Anatole France – Vaimuvara

Sylvestre Bonnard’i roim – Anatole France, 1936

admin — Wed, 17 Jun 2020 17:11:40 +0000

Romaanis kujutatakse kummalisi seiklusi tuntud prantsuse teadlase Sylvestre Bonnard'i elust. Otsides Lõuna-Itaalias «Kuldse legendi» vana käsikirja, kohtab ta seal ilusat naist, keda ta oli kunagi abistanud raskes seisukorras, ning tema kaudu saab viimaks tolle ihaldatava manuskripti enda kätte.
Elu lõppaastail, auväärt raugana, romaani kangelane saab imelikul kombel «roimariks», kuna ta viib ära kinnisest õppeasutisest ühe noore tütarlapse, päästes tema sadistliku inspektrissi meelevalla alt. Õilsa teo sooritanud, peab aga vaene Sylvestre Bonnard tänama saatuse õnnelikku pööret või õigemini autori heatahtlikkust, et tal ei tule kanda mitmeaastast vanglakaristust alaealise tütarlapse röövimise pärast.
Teos on täis sädelevat vaimukust ja humaanset skeptitsismi, mis iseloomustavad kirjaniku loomingut. Geniaalne prantslane jutustab siin rõõmsalt-rahulikku üleolu elu viperustest, põlgust silmakirjalikkuse ja fanatismi vastu ning süüdistab valjult »õiguse» õiglusetust, mille täht vaimu tapab.

The post Sylvestre Bonnard’i roim – Anatole France, 1936 appeared first on Vaimuvara.

Novellid. Esseed. Kõned – Anatole France, 1988

admin — Thu, 25 Jun 2020 16:11:12 +0000

Kuulsa prantsuse kirjaniku, Nobeli preemia laureaadi Anatole France'i (1844-1924) seni suurim eesti keeles ilmunud lühiproosakogu sisaldab peale arvukate jutustuste, novellide ja miniatuuride kirjandus- ja kunstiküsimusi käsitlevat filosoofilist esseistikat ja kultuuripoliitilisi sõnavõtte. Raamat on varem ilmunud Anatole France'i valitud teoste (6 k. 1968-76) viimane, 7. köide ning koosneb valdavalt esmatõlgetest.

The post Novellid. Esseed. Kõned – Anatole France, 1988 appeared first on Vaimuvara.

Pingviinide saar. Jumalad janunevad – Anatole France, 1975

admin — Thu, 25 Jun 2020 16:23:42 +0000

Kuulsa prantsuse kirjaniku, Nobeli preemia laureaadi Anatole France'i (1844-1924) seni suurim eesti keeles ilmunud lühiproosakogu.

Sel ajal kui Alcas puhusid viha ja raevu tuuled, istus vanas Drakoniidide ajast pärinevas tuletõrjetornis maailma kõige vaesem ning kõige õnnelikum astronoom Eugène Bidault-Coquille, uuris viletsa pikksilma abil lendtähti ja jäädvustas neid armetutele fotoplaatidele. Tema geenius tegi tasa instrumentide põhjustatud vead ja tema armastus teaduse vastu pääses võidule logisevate seadmete üle. Raugematu innuga uuris ta aeroliite, meteoriite ja boliide, iga kuumavat kübet, iga hõõguvat tolmutera, mis imetlusväärse kiirusega läbi Maa atmosfääri lendavad. Tasuks unetute ööde eest oli talle publiku ükskõiksus, riigi tänamatus ja teaduslike ühingute hukkamõist. Ta kadus taevaruumi avarustesse ega teadnud midagi maakera pinnal juhtuvaist õnnetustest. Ta ei lugenud iialgi ajalehti, ja kui ta novembriasteroidide kallal juureldes linna mööda kõndis, leidis ta end mitu korda kas mõnest pargitiigist või autobussi rataste alt.

