<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><rss version="2.0"
	xmlns:content="http://purl.org/rss/1.0/modules/content/"
	xmlns:wfw="http://wellformedweb.org/CommentAPI/"
	xmlns:dc="http://purl.org/dc/elements/1.1/"
	xmlns:atom="http://www.w3.org/2005/Atom"
	xmlns:sy="http://purl.org/rss/1.0/modules/syndication/"
	xmlns:slash="http://purl.org/rss/1.0/modules/slash/"
	>

<channel>
	<title>Heldur Laretei &#8211; Vaimuvara</title>
	<atom:link href="https://vaimuvara.ee/marksona/heldur-laretei/feed/" rel="self" type="application/rss+xml" />
	<link>https://vaimuvara.ee</link>
	<description>raamatute e-pood</description>
	<lastBuildDate>Mon, 20 Jul 2026 22:23:07 +0000</lastBuildDate>
	<language>et</language>
	<sy:updatePeriod>
	hourly	</sy:updatePeriod>
	<sy:updateFrequency>
	1	</sy:updateFrequency>
	<generator>https://wordpress.org/?v=7.0.2</generator>

<image>
	<url>https://vaimuvara.ee/wp-content/uploads/2021/09/Vaimuvara-Logo-100x100.png</url>
	<title>Heldur Laretei &#8211; Vaimuvara</title>
	<link>https://vaimuvara.ee</link>
	<width>32</width>
	<height>32</height>
</image> 
	<item>
		<title>Egeri tähed &#8211; Geza Gardonyi, 1993</title>
		<link>https://vaimuvara.ee/e-pood/egeri-tahed-geza-gardonyi_perioodika_1993/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[admin]]></dc:creator>
		<pubDate>Wed, 06 Nov 2019 12:22:31 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.vaimuvara.ee/?post_type=product&#038;p=877</guid>

					<description><![CDATA[<p>"Egeri tähed" on Géza Gárdonyi ajalooline romaan. Géza Gárdonyi oli ungari kirjanik, keda tuntakse eelkõige ajalooliste romaanide kirjutajana. "Egeri tähed" (ungari keeles "Egri csillagok") avaldati originaalkeeles 1899. aastal. Sellest ajaloolisest romaanist on ilmunud ka kaks filmiversiooni: 1923. aastal (režissöör Pįl Fejös) ja 1968. aastal (režissöör Zoltįn Vįrkonyi).</p>
<p>„Egeri tähed" on üks populaarsemaid ja kuulsamaid ungari kirjandusteoseid. Raamat ilmus eesti keeles 1958. aastal, selle tõlkis Tiiu Kokla, kaane kujundas Heldur Laretei ja illustratsioonid tegi Erik Vaher. Romaani tegevustik leiab aset 16. sajandi rahutus Ungaris ja hõlmab umbes 20-aastast perioodi (1533–1552). Põhilisteks sündmusteks on Egeri piiramine türklaste poolt 16. sajandi keskel ja peategelase Gergely Bornemissza elus toimuvad sündmused.</p>
<p>Teine trükk</p>
<p>The post <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee/e-pood/egeri-tahed-geza-gardonyi_perioodika_1993/">Egeri tähed &#8211; Geza Gardonyi, 1993</a> appeared first on <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee">Vaimuvara</a>.</p>
]]></description>
		
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Itaalia muinasjutte. Saja rahva lood, 1988</title>
		<link>https://vaimuvara.ee/e-pood/itaalia-muinasjutte-saja-rahva-lood-1988/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[admin]]></dc:creator>
		<pubDate>Wed, 25 Nov 2020 14:46:06 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">https://vaimuvara.ee/?post_type=product&#038;p=4591</guid>

					<description><![CDATA[<p>Selles raamatusarjas <a href="https://vaimuvara.ee/marksona/sari-saja-rahva-lood">Saja rahva lood</a><a href="https://vaimuvara.ee/kategooria/uued-ja-kasutatud-raamatud/laste-ja-noortekirjandus/lasteraamatute-sarjad/saja-rahva-lood/"> </a>ilmunud raamatus on järgmised Itaalia muinasjutud:</p>
<ul>
<li>Küürakas Tabagnino</li>
<li>Prints Krabi</li>
<li>Tüdruk, kes müüdi maha koos pirnidega</li>
<li>Raha eest saab kõike</li>
<li>Keiser Nero ja Berta</li>
<li>Maa kus pole surma</li>
<li>Mees kes käis kodunt väljas vaid öösiti</li>
<li>Giufa ja punane Barett</li>
<li>Nagu soola</li>
</ul>
<p>The post <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee/e-pood/itaalia-muinasjutte-saja-rahva-lood-1988/">Itaalia muinasjutte. Saja rahva lood, 1988</a> appeared first on <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee">Vaimuvara</a>.</p>
]]></description>
		
