnas. Pooleteist aasta jooksul seilati ümber Hoorni ja Hea Lootuse neemede, saadi torme Atlandi ja Vaiksel ookeanil, hulbiti palaval Lõunamerel ja jäätunud Põhjamerel. Reisi kümnendaks aastapäevaks on ilmunud täiendatud trükk Tiit Pruuli raamatust „Eesti lipp ümber palli“, kus tuuakse ära paljude meeskonnaliikmete (Kaido Kama, Mart Saarsoo, Indrek Tarand jt) meenutusi sellest raskest reisist.   - [Sinisirje linnukene. Eesti rahvalaule lastele, 1971](https://vaimuvara.ee/e-pood/sinisirje-linnukene-eesti-rahvalaule-lastele-1971/): Sinisirje linnukene lendas üle kolme metsa lendas üle kolme välja lendas meie koppelisse. - [Jänese mängutoos – Jaan Rannap, 1999](https://vaimuvara.ee/e-pood/janese-mangutoos-jaan-rannap-1999/): Jaan Rannapi lühilood loomadest ja loodusest nooremale koolieale. - [Soolaröövlite koopas – Erika Esop, 1994](https://vaimuvara.ee/e-pood/soolaroovlite-koopas-erika-esop-1994/): Kaks Erika Esopi seikluslikku lugu tema noorteseikluse sarjast. Esopile omaselt on teoses nii põnevust kui ka mängulist fantaasiat. - [Jakob kaks-kaks kohtab kihvakolli – Mordecai Richler, 2002](https://vaimuvara.ee/e-pood/jakob-kaks-kaks-kohtab-kihvakolli-mordecai-richler-2002/): Lastevangla müüride vahel vahtis Jakob Kaks-Kaks, pea kuklas, kardetud vanglaülem Kihvakolli ähvardavasse näkku. Vaene Jakob Kaks-Kaks – kõigest kaks pluss kaks pluss kaks aastat vana, ja juba kardetud lastevangla ülema Kihvakolli küüsis. Millega oli ta nii hirmsa karistuse ära teeninud? Kõige rängema kuritööga – täiskasvanu solvamisega. Jakobi tulevik näib tõesti tume olevat. Kuid ehkki alles väike poiss, pole ta sugugi abitu, ja kui Kurikuulus Kaksik talle appi tuleb, pääseb Laste Võim võidule. See naljakas ja südamlik lugu on esimene kanada kirjaniku Mordecai Richleri Jakob Kaks-Kahest pajatavate raamatute reas. - [Vampiraadid – Justin Somper, 2010](https://vaimuvara.ee/e-pood/vampiraadid-justin-somper-2010/): On aasta 2512. Ookeanid on tõusnud. Koidab piraatluse uus ajastu. Kaksikute Connori ja Grace'i purjekas upub kohutavas tormis. Meri viib nad teineteisest lahku ning nad peavad ise oma elu eest võitlema. Connor satub tõelisele piraadilaevale ja peab endas selgusele jõudma, kas ta on piraadiks olemiseks piisavalt sitke. Grace leiab ennast sootuks kummaliselt laevalt, mis on juba väga kaua meredel seilanud. Vampiraatide teekond on kohe algamas. - [Kust tuli öö- Jaan Kaplinski, 1990](https://vaimuvara.ee/e-pood/kust-tuli-oo-jaan-kaplinski-1990/): Tuntud luuletaja Jaan Kaplinski  esimene proosakogu sisaldab mitmes laadis jutte aastaist 1972-1988. - [Muutlik vikerkaar – Friedebert Tuglas, 1968](https://vaimuvara.ee/e-pood/muutlik-vikerkaar-friedebert-tuglas-1968/): Friedebert Tuglase miniatuuride ja lühipalade kogumik, mis koondab 40 väikest mõtisklust või jutustust, järjestatud ajaliselt. Tuglas mõtiskleb elu, loovuse, looduse ja inimese sisemaailma üle, luues poeetilise ja filosoofilise päeviku - [Kollaste lehtede aegu – Erik Tohvri, 2002](https://vaimuvara.ee/e-pood/kollaste-lehtede-aegu-erik-tohvri-2002/): Erik Tohvri romaani peategelane Pärtel on täiesti oma pearaamatupidajaametile pühendunud, kuni ühel päeval on käes pensionileminek. Ent mees ei jää kauaks põdema kõrvaletõrjutuse tunnet, vaid leiab, küll valu ja vaevaga ning suuresti kaasa toel, uue ja sugugi mitte