Raamat sarjast Anatole France. Valitud teosed

The post Pingviinide saar. Jumalad janunevad – Anatole France, 1975 appeared first on Vaimuvara.

Nüüdisaegne lugu III-IV. Ametüstsõrmus. Härra Bergeret Pariisis – Anatole France, 1972

admin — Thu, 25 Jun 2020 16:30:14 +0000

Kuigi Anatole France (1844-1924) "Nüüdisaegne lugu" koosneb neljast romaanist: "Vallimäe jalakas", "Pajuvitstest mannekeen", "Ametüstsõrmus" ja "Härra Bergeret Pariisis". Kes tunneb France´i loomingust ainult seda osa, mis on varem eesti keeles ilmunud, seda võib "Nüüdisaegne lugu" mitmeti üllatada. Üllatuse põhjuseks pole mitte niivõrd tetraloogia ulatus, vaid teose vahetu reageerimine jooksvatele päevasündmustele ja maailmakuulsa autori radikaalselt vabariiklik ning antiklerikaalne hoiak, mis tema varasemas loomingus polnud eriti silma hakanud. Et senini rohkem muusade teenri ja puhta kunsti preestrina tuntud Anatole France tõepoolest oli otsustanud oma loomingumaneeri radikaalselt muuta, seda rõhutas ka pealkiri, mis prantsuse keeles on mitmetähenduslikum, kui seda on võimalik eesti keelde tõlkida.

Romaani «Ametüstsõrmus» pealkiri vihjab piiskopivalimistele – ametüstsõrmus on üks selle kõrge ameti tunnuseid – ja teos lõpeb abee Guitreli piiskopiks kinnitamise happy end'iga, lakkavad kiriku ja riigi, usu ja teaduse vahekordadega seotud probleemid olemast teose teljeks. Vahepeal üsna mitmeharuliseks muutuv ajaromaan suubub tasapisi ühte suurde voolusängi, milles kulges noil aastail Prantsuse ühiskonna areng – Dreyfusi afääri. Vastavalt kandub ka tegevustik üha enam Pariisi; varasematest romaanidest tuntud provintsiseltskonnast hakkavad esile kerkima need, kellel on pealinnas suhteid, ja lisandub rohkesti uusi tegelasi – poliitikuid, sõjaväelasi, rahamagnaate, kuldset noorust.
«Härra Bergeret Pariisis» on niisama aktuaalne poliitilisi sündmusi analüüsiv ja kommenteeriv romaan kui eelminegi. Dreyfusi afääri kõrval leiavad siin põhjalikku käsitlemist ja sõna tõsises mõttes paljastamist monarhistide ja natsionalistide vandenõud ning poliitilised intriigid. See on omalaadne hoiatusromaan, milles prantslastele maalitakse ajalooliste paralleelide abil tulevikku ette, püütakse näidata, mis siis juhtuks, kui reaktsioonijõud tõepoolest võimule pääseksid.

Raamat sarjast Anatole France. Valitud teosed

The post Nüüdisaegne lugu III-IV. Ametüstsõrmus. Härra Bergeret Pariisis – Anatole France, 1972 appeared first on Vaimuvara.

Nüüdisaegne lugu I-II. Vallimäe jalakas. Pajuvitstest mannekeen – Anatole France, 1971

admin — Thu, 25 Jun 2020 16:39:24 +0000

Anatole France «Nüüdisaegne lugu» koosneb neljast romaanist, millest kaks esimest leiab käesolevast köitest. “Nüüdisaegne lugu” üllatas mitmeti XIX sajandi lõpu lugejaid, keda France´il oli juba üsna palju. Üllatuse põhjuseks polnud mitte niivõrd tetraloogia ulatus, mida ilmuma hakkamisel 1895. a. ajalehe joonealusena polnud ju veel näha, vaid teose vahetu reageerimine jooksvatele päevasündmustele ja tollal juba maailmakuulsa autori radikaalselt vabariiklik ning antiklerikaalne hoiak, mis tema varasemas loomingus polnud eriti silma hakanud. Et senini rohkem muusade teenri ja puhta kunsti preestrina tuntud Anatole France tõepoolest oli otsustanud oma loomingumaneeri radikaalselt muuta, seda rõhutas ka pealkiri, mis prantsuse keeles on mitmetähenduslikum, kui seda on võimalik eesti keelde tõlkida.