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Tsirkus &#8211; Holger Pukk</title>
		<link>https://vaimuvara.ee/e-pood/tsirkus-holger-pukk/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[admin]]></dc:creator>
		<pubDate>Tue, 12 Jan 2021 08:17:56 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">https://vaimuvara.ee/?post_type=product&#038;p=6147</guid>

					<description><![CDATA[<p>Autor Holger Pukk pajatab raamatus, mille tegevuspaigaks on tsirkus ja tegelasteks loomad, allegoorilises vormis paljudest meie elu väärnähtudest. Ta naeruvääristab niisuguseid pahesid nagu tuimus ja inertsus asjaajamises, koosolekutemaania, endaupitamine. Jutustusele on omane selge autorihoiak, kujundlik keel ja situatsioonikoomika.<br />
Kõige selle tõttu pakub teos kindlasti huvi ka täiskasvanud lugejale.</p>
<p>The post <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee/e-pood/tsirkus-holger-pukk/">Tsirkus &#8211; Holger Pukk</a> appeared first on <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee">Vaimuvara</a>.</p>
]]></description>
		
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Vene vägilased &#8211; Irina Karnauhhova, 1979</title>
		<link>https://vaimuvara.ee/e-pood/vene-vagilased_irina-karnauhhova_1979/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[admin]]></dc:creator>
		<pubDate>Wed, 13 Jan 2021 17:39:11 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">https://vaimuvara.ee/?post_type=product&#038;p=6256</guid>

					<description><![CDATA[<div id="description" class="data item content" role="tabpanel" data-role="content" aria-labelledby="tab-label-description" aria-hidden="false">
<div class="product attribute description">
<div class="value">
<p>Raamat sisaldab lastele ümber jutustatud vene bõliinasid. Need on lood bõliinade vägilastest Volga Vseslavjevitšist, Mikula Seljaninovitšist, Svjatogor-Vägimehest, Ilja Murometsist, Aljoša Popovitšist ja Dobrõnja Nikititšist ning nende vägitegudest</p>
<ul>
<li>Volga Vseslavjevitš</li>
<li>Mikula Seljaninovitš</li>
<li>Svjatogor-vägimees</li>
<li>Aljoša Popovitš ja Tugarin Zmejovitš</li>
<li>Dobrõnja Nikititšist ja Lohe Gorõnõtšist</li>
<li>Dobrõnja Nikititš võõrsil</li>
<li>Kuidas Muromi Ilja vägimeheks sai</li>
<li>Ilja Murometsi esimene võitlus</li>
<li>Ilja Muromets ja röövel-Ööbik</li>
<li>Kuidas Ilja Svjatogori käest mõõga sai</li>
<li>Ilja päästab Tsargradi Puusliku käest</li>
<li>Vägilaste valvepostil</li>
<li>Ilja Murometsi kolm sõitu</li>
<li>Kuidas Ilja vürst Vladimiriga tülli läks</li>
<li>Ilja Muromets ja Kalin-tsaar</li>
<li>Imekaunist Vassilissa Mikulišnast</li>
<li>Solovei Budimirovitš</li>
<li>Sadko veealuses riigis</li>
<li>Kuidas Mihhailo Kazarinov tütarlapse tatari vangist ära päästis</li>
<li>Vana Danilo ja noor Mihhailo</li>
<li>Vürst Romanist ja kahest kuningapojast</li>
</ul>
</div>
</div>
</div>
<p>The post <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee/e-pood/vene-vagilased_irina-karnauhhova_1979/">Vene vägilased &#8211; Irina Karnauhhova, 1979</a> appeared first on <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee">Vaimuvara</a>.</p>
]]></description>
		
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Londiste, õige nimega Vant &#8211; Iko Maran, 1989</title>
		<link>https://vaimuvara.ee/e-pood/londiste-oige-nimega-vant-iko-maran-1989/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Ain Adamson]]></dc:creator>
		<pubDate>Wed, 14 Jul 2021 15:51:04 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">https://vaimuvara.ee/?post_type=product&#038;p=14752</guid>

