"Kalevipoeg" on 19. sajandil peamiselt Friedrich Reinhold Kreutzwaldi koostatud eesti rahvuseepos eesti rahvaluule ainetel.

Eepos koosneb kahest sissejuhatusest ja 20 loost, kokku on värsse 19 023. Eepos algab Kalevipoja (Sohni) päritolu ja vanemate kirjeldusega, järgnevad tema kangelasteod. Kalevipoeg käib Soomes oma ema Linda röövijat otsimas ja talle kätte maksmas, külastab Soome seppa, kellelt ostab mõõga, seejärel tõmbab mõtlematusega enda peale veresüü ja needuse. Koju naastes saab Kalevipoeg vendadega peetud kiviviskevõistluse võitmisega maa kuningaks. Ta künnab maad, toob Pihkvast laudu, ehitab koos kaaslastega linnu ja võitleb korduvalt sissetungivate vaenlastega. Sõdade vahel on rahval õnneaeg. Kangelane ehitab laeva ning teeb kaaslatega avastusreisi maailma otsa. Vägimees võtab ette ka kaks käiku allmaailma, kus võitleb Sarvik-taadi ja tema põrgulistega, teisel retkel põrgusse aheldab ta Sarviku. Pidevatest sõdadest väsinuna ja peale sõprade Alevipoja ja Sulevipoja surma annab ta valitsuse üle Olevipojale. Vanast needusest märgitud saatus viib ta Kääpa jõe äärde, kus kunagi sortsi varastatud ning vette pillatud mõõk tal Soome sepa sajatuse tõttu jalad alt lõikab. Kalevipoeg sureb, tema vaim tõuseb taevasse ning Vanaisa otsustab anda talle tööks põrgu väravate valvamise. Hiid lööb rusika kaljusse: "Aga ükskord algab aega, kus kõik piirud kahel otsal lausa lähvad lõkendama; lausa tuleleeki lõikab käe kaljukammitsasta – küll siis Kalev jõuab koju oma lastel' õnne tooma, Eesti põlve uueks looma."

Rahvaluuleteadlane Herbert Tampere tegeles nii folkloori sõnalise poole kui ka rahvatantsu ja -muusikaga. Käesoleva kogumiku esimese osa artiklid näitavad teda mitme eri rahva loomingu hea tundja ning võrdlejana, folkloorisuhete uurijana.
Teine osa tutvustab rahvaluulekogumist kui tegevusala ja sellest tulenevat n.-ö. praktilist kasu – seoseid rahvuslik-romantilise vooluga kirjanduses ja rahvaste tundeelus, samuti heliloojate loominguga. Kolmas osa räägib eesti rahvalauludest liikide kaupa.

Autor näitab rahvaluule tugevat sidet muistse elu-oluga ning selle edasisi arenguid uuemal ajal, mil oldi juba «targemad», mil kadusid laulude tekkimise esialgsed, näit. viljakusmaagilised põhjused, ja mõnigi neist taandus mänguliseks ajaviiteks või kandus puht laste repertuaari.

Sari: Eesti mõttelugu 85

«Kalevipoeg» on eesti kirjanduse suurteos. Selle on koostanud andekas poeet, folklorist, arst ja ühiskonnategelane Friedrich Reinhold Kreutzwald eesti rahva lauludest ja muistendeist, mis kajastavad sajandeiks allasurutud rahva igatsusi parema elu järele ja kõnelevad lakkamatuist püüdlustest vabaneda feodaalide majanduslikust ja rahvuslikust ikkest.

Eesti rahva eepos «Kalevipoeg» on eesti kirjanduse suurteos. Selle on koostanud andekas poeet, folklorist, arst ja ühiskonnategelane Friedrich Reinhold Kreutzwald eesti rahva lauludest ja muistendeist, mis kajastavad sajandeiks allasurutud rahva igatsusi parema elu järele ja kõnelevad lakkamatuist püüdlustest vabaneda feodaalide majanduslikust ja rahvuslikust ikkest.

E. Nirgi järelsõnast:
««Kellel siis himu on «Kalevipoega» lugeda, see ärgu tehku seda mitte üksnes ajaviiteks, vaid lugegu järelemõtlemisega. «Kalevipoeg» olgu eestlastele üks vanaaja mälestus, tema sütitagu meie südames paremat vaimu, et oma sugu ja isamaad kallimaks hakkaksime pidama kui siiasaadik oleme pidanud.» Nende teose põhieesmärki toonitavate sõnadega pöördus Kreutzwald rahva poole 1861. aastal, «Kalevipoja» rahvaväljaande peatsest ilmumisest teadustades. Siit ilmneb selgesti, et eepose koostaja seadis selle peamiseks ülesandeks eestlaste rahvustunde äratamise. Olukorras, kus piir rõhuja ja rõhutava vahel tsaristliku Venemaa «rahvastle vangla» Balti osakonnas veel põhiliselt ühte langes siinse saksa ülakihi ja eesti «alamrahva» rahvusliku erinevuse piiriga, tähendas see sisuliselt sotsiaalse teadlikkuse õhutamist.»

Illustreerinud Evald Okas.

Eesti rahva eepos «Kalevipoeg» on eesti kirjanduse suurteos. Selle on koostanud andekas poeet, folklorist, arst ja ühiskonnategelane Friedrich Reinhold Kreutzwald eesti rahva lauludest ja muistendeist, mis kajastavad sajandeiks allasurutud rahva igatsusi parema elu järele.

Raamat sisaldab ka: L. Viiroja. Kristjan Rauast kui muistendikunstnikust.
Kommenteerinud: August Annist; Järelsõna: Endel Nirk; Illustreerinud: Kristjan Raud

Illustreerinud Kristian Raud.