Selle raamatu kirjutamine algas 2007. aasta hilissuvel. Autor ja Kaljo Kiisk kohtusid, arutasid raamatu kondikava, otsisid üheskoos vastuseid mõnele selleks ajaks kerkinud küsimusele. Kuid öelda, et raamat on kirjutatud autori ja Kaljo Kiisa koostöös, oleks vale, sest 20. septembril 2007 läks filmilavastaja ja näitleja manalateele.

Kaljo Kiisa jälg Eesti filmikunstis on tohutu, lavastajana jõudis ta teha rohkem mängufilme kui keegi teine. Paljud ta filmid on saanud osaks meie rahvusliku filmograafia kullafondist. Kaljo Kiisa panus teatrisse on oluline ja tipnes näitleja aastapreemiaga. Kiisk jõudis teha ka märkimisväärse poliitikukarjääri, jõudes tähtsatesse valitavatesse ametitesse nii Nõukogude Eestis kui ka taastatud Eesti Vabariigis.

Kaljo Kiisa mängitud rollide, lavastatud filmide ja avalikkuses väljaöeldud sõnavõttude kaudu on tekkinud temast ettekujutus kui muhedast ja heatahtlikust inimesest, kelles on südamlikkust ja hingesoojust. See mulje ei ole petlik, kuid ei ole ka ammendav. Kaljo Kiisa elus oli palju võitlemist oma loomingu eest, enese eest seismist ja ka ebaõnnestumisi, millest teatakse vähem. See raamat püüab rääkida kõigest. Nii nagu Kaljo Kiisk pidas õigeks siis, kui töö selle raamatu kallal oli alles alustamise järgus.
Andres Laasik.

Sarja Eestile elatud elud 22. raamat

The post Kaljo Kiisk. Ikka hea pärast &… appeared first on Vaimuvara.

Kinomehed imestavad ja lõõbivad selle üle, miks Rein Maran oma soliidse ea kohta nii erakordselt nooruslik välja näeb. Seletus on, et siis, kui ta jälgib kusagil roostikus linde, passib puu otsas hunti, ilvest või kotkast, aeg tema jaoks seisab. Ja loodusfilme on ta teinud juba üle 40 aasta. Rohkem kui poolsada filmi – ühe mehe elutööks on seda arvatavasti küll ja küll. Rein Marani paljud filmid ei ole klassikalised loodusfilmid, ammugi mitte võrreldavad nende loodus(filmi)sarjadega, mida kannab vaatajani tänane televisioon. Need filmid on omaette nähtus. Tema filmid on ühelt poolt nähtuna kirju ja kogukas kimp Eestimaa looduse lugusid, nüüd vaata, et juba lahutamatu osa eestlase loodusekujutlusest. Ja teisalt annavad need filmid kokku mingi peegelpildi selle maa rahva mentaliteedi süvahoovustest.

Sarja Eestile elatud elud 20. raamat

The post Rein Maran. Ööbikut ei tohi re… appeared first on Vaimuvara.

See raamat on austusavaldus maailma suurimatele filmitähtedele. Olgu Marilyn Monroe või Meryl Streep, Charlie Chaplin või Clint Eastwood – kõik nad on inspireerinud miljoneid austajaid kõikjal maailmas ja saavutanud surematuse nii kinoekraanil kui selle taga.
«501 filmitähte» on ülipopulaarse «1001 filmi, mida elu jooksul peab nägema» koostajate kirjutatud põhjalik teatmik filmiajaloo säravaimatest tähtedest. Illustreeritud rohkete fotodega filmidest ja kaadritagustest stseenidest ning üle külvatud faktidest (sealhulgas ka pikantsetest), on see raamat hädavajalik teejuht igale kinokunsti austajale.
Igale filmistaarile on pühendatud vähemalt üks lehekülg, ära on toodud tema parimad osatäitmised ja tema silmatorkavad eripärad, lisaks ekraaniväline tegevus.
Kohtu omapärase Rat Packi seltskonnaga, «joomaklubiga», mille asutajaks oli Oscari võitja, legendaarne ja skandaalne Humphrey Bogart, loe Elizabeth Taylori kaheksast abielust, River Phoenixi varajasest traagilisest surmast, lisaks lugematutest ekraanivälistest armulugudest, mis on lõkkele löönud ekraanil pulbitsenud partneritevahelisest keemiast. Tutvu eri aegade ekraanilegendidega, kes on kadunud oma talendi pillamise tagajärjel. Loe Hollywoodi kohtumisest Bollywoodiga ja kassahittide staaride vastandumisest sõltumatute filmide näitlejatega.
Raamat, mille autorite hulgas on nii filmikriitikuid, -ajaloolasi kui ka -ajakirjanikke, valmis rahvusvahelise meeskonna töö tulemusel.

Variantpealkiri Viissada üks filmitähte

The post 501 filmitähte appeared first on Vaimuvara.

Kinofännide, filmitudengite ja kõikide filmisõprade jaoks mõeldud raamatust leiab lugeja informatsiooni ja ülevaateid terve sajandi vältel valminud mälestusväärsete filmide kohta.

Rikkalikult fotodega illustreeritud raamat pakub välja filminimistu, mis hõlmab kogu filmiajalugu, kogu maailma, kõiki žanreid: tummfilmid ja avangardfilmid, Euroopa, Ameerika, Lähis-Ida jt. piirkondade filmid, joonisfilmid, dokumentaalfilmid ja lühifilmid.
Välja on toodud filmiauhinnad, mis linateos on saanud: Oscarid ja Oscari nominendid, Cannes'i, Berliini ja Veneetsia rahvusvahelistelt filmifestivalidelt võidetud auhinnad ja aunimetused.
Raamatu lõpus on täielik pealkirjaregister, mis toob ära nii filmi originaal- kui ka eestikeelse pealkirja. Sellele järgneb täielik loetelu režissööridest, kelle filmid käesolevas raamatus ära on toodud. Lisaks on raamatus filmide loetelu originaalkeeles, mis jaguneb žanrite järgi.

The post 1001 filmi, mida elu jooksul p… appeared first on Vaimuvara.

Ervin Abel ütles kaheksa kuud enne surma: “Minu saatus on olnud õnnelik. Mul pole olnud tegevusetust.” Selleks ajaks oli ta viimased 17aastat teinud peaaegu puhkamata estraadikunsti. Kui ta polnud laval, siis esines ta raadios või televisioonis. Või viibis tähtsal koosolekul. Praegu öeldakse temasuguste kohta töönarkomaan.

Ehkki estraadikunstil pole teatriajaloos loožikohta, on Ervin Abel seal. Või peaks ütlema – siin ta on.

Suur koomik soovis olla publikule kergesti mõistetav. Sama eesmärk on raamatul, kus Ervin Abelit meenutab poolsada inimest.

Illustreeritud rohke pildimaterjaliga..

Sarja Eestile elatud elud 22. raamat

The post Ervin Abel. Siin ma olen &#821… appeared first on Vaimuvara.