					<description><![CDATA[<p>Ühel päeval saab Siim sünnipäevakingiks toreda kummielevandi Londiste, kelle tegelik nimi on Vant. Üllatusena märkab poiss, et Londiste oskab rääkida...</p>
<p>... Londiste võpatas. Kõige rohkem maailmas kartis ta seinakappi. On ju tõesti ebameeldiv lamada päevade ja nädalate kaupa elutute mänguasjade hulgas, kus keegi sinuga ei räägi, isegi ei tee sulle liiga ...</p>
<p><a href="https://vaimuvara.ee/?s=iko+maran&#38;post_type=product">Iko Maran</a>i selle raamatu järjeks on raamat nimega "<a href="https://vaimuvara.ee/e-pood/tuline-jaatis-iko-maran/">Tuline jäätis</a>".</p>
<p>The post <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee/e-pood/londiste-oige-nimega-vant-iko-maran-1989/">Londiste, õige nimega Vant &#8211; Iko Maran, 1989</a> appeared first on <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee">Vaimuvara</a>.</p>
]]></description>
		
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Vene muinasjutte. Saja rahva lood, 1978</title>
		<link>https://vaimuvara.ee/e-pood/vene-muinasjutte-saja-rahva-lood_1978/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Ain Adamson]]></dc:creator>
		<pubDate>Fri, 16 Jul 2021 05:53:44 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">https://vaimuvara.ee/?post_type=product&#038;p=14816</guid>

					<description><![CDATA[<p>Selles raamatusarjas <a href="https://vaimuvara.ee/marksona/sari-saja-rahva-lood">Saja rahva lood</a><a href="https://vaimuvara.ee/kategooria/uued-ja-kasutatud-raamatud/laste-ja-noortekirjandus/lasteraamatute-sarjad/saja-rahva-lood/"> </a>ilmunud raamatus on järgmised Vene muinasjutud:</p>
<ul>
<li>Ivan-tsaaripoeg ja hall hunt</li>
<li>Havi käsul</li>
<li>Sivka-burka</li>
</ul>
<p>The post <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee/e-pood/vene-muinasjutte-saja-rahva-lood_1978/">Vene muinasjutte. Saja rahva lood, 1978</a> appeared first on <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee">Vaimuvara</a>.</p>
]]></description>
		
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Imeflööt. Ungari muinasjutte &#8211; Emil Kolozsvári Grandpierre, 1981</title>
		<link>https://vaimuvara.ee/e-pood/imefloot-emil-grandpierre-eesti-raamat-1981/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Maris Adamson]]></dc:creator>
		<pubDate>Fri, 05 Nov 2021 18:38:14 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">https://vaimuvara.ee/?post_type=product&#038;p=20947</guid>

					<description><![CDATA[<p>Valimik Ungari muinasjutte vanema põlve ungari proosakirjaniku ja esseisti Emil Kolozsvári Grandpierre töötluses.</p>
<p>Eriliseks teeb „Imeflöödi” autori meisterlik jutuvestmisoskus. Siit leiab huumorit ja uljast hoogu, lisaks kirjeldusi, mis maalivad silme ette terveid maailmu, kus tegutsevad printsid, printsessid, kuningad ja kuningannad nagu muinasjuttudes ikka, aga ka nutikad seakarjused, jonnakad naised ja muidugi pekki armastavad kuradid. Nendes lugudes on vaesed nupukad ja vaprad, aukandjad ja kuningapered saavad aga tögada. On inimesed ju nemadki!</p>
<p>The post <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee/e-pood/imefloot-emil-grandpierre-eesti-raamat-1981/">Imeflööt. Ungari muinasjutte &#8211; Emil Kolozsvári Grandpierre, 1981</a> appeared first on <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee">Vaimuvara</a>.</p>
]]></description>
		
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Ajaloolised jutustused &#8211; Eduard Bornhöhe, 1977</title>
		<link>https://vaimuvara.ee/e-pood/ajaloolised-jutustused-eduard-bornhohe-1977/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Ain Adamson]]></dc:creator>
		<pubDate>Mon, 08 Nov 2021 20:00:56 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">https://vaimuvara.ee/?post_type=product&#038;p=21146</guid>

