itaalia ilukirjandus – Vaimuvara

Konformist – Alberto Moravia, 1990

admin — Tue, 20 Oct 2020 08:44:39 +0000

Menuka itaalia kirjaniku Alberto Moravia romaan (ilmus 1951) kuulub kirjaniku nn. keskmise perioodi teoste hulka ja kujutab inimest, kes muutub fataalse lapsepõlve ajel võõraks iseendale ja kogu maailmale ning kelle püüd taastada oma identiteeti läbi kokkuleppe totalitaarse režiimiga kui arvatava enamuse tahtega viib tema enda ja perekonna hukkumiseni.
Romaani järgi on vändatud samanimeline film.

The post Konformist – Alberto Moravia, 1990 appeared first on Vaimuvara.

Gepard – Giuseppe Tomasi di Lampedusa, 1967

admin — Sat, 24 Oct 2020 18:04:47 +0000

«Meie olime gepardid, lõvid. Need, kes meie asemele tulevad, on šaakalid, hüäänid.»
Garibaldi üürike tähelend tähendas ka Sitsiilias ühe ajastu nukrat ja valulist lõppu ning teise vääramatut algust.

Aasta 1860. Itaalia «risorgimento» laine on haaranud Sitsiilia, Bourbonide kantsi. Garibaldi juhtimisel maabub saarel kangelaslik «tuhat». Sellest saab alguse sügavate ühiskondlike muutuste protsess.
Fabrizio Salina, romaani peakangelane, on küllalt tark, et ajalookäigule mitte vastu panna, aga muutunud tegelikkusega leppimiseks siiski liialt mineviku külge seotud. Ta püüab tegelikkusest põgeneda ja seda oma observatooriumi seinte vahel unustada, kuid see ei õnnestu - vürstliku palee rahu häirib ajaloolise progressi kõmin.
Salinast erinevalt leiab tema nõbu Tancredi (vaesunud aadlik, kuid energiline ja taibukas noormees) sündmuste keerises kiiresti oma koha. Ta hakkab garibaldilaseks ja võidab erilise vaevata ka tõusik Calogero Sedàra tütre Angelica käe.
Tükkhaaval kaotab oma küüned Sitsiilia aristokraatide sümbol - uhke gepard, kelle asemele astub noor, kiskjalik ja salakaval kodanlus.

The post Gepard – Giuseppe Tomasi di Lampedusa, 1967 appeared first on Vaimuvara.

Dekameron – Giovanni Boccaccio, 1957

admin — Thu, 26 Nov 2020 19:59:07 +0000

Itaalia renessansiajastu suurkirjaniku Giovanni Boccaccio (1313-1375) teos "Dekameron" koosneb raamjutustusega seotud 100 novellist, milles kirjanik ülistab maiseid rõõme, pilkab asketismi ja jumalasulaste liiderlikkust ning silmakirjalikkust.

1348. aasta suure katkuepideemia ajal lahkuvad seitse neidu ja kolm noormeest koos ümmardajatega Firenzest ja suunduvad maale. Peatudes erinevates lossides ja villades, hakkavad nad ajatäiteks ning ohutunde peletamiseks jutustama lugusid. Kümne päeva jooksul jõuab neist igaüks rääkida kümme lugu.

The post Dekameron – Giovanni Boccaccio, 1957 appeared first on Vaimuvara.

Dekameron 2. osa – Giovanni Boccaccio, 1993

admin — Mon, 30 Nov 2020 18:09:41 +0000

Kaheosalise raamatu teine osa.

The post Dekameron 2. osa – Giovanni Boccaccio, 1993 appeared first on Vaimuvara.

