Bernard Kangro – Vaimuvara

Jäälätted – Bernard Kangro, 1990

Maris Adamson — Wed, 15 Sep 2021 19:23:52 +0000

Bernard Kangro Tartu-tsükli esimest romaani „Jäälätted” võib lugeda mitmes võtmes. Ühelt poolt annab see kireva pildi üliõpilaselust 1930. aastate Tartus. Teisalt aga pakub teos võimaluse mõelda pagulaste mälutöö üle.

Peategelaste käikude ja arutluste taustal avaneb kilde 1930. aastate lõpu Tartu üliõpilaselust: tänavatelt ja Toomemäelt, tudengitubadest, loengusaalidest ja kohvikutest, sellest kirjandustudengite teisest ülikoolist. Siiski ei ole „Jäälätete” peamiseks sihiks kadunud linnaruumi kaardistamine. Nagu Karl Ristikivi on märkinud, ei ole Kangro püüdnud tabada isegi mitte „Tartu vaimu”, vaid midagi veel üldisemat – Ristikivi pakub sellele nimeks „Tartu hing”. Selles hinges on teeseldud blaseerumise ja skeptikumuige varjus peidus naiivne uudishimu ja rahutud eneseotsingud.

The post Jäälätted – Bernard Kangro, 1990 appeared first on Vaimuvara.

Joonatan, kadunud veli – Bernard Kangro

Maris Adamson — Tue, 05 Apr 2022 19:42:25 +0000

Ühte linna ilmub ühel varakevadisel hommikul üks võõras mees. Kogu pika päeva ja järgneva öö jooksul kohtab ta paarikümmet inimest, endist koolivenda ja elab läbi järjest suurenevat pinget. Niisugune on lühidalt Bernard Kangro uue romaani arengukäik. Teose põhiteemaks on peategelase Joonatani kadunud aja otsimine tundmatuseni muutunud olukorras vanade mälestuste kaasabil. Oma vahelduvate inimtüüpide, psühholoogilise sügavloodimise, filosoofiliste ja ühiskondlike probleemide asetamisega taotleb teos meie kujutluste ja minevikumälestuste seoste tabamist reaalses tänapäevas.

''Joonatan, kadunud veli'' on esimene osa triloogiast. Talle järgnevad "Öö astmes x" ja ''Puu saarel on alles''.

Just ajalise perspektiivi avarus - romaan algab vahetult ristirüütlite saabumise eelsest ajast, mida teised kirjanikud ega kroonikud ei käsitle - ning ideoloogilise vaatepiiri avatus - autor esitab ristiusu vastuvõtmist puudutavaid küsimusi ka väljaspool tule ja mõõga valdkonda - annab teosele erakordse mitmekihilisuse.

Ain Kalmus (1906-2001) liikus seda ainest kirjutades kindlal pinnal, sest tal endal oli teoloogiline haridus. Hiiumaalt pärit Kalmus (kodanikunimega Evald Mänd) omandas keskhariduse Keilas babtisti teoloogilises seminaris ning jõudis pärast kõrgkooliõpinguid USAs teenida kodumaal babtisti vaimulikuna. Aastal 1944 põgenes ta Rootsi ja 1946. edasi USAsse.

The post Joonatan, kadunud veli – Bernard Kangro appeared first on Vaimuvara.

Öö astmes X – Bernard Kangro

Maris Adamson — Thu, 03 Aug 2023 06:00:16 +0000

«Öö astmes x» on teiseks osaks Joonatani-triloogias, mille esimene köide oli «Joonatan, kadunud veli» ning kolmas osa «Puu saarel on alles».
Triloogia peateemaks on demokraatlikul maal elanud inimese külastusreis pärast pikemat vaheaega oma vanale kodumaale, mis on anastatud võõra diktatuurvõimu poolt. Triloogia peategelaseks on nimeliselt mees, keda koolivennad kutsuvad Joonataniks, aga sisuliselt üks kooliklass vaadelduna pärast kolme kümnendi möödumist.
Kuigi ajaliselt kokku surutud - tegevus toimub üheainsa öö jooksul - avaneb peagi hoopis laiem ajaline ja psühholoogiline perspektiiv. Vaadatuna läbi iga tegelase erineva silma ja temperamendi koondub kõik ühtseks pildiks elust okupeeritud maal. Öö edenemisega rulluvad valla uued sündmused ja tekivad ootamatud olukorrad, mis kedagi puudutamata ei jäta.