Originaali pealkiri Histoire contemporaine. Eesti keeles
L'orme de mail. Eesti keeles
Le mannequin d'osier. Eesti keeles

Raamat sarjast: Anatole France. Valitud teosed

The post Nüüdisaegne lugu I-II. Vallimäe jalakas. Pajuvitstest mannekeen – Anatole France, 1971 appeared first on Vaimuvara.

Inglite mäss. Nooruslugusid – Anatole France, 1976

admin — Thu, 25 Jun 2020 16:45:15 +0000

“Inglite mäss” on Anatole France´i (1844-1924) viimane romaan. Selle kirjutamine võttis tal rohkem aega kui ükski varasem teos. France’i hilisemate märkmete järgi paistab talle inglite teema nii väga meeldinud olevat, et ta kavatses romaanile teist osa kirjutada. Anatole France on üks viimaseid, kes kuulsusrikkalt esindavad Euroopa kirjanduse ingleid ja kuradeid käsitlevat traditsiooni. Lõbus idee kirjutada lugu “Inglid Pariisis” tärkas kohe pärast “Pingviinide saare” valmimist 1908.a. See on ühtlasi France´i kõige tavatum romaan. Kuskil mujal ei hüppa ta sellise endastmõistetavusega realiteedist fantastikasse, tänapäevast aegade alguse müütidesse, jumalikest asjust saatanlikesse ja poliitikast erootikasse.

Kohe ilmumise järel sattus “Inglite mäss” nende raamatute kirja, mida paavst katoliiklastel lugeda ei lubanud, ja ka tsaaritsensuur keelas selle kui jumalatteotava ära.

Siin esitatud „Nooruslugusid“ kujutavad endast valikut Anatole France’i neljast autobiograafilisest teosest: „Minu sõbra raamat“, „Pierre Nozière“, „Väike Pierre“ ja „Õilmeiga“. Need ei kujuta endast memuaare, vaid on ilukirjanduslikud teosed ühe keskse tegelasega, kellele autor nimeks pannud Pierre Noziére.

Originaali pealkiri Révolte des Anges. Le livre de mon ami

Raamat sarjast: Anatole France. Valitud teosed

The post Inglite mäss. Nooruslugusid – Anatole France, 1976 appeared first on Vaimuvara.

Punane liilia – Anatole France, 1996

admin — Thu, 25 Jun 2020 17:40:18 +0000

Anatole France romaan algab Pariisi kõrgema seltskonna kujutusega läinud sajandi lõppaastail. Krahvinna Thérèse Martin, kes on tüdinud nii oma armukesest Le Ménil'ist kui ka pealinna kärarikusest, otsustab minna Põhja-Itaaliasse, et veeta seal kevadet. Elades Firenzes luuletaja miss Bell'i ilusas villas, ta kohtab kujur Dechartre'it, keda hakkab kirglikult armastama. Ent endine sõber ilmub, et teda tagasi võita, ning noore naise õnn tumestub võistlevate meeste armukadedusest. Oma abikaasa kutsel, kes peab saama ministriks, krahvinna Thérèse tuleb tagasi Pariisi, kus Le Ménil jätkab tema jälitamist. Uskumata, et Thérèse kuulub vaid temale, Dechartre hülgab ta pärast ägedat stseeni.

The post Punane liilia – Anatole France, 1996 appeared first on Vaimuvara.