Kihlatud – Alessandro Manzoni, 1997

admin — Fri, 12 Mar 2021 08:09:47 +0000

Alessandro Manzoni (1785-1873) «Kihlatud» ilmub aastail 1825-1827 ning tõstab autori maailmakirjanduse esiritta. Teos jääb kirjaniku viimaseks tähelepandavaks tööks. Seda võib julgesti nimetada maailma üheks parimaks ajalooliseks romaaniks. Manzoni asus selle kirjutamisele väga põhjaliku ajaloolise ettevalmistusega ja kõigi rahvaklasside hingeelu igakülgse tundmaõppimisega. Teos, mis annab ilmeka pildi XVII sajandi Itaaliast, lõi kohe ilmumisel laineid ja on leidnud palju järeleaimajaid. Peagi tõlgiti romaan 54 keelde, aga tõlkeid on enamasti tugevasti kärbitud.
Romaani sündmustik areneb aastail 1628-1630 kaunis Lecco ümbruses ja Milanos. Ajaloolisteks tugipunktideks romaanile on näljahäda, sellest põhjustatud mäss Milanos ja järgnev katk. Peale selle on siia põimitud kuulsa Monaca di Monza (Monza nunna) lugu.

Raamat sarjast Klassika

The post Kihlatud – Alessandro Manzoni, 1997 appeared first on Vaimuvara.

Parun puu otsas. Meie esivanemad – Italo Calvino

admin — Fri, 19 Mar 2021 10:35:27 +0000

Käesolev raamat sisaldab eneses Italo Calvino kolme romaani: "Olematu rüütel", "Poolitatud vikont" ja "Parun puu otsas".

Autor põhjendas kolme romaani ühte köitesse sattumist nii: "Tahtsin pakkuda triloogiat kogemustest, kuidas inimolendid end realiseerivad: "Olematus rüütlis" olemise saavutamine, "Poolitatud vikondis" terviklikkuse taotlemine teispool vigasust, mida ühiskond meile peale on sundinud, "Parunis puu otsas" tee mitteindividualistliku terviklikkuse poole, mis saavutatakse usutavuse läbi individuaalsele enesemääramisele - kolm lähenemisastet vabadusele. Ja samal ajal tahtsin, et nad oleksid kolm niinimetatud "sulaselget" lugu, mis seisavad koos ennekõike tänu nende kujundite järgnevuse loogikale, aga mis oma õiget elu alustavad lugejas ärganud küsimuste-vastuste ettenägematus mängus."

The post Parun puu otsas. Meie esivanemad – Italo Calvino appeared first on Vaimuvara.

Kõrkjad tuules – Grazia Deledda, 1935

admin — Thu, 01 Apr 2021 12:57:18 +0000

Romaani sündmustik areneb Sardiinias, muistse rooma linna varemetele ehitatud külas. Peategelasteks on vana, uhke, nüüd laostunud aadliperekond: isa, kelle soontes keevad tema vägivaldsete feodaalsete esivanemate kired, ja tema kolm eluvõõrast, traditsioonide kammitsas tardunud tütart. Laialdasema võimutsemisvälja puudusel on vana parun hoolimatult türanniseerinud omakseid ja ümbruskonda, kuni aadlipreilide sulane on saanud vastu tahtmist oma isanda salajaseks mõrvariks. Ta otsib nüüd vabanemist hingepiinast küll ennastsalgavas väsimatus töös ja vaesunud ning mahajäetud perenaiste eest hoolitsemises, küll palverännakuis pimedate kerjuste seltsis, – kuni lõpuks surm toob temale ihaldatud rahu.

The post Kõrkjad tuules – Grazia Deledda, 1935 appeared first on Vaimuvara.

Spartacus – Rafaello Giovagnoli, 1957

admin — Fri, 02 Apr 2021 16:47:06 +0000

Oma teoses kujutab itaalia kirjanik Rafaello Giovagnoli orjade ülestõusu Vana-Roomas 70-ndate aastate lõpus e.m.a. Ülestõus sai alguse gladiaatorite mässust, millega liitus hulgaliselt orje ja kehvikuid vaba elanikkonna hulgast. Seekordne ülestõus omandas endistest suurema ulatuse ja muutus ähvardavaks ohuks Roomale, sest et ülestõusnute etteotsa asus julge ja tahtejõuline, suure organiseerimisoskuse ja väejuhiandega gladiaator Spartacus. Tema sangarlusest ja energiast hoolimata polnud tolleaegseis tingimustes veel võimalik vägevat Roomat võita ja saabuski traagiline lõpplahendus. Ent Spartacuse üllas kuju jääb innustajaks paljudele põlvkondadele, läheb vabadusvõitluse sümbolina inimkonna ajalukku.