vähem rahuldust pakkuva elamisviisi. Et lugu rullub lahti tänapäeva maaelu taustal, kerkivad üles ka mitmed maaelu probleemid. Jutustaja suunurgas on seejuures elutark muie, nagu kollaste lehtede ajal kohane - [Rahatuulutaja – Kerttu Rakke, Diana Klas, 2009](https://vaimuvara.ee/e-pood/rahatuulutaja-kerttu-rakke-diana-klas-2009/): Tema vanaema oli ENSV teeneline kunstnik. Tema isa on maaimakuulus dirigent. Tema esimese nuku kinkis talle Muslim Magomajev, esimese taskuraha andis Gustav Ernesaks. Ta on esinenud üle 25 aasta – teatrites, varieteedes, kontserdisaalides, külakultuurimajades, televisioonis... Tal on neli tätoveeringut. Tal on kolm last. Ta on seltskonnaajakirjanduse «lemmik». Ta on DIANA KLAS. - [Tavalise turistina Sri Lankas ja Indias – Mall Poola, 1989](https://vaimuvara.ee/e-pood/turistina-sri-lankas-ja-indias-mall-poola-1989/): Autor, Tallinna Pedagoogilise Instituudi kultuurhariduse kateedri õppejõud jagab lugejaga oma muljeid 1983. aastal tehtud turismireisist Sri Lankasse ja Indiasse. Illustreeritud värvifotodega. - [Rongiga maailma lõppu – Olev Remsu , 2009](https://vaimuvara.ee/e-pood/rongiga-maailma-loppu-olev-remsu-2009/): Olev Remsu ja Tiit Pruuli sõitsid rongidega Tallinnast nii kaugele kui võimalik – Vaikse ookeani äärde Vladivostokki. Reis läbi Venemaa pakub eksootikat, sovetlikku olmet, põnevat ajalugu ja süvakultuuri. Olev Remsu tekst ja Tiit Pruuli fotod toovad kaasaegse Venemaa erinevad tahud ka eesti lugejateni. - [Kadrioru loss – Mai Lumiste, 1973](https://vaimuvara.ee/e-pood/kadrioru-loss-mai-lumiste-1973/): Kunstiajalooline ülevaade Kadrioru lossist ja ümbritsevast lossikompleksist - külalistemajast, vahimajast, jääkeldrist, köögist (praegune Mikkeli-muuseum) ja Kastellaani elamust. Illustreeritud rohkete mustvalgete fotodega. - [Enigma – Robert Harris, 2002](https://vaimuvara.ee/e-pood/enigma-robert-harris-2002/): "Enigma" on Robert Harrise ajalooline põnevusromaan, mis keskendub Teise maailmasõhu aegsele koodimurdmisele Bletchley Parkis. Märts 1943, sõja saatus kõigub vaekausil, ja Bletchley Parkis heitleb noor salakirjamurdja kahe luupainajaga. Sakslased on ootamatult muutnud oma allveelaevade Enigma-koodi, mis ähvardab liitlasi suurte kaotustega. Ja kerkib kahtlus, et Bletchleys võib peituda spioon, sest Jericho sõbratar, kaunis ja mõistatuslik Claire Romilly, kaob äkki.   - [Vaterland – Robert Harris, 2002](https://vaimuvara.ee/e-pood/vaterland-robert-harris-2002/): Berliini lähedalt järvest leitakse eaka mehe alasti laip. Nädala pärast saabub Adolf Hitleri 75. sünnipäev. KOhutav vandenõu hakkab hargnema... Robert Harrise romaani sündmustik hargneb kolmandas Reich'is 1964. aastal. Suur-Saksamaa impeeriumi valitseja on endiselt Adolf Hitler. Jätkub sõda Nõukogude Liiduga, rindejoon kulgeb piki Uuraleid. Ülejäänud riigid, välja arvatud Ameerika Ühendriigid on sisuliselt Saksamaa vasallid. Kriminaalpolitsei uurija March satub mõrva asjaolude selgitamisel gestaapo ulatusliku operatsiooni jälile. Selle ülesanne on hävitada kõik 1942. aastal peetud "juudiküsimuse lõpliku lahendamise" nõupidamise osalised. Halastamatus vastuseisus gestaapoga hangib March ühendriiklasest naisajakirjaniku abil natse kompromiteerivad dokumendid...   - [Troonide mäng. Jää ja tule laul I osa 1. ja 2. raamat – George R. R. Martin, 2007](https://vaimuvara.ee/e-pood/troonide-mang-jaa-ja-tule-laul-george-r-r-martin/): George R. R. Martini suurejoonelise sarja „Jää ja tule laul” esimene osa jutustab loo reetmisest, ahnusest ja Seitsme kuningriigi ühtsust ohustavast sõjast. Tegevus toimub muinasjutulises maailmas, mis on juba üle 8000 aasta lahingutes ja katastroofides kannatanud. Raamat räägib meile meestest ja naistest, kes on segatud surmatoovatesse konfliktidesse, ning kohutavast pärandist, mis nad oma lastele jätavad. Troonide mängus on vaid kaks võimalust: sa kas võidad või sured. Ja kibedas külmas, Müüri taga asuvatel elututel maadel  kogub jõudu kohutav talv, kus teised – need, kes pole veel surnud ja need, kes pole veel sündinud – on valmis inimeste valdustesse tungima. - [Stepihunt – Hermann Hesse, 2002](https://vaimuvara.ee/e-pood/stepihunt-hermann-hesse-2002/): Stepihunt, alias Harry Haller on ühteaegu kentsakas ja uje ning pistab rinda psühholoogilise kriisiga, millel on palju seoseid Hermann Hesse enda heitlustega samal eluperioodil. Kaootiline kombinatsioon Jungi, Nietzsche ja budismi teooriatest on läbi Hesse sule kujunenud meisterlikuks ja erudeeritud võrgustikuks eksistentsiaalsetest arutlustest ja probleemidest - [Venemaa majandus – Eve Tomson, 2006](https://vaimuvara.ee/e-pood/venemaa-majandus-eve-tomson-2006/): Ülevaateraamat Venemaa majanduse arengust, majandusajaloost ja välismajanduspoliitikast Kiievi-Vene riigi loomisest kuni 20. sajandi lõpuni - [Klienditeenindus valguses ja varjus, 2005](https://vaimuvara.ee/e-pood/klienditeenindus-valguses-ja-varjus-2005/): Raamatus on lahti seletatud klienditeeninduse olemus, kliendi ja teenindaja mõisted ning käsitletud sellised teemad nagu kliendi väärtus, suhtlemine, teeninduskeskkond, kliendihaldustarkvara kasutamise mõttekus, teenindusstandardid, seadused, konkurents ja eetika. Algmaterjalina on kasutatud peamiselt Äripäevas ilmunud artikleid, kuid on võetud ka hulgaliselt uusi intervjuusid. Tulemuseks on arvukate näidetega raamat, kus on nii firmajuhtide ja teeninduse eest vastutajate kommentaarid kui ka koolitajate soovitused. - [Mainekujundus ettevõtluses ja poliitikas – Aune Past, 2007](https://vaimuvara.ee/e-pood/mainekujundus-aune-past-2007/): Eesti üks tuntumaid suhtekorraldajaid Aune Past kirjutab oma uues raamatus mainekujundusest ettevõtluses ja poliitikas, tuues rohkesti näiteid erinevatest uuringutest ja mainekujunduskampaaniatest. Peamised teemad: ¤ Kuidas kujunevad maine ja imago ¤ Milline on edukas organisatsioon ¤ Mainekujundus ja sotsiaalne vastutus ¤ Imago ja käitumine ¤ Poliitilise persooni mainekujundus ¤ Majandusjuhi mainekujundus ¤ Eesti ja Euroopa Liidu kuvand ¤ Hea mainega börsile - Olympic Casino näide ¤ Ülevaated uuringutest ja mainekujunduskampaaniatest: Eesti bränd, Stora Enso, Rohelise Trükise kaubamärk, Sportland, Võru linn, Eesti maaelu jt - [Liivakastitarkus – Tom Asacker, 2004](https://vaimuvara.ee/e-pood/liivakastitarkus-tom-asacker-2004/): Liivakastitarkus on võimalus avastada see lihtne, ent siiski kõikvõimas tõde, mida sa kunagi intuitiivselt teadsid, kuid mille sa ilmselt juba ammu unustanud oled. See on võimalus äratada oma alateadlik lapsepõlvetarkus, elustada oma äri ja kirgastada igapäevaelu. Raamat räägib edukast firmajuhist, kes vaevleb oma tööalaste probleemide käes. Iga