The post Öö astmes X – Bernard Kangro appeared first on Vaimuvara.

Jäälätted. Eesti lugu – Bernard Kangro

Maris Adamson — Wed, 01 Nov 2023 07:16:38 +0000

Üks eestlaste ajaloo võimsamaid tähtpunkte oli jõudmine omakeelse kõrghariduseni, mille tegi võimalikuks eestikeelse Tartu ülikooli loomine 1919. aastal.
Kümme aastat hiljem astus Tartu ülikooli eesti ja üldist kirjandust õppima Võrumaa taluniku perest pärit Bernard Kangro (1910-1994), kellest sai tunnustatud kirjanik, armastatud luuletaja ja peamisi modernse eesti romaani arendajaid.

Romaan «Jäälätted» (esmatrükk Rootsis 1958) kuulub Bernard Kangro loomingu tippu ja annab pildi ülikoolist 1930. aastatel. Tegemist on esimese raamatuga kirjaniku kuueosalisest romaanisarjast, nn Tartu-tsüklist, ja seda on peetud eesti proosa poeetilisimaks Tartu-kujutuseks. Kahtlemata tugineb autor ka omaenda mälestustele üliõpilasajast, mis päädis 1938. a. magistrikraadiga eesti soneti ajaloo uurimise eest.

Raamat kuulub sarja: Eesti lugu 25

The post Jäälätted. Eesti lugu – Bernard Kangro appeared first on Vaimuvara.

Emajõgi – Bernard Kangro

Maris Adamson — Thu, 18 Apr 2024 06:50:06 +0000

Bernard Kangro Tartu-tsükkel, mis algas romaaniga «Jäälätted» (1958), järgnesid "Emajõgi"(1961), "Tartu"(1962), "Kivisild"(1963), "Must raamat"(1965), «Keeristuli»

Teine romaan nn. Tartu-tsüklist, milles jätkub kolmekümnendate aastate teise poole Tartu üliõpilasolu vaatlus.
«Emajõge» pingestab lugejale juba «Jäälätetest» tuttavate Asse Jairuse, samuti Villi Oona enesetapu põhjuste analüüs, milleks autor kasutab mitut vaatepunkti ja ajalisi tagasi- ning edasivaateid.

The post Emajõgi – Bernard Kangro appeared first on Vaimuvara.

Kuus päeva – Bernard Kangro, 1980

Maris Adamson — Thu, 18 Apr 2024 17:52:10 +0000

See raamat viib lugeja 12.-13. sajandisse, kaugele tuttavast Tartust ja tunasest Eestist. Ometi pole ka «Kuus päeva» Eestist ja selle probleemidest kaugel - käsitletakse Muinas-Eesti kristianiseerimise aega ja selle plaanitsejat ja läbiviijat, Lundi peapiiskop Andreas Sunepoega. Teose pealkiri on võetud Piiblist loomisloo sümboolika alusel. Mitte ainult, et Andreas, kes oli kirjanik, teadlane, kuninga asehaldur ja misjonär, kirjutas selleteemalise eepose, vaid kuus päeva sümboolses mõttes kulub ka inimese küpseks saamiseks nii elu kui ka surma jaoks.

The post Kuus päeva – Bernard Kangro, 1980 appeared first on Vaimuvara.

Seitsmes päev – Bernard Kangro

Maris Adamson — Thu, 18 Apr 2024 18:03:39 +0000

Bernard Kangro ”Seitsmes päev” on kirjutatud tänapäevases normaalproosas ühe eestlasest literaadi poolt, kes on tulnud Lundi, et lõpetada oma uurimistööd Tallinna asutajast, Lundi peapiiskop Andreas Sunepoja elust, tegevusest, haigustest ja surmast. Kuigi ta on selle romaani peategelane, kelle käes on seitsme päeva jooksul Lundis liikudes kõik tegevusjooned, jääb ta ise seekord – peale paari mälestuskatkendi – anonüümseks. Koguni uue nime on ta valinud enesele Lundis viibimise ja oma uurimisretke jaoks – phil. theol. Linus Asser. “Seitsmes päev” on Linus Asseri päevik Lundis septembris/oktoobris 1972

The post Seitsmes päev – Bernard Kangro appeared first on Vaimuvara.