Thais. Kuningatar Hanejala praeköök – Anatole France

Maris Adamson — Wed, 23 Feb 2022 13:30:35 +0000

Käesolevasse Anatole France Valitud teoste köitesse kuuluvad kaks ülemöödunud sajandi viimase aastakümne algul ilmunud romaani, "Thais" ja "Kuningatar Hanejala praeköök", mida seob teatav žanriline ühtsus. Mõlemad on valdavalt filosoofilised romaanid ning annavad põhjust pidada Frabce'i valgustuskirjanduse, eriti Voltaire'i traditsioonide jätkajaks.

The post Thais. Kuningatar Hanejala praeköök – Anatole France appeared first on Vaimuvara.

Sylvestre Bonnard’i roim. Punane liilia – Anatole France, 1968

Maris Adamson — Wed, 23 Feb 2022 13:47:44 +0000

Romaaniga ''Sylvestre Bonnard'i roim''astus kirjanik Anatole France teele, mis jäi talle iseloomulikuks kogu loomeea vältel. Akadeemik Sylvestre Bonnard on esimene humanistihingega teadusemees France'i tegelaste galeriis. Õpetlase kuju esineb hiljem korduvalt tema teostes, varieerudes vastavalt temaatikale, väljendades kitsamalt või laiemalt autori eluvaateid.

''Sylvestre Bonnard'i roimas'' valitseb paradoks, alates juba pealkirjast. Päästes tütarlast alatute inimeste küüsist, osutub üdini aus ning humaanne teadlane roimariks; needsamad seadused, mille vastu ta formaalselt eksis, ei takista aga kaitsetu alaealise paljaksriisumist ega tema kuritahtlikku ekspluateerimist. Õigluse ja seaduslikkuse vastuoksuse esiletoomine tähendab kodanliku õiguse ja moraali hukkamõistmist. Sotsiaalsete nähtuste paradoksaalsuse avastamine ning pahede taunimine saab France'ile sellest romaanist peale üldse iseloomulikuks.
1894. aastal ilmus romaan ''Punane liilia'', mille kirjutamise kavatsus küpses France'il aasta varem tehtud Itaalia-reisi tulemusena. France'i reisikaaslaseks oli tema intiimsõbratar pr. de Caillavet, kes täitis ka kirjaniku sekretäri ülesandeid. Teda peetaksegi romaani inspireerijaks, ühtlasi ka mõnel määral Thérèse Martin-Bellème'i prototüübiks. Oma sügavalt läbituntud armastuspsühholoogilise ainestikuga erineb see romaan France'i teoste tavalisest laadist.
''Punane liilia'' saavutas laialdase tunnustuse lemberomaanina, täpsemalt: seda võeti kui seltskonnaromaani, mille kitsamaks teemaks on sõgedast kiivusest johtuv armastustragöödia.

Raamat sarjast Anatole France. Valitud teosed

The post Sylvestre Bonnard’i roim. Punane liilia – Anatole France, 1968 appeared first on Vaimuvara.

Valitud teosed 1.-7. osa – Anatole France

Maris Adamson — Wed, 23 Feb 2022 14:02:53 +0000

Aastatel 1968–88 ilmus eesti keeles kirjastuse Eesti Raamat väljaandel Anatole France'i seitsmeköiteline teostevalimik. Kõik köited on varustatud Ott Ojamaa põhjalike märkuste ja kommentaaridega.

I (1968) "Sylvestre Bonnard'i roim. Punane liilia".
II (1969) "Thais. Kuningatar Hanejala praeköök".
III (1971) "Nüüdisaegne lugu I–II: Vallimäe jalakas; Pajuvitstest mannekeen".
IV (1972) "Nüüdisaegne lugu III–IV: Ametüstsõrmus; Härra Bergeret Pariisis".
V (1975) "Pingviinide saar. Jumalad janunevad".
VI (1976) "Inglite mäss. Nooruslugusid".
VII (1988) "Novellid. Esseed. Kõned".

The post Valitud teosed 1.-7. osa – Anatole France appeared first on Vaimuvara.