päevaga näeb ta järjest rohkem seda, et tavapärased tabelitevirnad ja graafikud ei suuda anda infot klienditeenindamise ning müügiga seonduvate probleemide lahendamiseks. Õpetlikke näpunäiteid oskavad anda aga hoopis lapsed, kelle mõttemaailm on veel rikkumata ning kes näevad elu märksa tõesemalt. Raamatu autor Thomas Asacker on Ameerika Ühendriikides tuntud kaubamärgi strateeg, endine suurkorporatsiooni juht ja innovaator. Ta on kogenud turundusspetsialist, kes jagab oma teadmisi ja kogemusi lektorina, konsultandina ja raamatute kirjutamisega. - [Korrumpeerunud meditsiin – Hans Weiss, 2012](https://vaimuvara.ee/e-pood/korrumpeerunud-meditsiin-hans-weiss-2012/): Austria ajakirjanik Hans Weiss paljastab oma raamatus «Korrumpeerunud meditsiin», kuidas ravimikontsernid kasutavad illegaalseid turundusmeetodeid, varjavad ravimite ohtlikke kõrvaltoimeid, küsivad ravimite eest põhjendamatult kõrget hinda – ning kasutavad selleks arste, keda nad varjatult rahastavad. Weissi raamat võtab kohati põneviku mõõtmed: autor esineb varjunime all ravimikonsultandina ja imbub sel moel ravimitööstusesse. Näiteks osaleb ta ühel ravimikontsernide turunduskongressil, kus räägitakse avatult, et nende kõrgeim eesmärk on kopsakas kasum, mitte inimeste tervis. Autor püüab liimile nimekaid arste, kellele ta teeb ravimikonsultandina esinedes ettepanekuid osaleda ebaeetilistes katsetes. Ta lubab neile kuninglikku tasu, mida võib kanda ka erakontole. Enamik mainekaid kliinikujuhte ja eriala autoriteete jääb ettepanekuga nõusse. Raamatu teise väljaande sissejuhatuses täpsustab autor, et esmatrüki ilmumise järel sai ta paar kohtuähvardust, kuid keegi ei asunud siiski tema kirjutatut ümber lükkama. Kogenud ajakirjanikuna oli ta muidugi oma tagalat kindlustanud ja säilitanud kõik asitõendid. Mõnda neist, näiteks e-kirju kasutas ta ka raamatus oma jutu tsementeerimiseks. - [Piibelehe-neitsi – August Kitzberg, 1969](https://vaimuvara.ee/e-pood/piibelehe-neitsi-august-kitzberg-1969/): Väike Hiiehaldjas, piibelehe-neitsi, veel pisem kui kõik pöialpoisid ja päkapikumehed, põlvitas suure kivi peal märjas rohus ja nuttis. Mispärast ta vaeseke nuttis? Vihm oli tema maja üle ujutanud! Nüüd kükitas ta siin külma kivi peal ega teadnud, kuhu öömajale minna ja magama heita ...» Kuidas väike lilleneiu endale uue kodu leiab ja milline üllatus teda seal ees ootab, seda loe juba August Kitzbergi raamatust. - [Juht, mitte ülemus – John Adair, 2006](https://vaimuvara.ee/e-pood/juht-mitte-ulemus-john-adair-2006/): Juhtimisguru John Adair esitab oma nüüdseks juba klassikuks tunnustatud raamatus «Juht, mitte ülemus» korduvalt töös kontrollitud ja ajaproovile hästi vastu pidanud põhimõtteid. Käsitletavateks on igas organisatsioonis olulised küsimused: Mis eristab edukat liidrit positsiooni hoidvast administraatorist? Kuidas organisatsioonis koostööõhustikku luua? Kuidas igal organisatsioonitasandil selgeid eesmärke püstitada? Kuidas ümbritsevaid inspireerida ja kaasa haarata? Millised on juhi enda ülesanded ja vastutus?Raamat on kirjutatud dialoogi vormis ning teose omapärane ülesehitus teeb lugemise nauditavaks ja kaasamõtlemise hõlpsaks. Tegemist on justkui õpipoisi ja meistri omavahelise jutuajamisega, mis lahkesti ka teistele huvilistele jagatud.   - [Motiveerimise kunst – Max Landsberg, 2003](https://vaimuvara.ee/e-pood/motiveerimise-kunst-max-landsberg-2003/): Motivatsioon on teema, mis haarab juhte järjest enam. Max Landsbergi raamatus "Motiveerimise kunst" on ära toodud lihtsad mudelid ja nõuanded, kuidas motiveerida nii meeskonda kui ka iseennast. Raamat räägib Alexist ning tema uuest väljakutsest panna tööle meeskond, mida ettevõttes kutsutakse "Tuhmunud viisikuks". Alexi jaoks teeb teiste motiveerimise ülesande eriti raskeks tema enda soov ettevõttest lahkuda. "Motiveerimise kunstis" on näidatud, et motiveerimine ei tähenda vaid paari lihtsa kiidusõna kasutamist. Raamat kirjeldab, kuidas motiveerida iseennast ja aidata teistel leida motivatsiooni ning seda nii tööl kui ka väljaspool tööd. Lisaks on iga peatüki kokkuvõttes ära toodud lühiülevaade teooriast ning raamatu lõpus detailsed töövahendid küsimustike ja testide näol. - [Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus IV. Kirjad 1859-1874](https://vaimuvara.ee/e-pood/fr-r-kreutzwaldi-kirjavahetus-iv-kirjad-1859-1874/): XIX sajandi eesti ühiskondliku elu ja kogu eesti kirjanduse suurkuju Fr. R. Kreutzwaldi  (1803-1882) kirjavahetuse  neljandas köites avaldatakse tema kirjad balti-saksa literaadile G. Schultzile (pseudonüüm dr. Bertram) ja soome õpetlastele O. Donnerile, A. Ahlqvistile, Y. Yrjö-Koskinenile, J. Krohnile ja lisaks ametlikku laadi kirjad Soome Kirjanduse Seltsile. Vastused Kreutzwaldi kirjadele pole säilinud. - [Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus V. Kirjad 1867-1873](https://vaimuvara.ee/e-pood/fr-r-kreutzwaldi-kirjavahetus-5-kirjad-1867-1873/): XIX sajandi eesti ühiskondliku elu ja kogu eesti kirjanduse suurkuju Fr. R. Kreutzwaldi  (1803-1882) kirjavahetuse kirjavahetuse käesolevas köites avaldatakse tema kirjad L. Koidulale ja nende vastused, see meie 19. sajandi eesti kirjanduse ajaloo kahtlemata kõige silmapaistvam dokument üldse, mis oma harukordselt faktirikka sisuga valgustab mitte ainult asjaosaliste enda mitmetahulist tegevust, vaid ka seda aega, meie rahvusliku liikumise algperioodi, kus nad töötasid ja millele nad ise ilmet andsid. - [Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus I. Kirjad 1833-1866](https://vaimuvara.ee/e-pood/fr-r-kreutzwaldi-kirjavahetus-1-kirjad-1833-1866/): XIX sajandi eesti ühiskondliku elu ja kogu eesti kirjanduse suurkuju Fr. R. Kreutzwaldi  (1803-1882) kirjavahetuse esimeses köites avaldatakse tema kirjad Fr. R. Faehlmannile, D. H. Jürgensonile, A. Fr. Hueckile, Õpetatud Eesti Seltsile, «Inlandi» toimetusele, P. Koeppenile, J. E. Panckile ja mitmetele teistele ühes säilinud vastustega aastaist 1833-1866. - [Muljeid ja mõtteid India sõidult – Aira Kaal, 1958](https://vaimuvara.ee/e-pood/muljeid-ja-motteid-india-soidult-aira-kaal-1958/): Aira Kaal kirjeldab oma India-huvi tärkamist ning pärast Teist maailmasõda avanenud võimalust seda riiki ise külastada. Marsruut läks läbi Lvovi ja Praha Bombaysse. Indias külastati Šiva koobast, Kalkutat, Holi, Benarest, Delhit, Agrat, Tadž-Mahali ja Aurangabadi. Illustreeritud fotodega. - [Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus VI. Kirjad 1862-1882](https://vaimuvara.ee/e-pood/fr-r-kreutzwaldi-kirjavahetus-kirjad-1862-1882/): XIX sajandi eesti ühiskondliku elu ja kogu eesti kirjanduse suurkuju Fr. R. Kreutzwaldi  (1803-1882) kirjavahetuse