Seitsmes päev – Bernard Kangro, 1991

Maris Adamson — Wed, 12 Jun 2024 10:48:25 +0000

Bernard Kangro “Seitsmes päev” on Linus Asseri, ühe eestlasest literaadi, päevik Lundis septembris/oktoobris 1972, kus ta uurib Tallinna asutaja, Lundi peapiiskop Andreas Sunepoja elu, tegevust, haigusi ja surma.

The post Seitsmes päev – Bernard Kangro, 1991 appeared first on Vaimuvara.

Kuus päeva – Bernard Kangro, 2006

Maris Adamson — Thu, 27 Jun 2024 09:01:33 +0000

"Kuus päeva" on tuntud väliseesti kirjaniku Bernard Kangro (1910–1994) 1980. aastal Lundis ilmunud ajalooline romaan, mis viib lugeja ajas tagasi 12. sajandi lõppu ja 13. sajandi algusesse. Romaan on esitatud kuulsa Lundi peapiiskop Andreas Suneseni pihtimusena, mis on kirja pandud 1222.–1223. aastal Ivösjö järvesaarel. Matkides õnnestunult keskaegset kirjastiili, pakub Kangro suurepärase sissejuhatuse kõrgkeskaja Euroopa vaimuilma ning vaatleb huvitava nurga alt taanlaste 1219. aasta sõjakäiku Eestisse.
"Kuus päeva" on esimene köide lõpetamata jäänud romaanitriloogiast, millest jõudis ilmuda veel teine osa "Seitsmes päev" (1984, kordustrükk 1991). Kuigi kõik triloogia osad olid mõeldud iseseisvatena, läbib kahte ilmunud romaani ühine teema Jumala, inimese ja maailma liitmisest üheks tervikuks.

The post Kuus päeva – Bernard Kangro, 2006 appeared first on Vaimuvara.

Eesti Rootsis. Ülevaade sõnas ja pildis – Bernard Kangro

Maris Adamson — Mon, 25 Nov 2024 13:29:16 +0000

Eesti Rootsis", mis samaaegselt ilmub ka rootsi keeles ("Estland i Sverige"), on ülevaade eestlaste saatusest, elust ja tegevusest Rootsis rohkem kui kolme kümnendi kestel. Selle eesmärgiks on esitada fakte sõnas ja pildis peamiselt nendest elutahkudest, kus esineme ühtlase ning homogeense grupina. Selles puudutatakse küsimusi, mille ees oleme seisnud selgesti piiritletud rahvustundega rühmana. Teose taotlused ja suund kajastuvad sümboolselt raamatu pealkirjas - "Eesti Rootsis".

Raamat on rikkalikult fotodega illustreeritud.

Sisu:

Saatesõna
I. Eesti nagu ta oli
- 1. Maa
- 2. Rahvas
- 3. Ajalugu
- 4. Kultuur
II. Pagulaste peaprobleemidest Rootsis
- 1. Maapagu. Miks? Kuhu? Kuidas?
- 2. Rootsi pagulaspoliitika. Eestlased põgenike laagris
- 3. Rootsi tööturul ja majanduselus
- 4. Eesti rahvusgrupp, selle taotlused ning areng
III. Tegevuse suundi ja saavutusi
- 1. Poliitiline tegevus, selle eesmärgid ja vahendid
2. Võitlus järgmise generatsiooni pärast; kool ja noorsootöö
- 3. Eesti kirjasõna eksiilis
- 4. Kirjanduslik uudislooming maapaos
- 5. Eesti teater rännuteedel
- 6. Eesti laul pole vaikinud
- 7. Eesti kunst ja kunstnikud Rootsis
- 8. Eesti rahvatants, võimlemine ja sport Rootsis
- 9. Kodukirik kodust kaugel
- 10. Akadeemiline Eesti Rootsis
- 11. Teadusliku töö võimalustest ja saavutustest
IV. Eesti keskused Rootsis
- 1. Lõuna-Rootsi
- 2. Lääne-Rootsi
- 3. Kesk-Rootsi
- 4. Ida-Rootsi
V. Tagasivaade
Lõppsõna
Isikunimede register
Ettetellijate nimestik

The post Eesti Rootsis. Ülevaade sõnas ja pildis – Bernard Kangro appeared first on Vaimuvara.