Kogumik lühilugusid, kus kandva kangelase asemel ühendab neid seekord läbiv idee: nimelt, et «see» käib sageli juhuslikult või eksikombel.
«See» on loomulikult kuritöö. Sayers räägib lugusid, kui kurja mõttega mängimisest võib äkki saadagi saatuslik õnnetus või lausa leping professionaalsete »ärakoristajatega».
Lugusid, kus niisama naljatamine võtab traagilise pöörde, või vahel ka vastupidi – süütu vahejuhtum või veidrus võtab lihtsameelse kõrvalseisja silmis pahelise kuju.
Lugejale lohutuseks pöördub see elu jaburus teinekord ka sümpaatsete tegelaste kasuks või leiab südamlikku rakendust heade inimeste käes. Kõik inimesed ei ole kurjad. Aga kõik peavad olema ettevaatlikud.

Dorothy Sayersi romaanis "Parv kahtlusaluseid" kohtub lugeja lord Peter Wimseyga, kes on Šotimaal puhkamas. Kaunis ümbruses on suurepärased tingimused kalastamiseks ning maalimiseks, millega Wimsey naabrid innukalt ka tegelevad. Wimsey meeleheaks ilmub aga peagi lagedale ka surnukeha. Dorothy L. Sayers paneb isekeskis pimesikku mängima terve hulga köitvaid kahtlusaluseid ja uuriojaid. Alibite asitõendite, kadumiste ja valede rägastikust kerkib esile arvukaid teooriaid selle kohta, kes kõigile närvidele käinud maastikumaalija maha lõi. Õigetel jälgedel on muidugi heatahtliku ja kahjutu olemisega, kuid sädelevalt teravmeelne ja -keelne lord Peter.

Kui te jõuate kellegi majja ning teil pole muid kavatsusi kui müüa talle lihtsalt kast viskit või umbes tosina pudeli jagu portveini, siis on äärmiselt häiriv, kui te tolle isiku pudruks tambitud peaga tema enda köögipõrandalt siruli maast leiate. Mr Egg oli kaks aastat läänerindel teeninud, aga see, mis ta siin nägi, ei meeldinud talle. Ta kattis selle laudlinaga kinni. Seejärel vaatas ta metoodilise inimesena kella, mis näitas 10.25. Hetke asja kaalunud, tegi ta vanamehe valdustes kiire ringkäigu ning asus siis teele, sõites nii kiiresti kui võimalik, et kutsuda politsei.