					<description><![CDATA[<p>Käesolevas <a href="https://vaimuvara.ee/?s=Eduard+Bornh%C3%B6he&#38;post_type=product">Eduard Bornhöhe</a> teosate kogumikus on järgmised jutustused:</p>
<ul>
<li>Tasuja</li>
<li>Villu võitlused</li>
<li>Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad</li>
</ul>
<p>Romantilise noorsoojutustuse «Tasuja» tegevustik toimub Jüriöö ülestõusu ajal ja kujutab eestlaste vastupanukatset saksa vallutajatele.</p>
<p>"Villu võitlused" on ajalooline jutustus eestlaste ülestõusukatsest sakslaste vastu Jüriööl 1343. a</p>
<p>"Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad" (1893) räägib talurahvaülestõusust Liivi sõja ajal. Peategelased on vürst Gabriel, vene vürsti ja eestlannast ema poeg, kes võitleb eestlaste poolel sakslaste ja rootslaste vastu, ja saksa aadlipreili Agnes von Mönnikhusen. Tegevus põimub nende armastusloo ümber. Tegevuse lõpus piiravad Tallinna Vene väed (1577) ning Pirita klooster süüdatakse. Selle teose ainetel on tehtud film "Viimne reliikvia".</p>
<p>Raamat sarjas: Ajast Aega on teose kolmas trükk.</p>
<p>The post <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee/e-pood/ajaloolised-jutustused-eduard-bornhohe-1977/">Ajaloolised jutustused &#8211; Eduard Bornhöhe, 1977</a> appeared first on <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee">Vaimuvara</a>.</p>
]]></description>
		
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Eesti muinasjutte. Saja rahva lood, 1979</title>
		<link>https://vaimuvara.ee/e-pood/eesti-muinasjutte-saja-rahva-lood-1979/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Ain Adamson]]></dc:creator>
		<pubDate>Thu, 05 May 2022 17:16:14 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">https://vaimuvara.ee/?post_type=product&#038;p=30328</guid>

					<description><![CDATA[<p>Selles raamatus on järgmised raamatusarja <a href="https://vaimuvara.ee/marksona/sari-saja-rahva-lood">Saja rahva lood</a><a href="https://vaimuvara.ee/kategooria/raamatud/sari/saja-rahva-lood/"> </a>kuuluvad Eesti muinasjutud:</p>
<ul>
<li>Loomade talvekorter</li>
<li>Kuidas rebane oma saba karistas</li>
<li>Miks vares tihast naiseks ei võtnud</li>
<li>Varsa hind</li>
<li>Linaluu heategu</li>
<li>Hiire väimees</li>
<li>Peni Lontkõrv</li>
<li>Tuul ja päike</li>
<li>Kolm külma</li>
<li>Tuuleema</li>
<li>Reheliste kättemaks mõisahärrale</li>
<li>Metsavanad</li>
</ul>
<p>The post <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee/e-pood/eesti-muinasjutte-saja-rahva-lood-1979/">Eesti muinasjutte. Saja rahva lood, 1979</a> appeared first on <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee">Vaimuvara</a>.</p>
]]></description>
		
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Kalevipoeg &#8211; Eno Raud, 1976</title>
		<link>https://vaimuvara.ee/e-pood/kalevipoeg-eno-raud-eesti-raamat-1976/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Maris Adamson]]></dc:creator>
		<pubDate>Wed, 20 Nov 2024 17:59:03 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">https://vaimuvara.ee/?post_type=product&#038;p=82692</guid>

					<description><![CDATA[<p><a href="https://vaimuvara.ee/?s=kreutzwald&#38;post_type=product">Friedrich Reinhold Kreutzwald</a>i eepose järgi jutustanud  <a href="https://vaimuvara.ee/?s=Eno+Raud&#38;post_type=product">Eno Raud</a></p>
<p>Väikese «Kalevipoja» peaülesanne on ette valmistada suure «Kalevipoja» põhjalikku tundmaõppimist edaspidi. Ometi ei suuda ükski ümberjutustus eepost ennast asendada ega täielikult edasi anda selle suurteose kõiki sisulisi rikkusi.</p>
<p>The post <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee/e-pood/kalevipoeg-eno-raud-eesti-raamat-1976/">Kalevipoeg &#8211; Eno Raud, 1976</a> appeared first on <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee">Vaimuvara</a>.</p>
]]></description>
		
		
		
			</item>
	</channel>
</rss>
