Teine osa Alexandre Dumas-isa triloogiast, mis algas «Kuninganna Margot'ga» ja millele järgneb «Nelikümmend Viis». Taustal, milleks on Pärtliööle järgnenud nn. «kolme Henri sõda» ja Valois'de dünastia mandumine selle viimase esindaja Henri III ajal, saab alguse kauni Diane de Meridori ja vapra krahv de Bussy armastuslugu.

Raamat sarjast Põnevik

Alexandre Dumas tuntumaid ajaloolise taustaga põnevusromaane.

Suurejooneline seiklusromaan armastusest ja kättemaksust, alatusest ja üllusest. Noor meremees Edmond Dantes satub end tema sõpradeks nimetanud meeste alatute sepitsuste tõttu Iffi kindluse vangitorni. Seal tutvub ta kaasvangi abee Fariaga, kes avaldab talle rikkaliku aarde saladuse. Tal õnnestub põgeneda, aare leida ning temast saab krahv Monte-Cristo, mees, kelle ainsaks sihiks on kättemaks. Paraku võib viimane olla aga kahe teraga mõõk ja haavata ka selle kättemaksjat ennast.

Komplekt koosneb kahest raamatust.

Raamatud sarjast Põnevik

Alexandre Dumas tuntumaid ajaloolise taustaga põnevusromaane.

Suurejooneline seiklusromaan armastusest ja kättemaksust, alatusest ja üllusest. Noor meremees Edmond Dantes satub end tema sõpradeks nimetanud meeste alatute sepitsuste tõttu Iffi kindluse vangitorni. Seal tutvub ta kaasvangi abee Fariaga, kes avaldab talle rikkaliku aarde saladuse. Tal õnnestub põgeneda, aare leida ning temast saab krahv Monte-Cristo, mees, kelle ainsaks sihiks on kättemaks. Paraku võib viimane olla aga kahe teraga mõõk ja haavata ka selle kättemaksjat ennast.

Komplekt koosneb kahest raamatust.

Raamatud sarjast Põnevik

Viljaka romaani- ja draamakirjaniku Alexandre Dumas noorema (1824-1895) tuntuim romaan on liigutav lugu noore kurtisaani armastusest ja hingeheitlusest.

... Sageli käisime öö saabudes istumas metsatukas, mis kõrgus maja taga. Seal kuulasime rõõmsaid õhtuhääli, unistades lähenevast tunnist, mis laseb meid homseni teineteise käte vahele jääda. Teinekord jäime terveks päevaks voodisse ega lasknud isegi päikesel oma kambrisse tungida. Kardinad olid tihedalt ette tõmmatud ja välismaailm jäi meie jaoks mõneks ajaks paigale seisma. Ainult Nanine'il oli õigust ust avada ja temalgi vaid selleks, et meile süüa tuua; einestasime voodist tõusmata, katkestades söömaaega tihti nalja ja naeruga.
Selle järel tuli mõni uneviiv, sest oma armastusse sulanuina olime nagu kaks visa sukeldujat, kes tõusevad pinnale vaid selleks, et õhku hingata.
Ometi tabasin ära, et Marguerite oli teinekord nukker ja vahel koguni pisarais; kui küsisin, millest see ootamatu murelikkus, vastas ta mulle: «Meie armastus ei ole tavaline armastus, mu kallis Armand. Sa armastad mind nii, nagu ma poleks kunagi kellelegi teisele kuulunud, ja mul on hirm, et ükskord hiljem, kui sa oma armastust kahetsed ja mu minevikku mulle süüks paned, paiskad sa mind tagasi sellesse ellu, kust sa mu välja tõid. Mõtle sellele, et nüüd, kus olen maitsnud uut elu, sureksin ma, kui peaksin tagasi pöörduma endise juurde. Luba mulle, et sa mind kunagi maha ei jäta!»
«Vannun sulle!»
Nende sõnade peale vaatas ta mind, nagu loeks ta mu silmist, kas see vanne on siiras, siis viskus ta mu käte vahele, ja peites näo mu rinnale, ütles:
«Sa ei tea ju, kui väga ma sind armastan!» ...

1572. aasta augustikuu kaheksateistkümnendal päeval -esmaspäeval- peeti Louvre´is suurt pidu. Põlise kuningakoja muidu pimedad aknad olid heledasti valgustatud ja selle läheduses asuvad, tavaliselt pärast Saint-Germain-l´Auxerrois´ kella üheksandat lööki tühjaks jäänud väljakud ja tänavad olid seekord südaöisest ajast hoolimata rahvast täis.  …

Kuninganna Margot on ajalooline isik nimega Marguerite de Valois, Prantsusmaa kuninga Charles IX õde, kes abiellus Navarra kuningas Henriga. Abielu sõlmiti katoliiklastest riigivalitsejate, eesotsas kuninga ema Caterina de Mediciga, vandenõu osana protestantlastest hugenottide vastu. Navarra Henri oli protestant ning pulmadega meelitati Pariisi suur hulk hugenottidest ülikuid. 1572. aasta 24. augusti ööd tuntakse Pärtliöö veresaunana.

"Kuninganna Margot" oli lugemisel mõtteliseks järjeks Hugo raamatule "Jumalaema kirik Pariisis". Ajaline vahe on umbes sajand, tegevuspaik sama - Pariis, kuid sisuliselt ei ole mitte midagi muutunud. Ka sajand hiljem inimesed armastasid, kannatasid ning paljud süütud said hukka.

Raamatud sarjast Põnevik

Kuninganna Margot on ajalooline isik nimega Marguerite de Valois, Prantsusmaa kuninga Charles IX õde, kes abiellus Navarra kuningas Henriga. Abielu sõlmiti katoliiklastest riigivalitsejate, eesotsas kuninga ema Caterina de Mediciga, vandenõu osana protestantlastest hugenottide vastu. Navarra Henri oli protestant ning pulmadega meelitati Pariisi suur hulk hugenottidest ülikuid. 1572. aasta 24. augusti ööd tuntakse Pärtliöö veresaunana.

"Kuninganna Margot" oli lugemisel mõtteliseks järjeks Hugo raamatule "Jumalaema kirik Pariisis". Ajaline vahe on umbes sajand, tegevuspaik sama - Pariis, kuid sisuliselt ei ole mitte midagi muutunud. Ka sajand hiljem inimesed armastasid, kannatasid ning paljud süütud said hukka.

Käeseolev raamat on Alexandre Dumas kaheosalise trükise esimene osa.

Raamat sarjast Põnevik

Kuninganna Margot on ajalooline isik nimega Marguerite de Valois, Prantsusmaa kuninga Charles IX õde, kes abiellus Navarra kuningas Henriga. Abielu sõlmiti katoliiklastest riigivalitsejate, eesotsas kuninga ema Caterina de Mediciga, vandenõu osana protestantlastest hugenottide vastu. Navarra Henri oli protestant ning pulmadega meelitati Pariisi suur hulk hugenottidest ülikuid. 1572. aasta 24. augusti ööd tuntakse Pärtliöö veresaunana.

Alexandre Dumas "Kuninganna Margot" oli lugemisel mõtteliseks järjeks Hugo raamatule "Jumalaema kirik Pariisis". Ajaline vahe on umbes sajand, tegevuspaik sama - Pariis, kuid sisuliselt ei ole mitte midagi muutunud. Ka sajand hiljem inimesed armastasid, kannatasid ning paljud süütud said hukka.

Käeseolev raamat on kaheosalise trükise teine osa.