«Tundekasvatus» (1869), kriitilise realismi suurmeistri Gustave Flaubert'i viimane lõpetatud ning tema eluajal ilmunud romaan avab uue tahu kirjaniku loomingus, mida eesti lugeja tunneb seni vaid «Madame Bovary», «Salambo» ja «Kolme loo» vägagi eri aegadel ilmunud tõlgete kaudu.

«Tundekasvatus» on kujunemisromaan, «ühe noormehe lugu», nagu alapealkirjast loeme, kuid Flaubert'i sule all omandab Fréderic Moreau saatus palju laiema ning sügavama tähenduse. Selles teoses analüüsib ta terve oma põlvkonna elutunde kujunemist. Nagu varem Stendhali ja Balzaci kangelased, nii tulevad ka 1840-ndail aastail provintsist Pariisi noored mehed suurte lootuste ja romantiliste unistustega kuulsusest, suurest armastusest, kunstiloomingust, võimust ja rikkusest, kuid ei saavuta ei edu ega hukku ka kangelaslikus võitluses. Elu purustab tahtejõuetute unistajate romantilised illusioonid ja teeb neist üsna tavalised korralikud kodanikud.

Raamat sarjast Varamu

«Tundekasvatus» (1869), kriitilise realismi suurmeistri Gustave Flaubert'i viimane lõpetatud ning tema eluajal ilmunud romaan avab uue tahu kirjaniku loomingus, mida eesti lugeja tunneb seni vaid «Madame Bovary», «Salambo» ja «Kolme loo» vägagi eri aegadel ilmunud tõlgete kaudu.

«Tundekasvatus» on kujunemisromaan, «ühe noormehe lugu», nagu alapealkirjast loeme, kuid Flaubert'i sule all omandab Fréderic Moreau saatus palju laiema ning sügavama tähenduse. Selles teoses analüüsib ta terve oma põlvkonna elutunde kujunemist. Nagu varem Stendhali ja Balzaci kangelased, nii tulevad ka 1840-ndail aastail provintsist Pariisi noored mehed suurte lootuste ja romantiliste unistustega kuulsusest, suurest armastusest, kunstiloomingust, võimust ja rikkusest, kuid ei saavuta ei edu ega hukku ka kangelaslikus võitluses. Elu purustab tahtejõuetute unistajate romantilised illusioonid ja teeb neist üsna tavalised korralikud kodanikud.

Sarjast: Eesti Päevalehe romaaniklassika

Normandia väikelinnas elav arst Charles Bovary abiellub pärast oma naise surma noore tütarlapsega, kes on saanud hariduse kloostrikoolis ning lugenud ohtralt populaarseid romaane. Emma Bovary leiab, et elu provintsiarstiga ei paku talle kõike seda, millest ta on unistanud. Eelkõige jääb ta elus vajaka romantikast ning nii järgnebki mitu armulugu, mis toovad aga kaasa pettumused.

Gustave Flauberti «Madame Bovary» teemad on mitmes mõttes aegumatud ning küllap sellepärast ilmubki raamatust üha uusi trükke ning selle põhjal on tehtud mitu menukat filmiversiooni.

Raamat sarjast Aegumatud armastuslood 31