The post Spartacus – Rafaello Giovagnoli, 1957 appeared first on Vaimuvara.

Zeno südametunnistus – Italo Svevo

Maris Adamson — Thu, 12 Aug 2021 13:35:37 +0000

Italo Svevo on itaalia romaanikirjanik ja novellist, psühhoanalüütilise romaani esindaja, kes juba möödunud sajandi lõpul oma esimeses romaanis «Üks elu» kasutas sisemonoloogi tehnikat. Sõbrustas 1904. aastast alates James Joyce'iga, kes ongi õieti tema avastaja.

Maailmakuulsuse tõi Svevole tema kolmas romaan, autobiograafiliste sugemetega «Zeno südametunnistus» (1923). See on läbilõikeinimese pihtimus oma argielust, tema psüühika täpne ja meisterlik kirjeldus, mida iseloomustab autori eneseirooniline lähenemine.

_________
«Ilusad, armsad ja täpselt ühesugused - lihtsalt kaks imet!» Tegelikult näisid ta kaksikud mulle väikeste veretute koolnutena. Mõlemad vääksusid, aga kumbki omaette.
Varsti pöördus Guido oma endiste eluviiside juurde tagasi. Pärast sulfaadilugu käis ta kontoris järjekindlamalt, aga iga nädal sõitis ta laupäeval jahile ja tuli alles esmaspäeva hilishommikul tagasi, nii et jätkus parajasti aega enne hommusööki kontorisse pilku heita. Kalal käis ta õhtuti ja veetis merel sagedasti terve öö. Augusta rääkis mulle Ada meelehärmist. Adat piinas meeletu armukadedus, kuna ta pidi suurema osa päevast üksi olema. Augusta püüdis teda rahustada, öeldes, et naised ju jahil ja kalal ei käi. Aga Ada oli siiski ei tea kelle käest kuulnud, et Carmen on vahel kalapüügil Guidole seltsiks. Guido oli selle ka ise hiljem õigeks tunnistanud ja lisanud, et ta ei leia selles midagi halba, kui osutab lugupidamist teenistujale, kellest kontoril on nii palju tulu. Ja pealegi -- kas polnud siis alati kaasas Luciano? Lõpuks lubas ta Carmenit mitte enam kaasa kutsuda, kui see Adale ei meeldi. Aga teatas ühtlasi, et ei mõtlegi loobuda jahilkäikudest, mis talle hulga raha maksma läksid, ega ka kalastamisest. Ta väitis, et töötab palju (tol ajal oli meie kontoris tõepoolest palju tööd), ja arvas, et väärib kõigiti pisut meelelahutust. Ada oli teisel arvamusel: tema leidis, et parimat meelelahutust pakub kodune perekonnaring, ja Augusta toetas teda täielikult. Mis minusse puutub, siis seda laadi meelelahutused tundusid mulle liiga lärmakad.
Augusta hüüatas:
«Aga sina tuled ju iga päev kindlal ajal koju?»

Järelsõna: Jüri Talvet

Originaali pealkiri: Coscienza di Zeno

Raamat sarjast Varamu

The post Zeno südametunnistus – Italo Svevo appeared first on Vaimuvara.

Dekameron 1. osa – Giovanni Boccaccio

Ain Adamson — Sat, 04 Dec 2021 12:55:09 +0000

Kaheosalise raamatu esimene osa.

The post Dekameron 1. osa – Giovanni Boccaccio appeared first on Vaimuvara.