lõpuköide sisaldab kirjavahetust folkloristi ja keeleteadlase J. Hurdaga, rahvusliku maalikunsti rajaja J. Köleriga, keeleteadlase ja luuletaja M. Veskega, rahvusliku liikumise demokraatliku suuna juhi C. R. Jakobsoni ja teistega. Ulatuslik kirjavahetus, mis on koostajate poolt kommenteeritud, kajastab rahvusliku liikumise põhiprobleeme. Teos on illustreeritud asjaosaliste fotode ja autograafidega. - [Sipsik – Eno Raud, 2015](https://vaimuvara.ee/e-pood/sipsik-eno-raud-tammerraamat-2015/): Kujutage ette maailma, kus televiisor on uudne leiutis ja värvilised ekraanid on vaid unistus. Just sellisesse aega viib teid Eno Raua armastatud lasteraamat "Sipsik". See raamat, mis esmakordselt ilmus 1962. aastal, on põiminud end Eesti kultuurilukku kui üks südamlikumaid ja meeldejäävamaid teoseid. "Sipsik" räägib loo väikesest pehmemänguasjast, kes on palju enamat kui lihtsalt lapitekkide ja puuvilla kombinatsioon. Ta on sõber, kaaslane ja kangelane väikesele tüdrukule nimega Anu. Raamat viib teid läbi seikluste, mis on täis soojust ja süütust, mis on omased lapsepõlvele. Kui te pole veel Sipsikuga kohtunud, siis teadke, et see pole lihtsalt lastejutt. See on ajarännak, mis meenutab meile lihtsamaid aegu ja pakub võimalust jagada osa oma lapsepõlvest järgmise põlvkonnaga. Raamatus leiduvad illustratsioonid, mida paljud eestlased lapsepõlvest mäletavad, on osa meie kollektiivsest mälust. "Sipsik" on suurepärane valik, et avastada koos lapsemeelsust, mis peitub meie kõigi südames. Raamatu lehekülgedel elustub Sipsiku maailm, mis on täis imesid ja lihtsaid rõõme, mida tänapäeva kiire elutempo juures on lihtne unustada. Eno Raua (1928–1996) kirjutatud ja Edgar Valteri (1929–2006) joonistatud lasteraamat "Sipsik" on ajatu teos, mis on säilitanud oma võlu läbi aastakümnete. See on lugu, mis on kirjutatud südamega ja jutustatud hingega, ning see on kindlasti väärt kohta teie raamaturiiulis. Selles raamatus siin on kõik Sipsiku lood, ja nad on just sellised, nagu nad alguses kirja pandi. Ning nende illustratsioonidega, mida kõik hästi mäletavad-tunnevad. Mart, Anu ja Sipsik Anu sünnipäev Anu televiisor Anu üksi külas Sipsik vaatab tihaseid Sipsiku saladus Sipsik ja kevadised veed Sipsiku taksosõit Sipsiku reis kuule Sipsiku meresõit Sipsik käib katusel Sipsik seenel Sipsik teeb sporti Sipsik võitleb herilastega Anu ja Sipsik Kordustrükk.
Warning: Attempt to read property "labels" on null in /data01/virt48481/domeenid/www.vaimuvara.ee/htdocs/wp-content/plugins/seo-by-rank-math/includes/modules/llms/class-llms-txt.php on line 219

Warning: Attempt to read property "name" on null in /data01/virt48481/domeenid/www.vaimuvara.ee/htdocs/wp-content/plugins/seo-by-rank-math/includes/modules/llms/class-llms-txt.php on line 219
## - [Raamatu soovitused lugemiseks](https://vaimuvara.ee/?p=20565) - [Viimati lisatud raamatud](https://vaimuvara.ee/?p=181) ## Elementor Header & Footer Builder - [Päis2](https://vaimuvara.ee/elementor-hf/pais2/): Menu ## Royal Templates - [Filter Everythingaimuvara](https://vaimuvara.ee/?wpr_templates=user-product_single-filter-everythingaimuvara) ## Royal Mega Menu - [wpr-mega-menu-item-92655](https://vaimuvara.ee/?wpr_mega_menu=wpr-mega-menu-item-92655) - [wpr-mega-menu-item-10168](https://vaimuvara.ee/?wpr_mega_menu=wpr-mega-menu-item-10168)