<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><rss version="2.0"
	xmlns:content="http://purl.org/rss/1.0/modules/content/"
	xmlns:wfw="http://wellformedweb.org/CommentAPI/"
	xmlns:dc="http://purl.org/dc/elements/1.1/"
	xmlns:atom="http://www.w3.org/2005/Atom"
	xmlns:sy="http://purl.org/rss/1.0/modules/syndication/"
	xmlns:slash="http://purl.org/rss/1.0/modules/slash/"
	>

<channel>
	<title>keskaeg &#8211; Vaimuvara</title>
	<atom:link href="https://vaimuvara.ee/marksona/keskaeg/feed/" rel="self" type="application/rss+xml" />
	<link>https://vaimuvara.ee</link>
	<description>raamatute e-pood</description>
	<lastBuildDate>Sun, 14 Jun 2026 11:31:02 +0000</lastBuildDate>
	<language>et</language>
	<sy:updatePeriod>
	hourly	</sy:updatePeriod>
	<sy:updateFrequency>
	1	</sy:updateFrequency>
	<generator>https://wordpress.org/?v=7.0.2</generator>

<image>
	<url>https://vaimuvara.ee/wp-content/uploads/2021/09/Vaimuvara-Logo-100x100.png</url>
	<title>keskaeg &#8211; Vaimuvara</title>
	<link>https://vaimuvara.ee</link>
	<width>32</width>
	<height>32</height>
</image> 
	<item>
		<title>Tornid silmapiiril. Romaan kunstnik Bernt Notkest &#8211; Renate Krüger, 1983</title>
		<link>https://vaimuvara.ee/e-pood/tornid-silmapiiril-renate-kruger-kunst-1983/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[admin]]></dc:creator>
		<pubDate>Sun, 25 Oct 2020 14:04:54 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">https://vaimuvara.ee/?post_type=product&#038;p=3212</guid>

					<description><![CDATA[<div id="tab-description" class="woocommerce-Tabs-panel woocommerce-Tabs-panel--description panel entry-content wc-tab">
<div class="container">
<p>Bernt Notke elu ja looming on ammust aega köitnud kunstiajaloolasi nii meistri kodumaal Saksamaal kui ka mujal Põhja-Euroopas, sealhulgas meil. Avaldatud seisukohti võib üldjoontes jagada kaheks. 1930. aastate lõpul Sakslase W. Paatzi mahukas monograafias oli kulmineerunud mitmeti äärmuslikult idealiseeritud suund, millega hiljem liitus ka S. Karling ja mis kohati üpris suvalise stiilikriitika abil atribueeris Notkele või ta töökojale peaaegu kõik vähegi tähelepanuväärsed anonüümsed puuskulptuurid ja maalid mitmel pool Läänemeremaades, sealhulgas Soomes, Eestis ja Lätis.<br />
Tulemuseks oli ideaalpilt Bernt Notkest kui 15. sajandi lõpul ja 16. sajandi algul alles tugevasti hiliskeskaegse elu- ja mõttelaadiga Põhja-Euroopas veel täiesti erandlikust, kõrgemasse kihti kuulunud vabakunstnikust, tohutu tegevushaarde ja võimekusega meistrist, kes valdas mitte ainult maalikunsti ja puuskulptuuri, vaid oli ka menukas graafik ja kullassepp.<br />
Sajandi teisel poolel pääses Notke-uurimises kõlama kriitiline, eelkõige tõsiasju arvestav ja analüüsiv suund, mille äärmuslikuks väljenduseks on taani õpetlase E. Moltke ülimalt skeptilised seisukohad: Bernt Notke kunstnikutegevus on paljas kunstiajalooline fantaasia, tegelikult oli ta ainult tubli ettevõtja, kes kasutas maalijaid, kujureid ja teisi meistrimehi tellimuste täitmisel.<br />
Taas ilmne liialdus. Tõde Notkest hakkab alles selguma ja seda tuleb ilmselt otsida eespool toodud äärmuslike arvamuste vahelt. Muidugi oli Notke kunstnik. Lübecki dokumentides mainitakse teda korduvalt maalijana. Et ta tõepoolest oli samal ajal ka kujur (resp. puunikerdaja), selle teevad vastuvaidlematuks hilisemad avastused.</p>
</div>
</div>
<p>The post <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee/e-pood/tornid-silmapiiril-renate-kruger-kunst-1983/">Tornid silmapiiril. Romaan kunstnik Bernt Notkest &#8211; Renate Krüger, 1983</a> appeared first on <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee">Vaimuvara</a>.</p>
]]></description>
		
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Nähtamatu inimene. Jumala orjad &#8211; Géza Gárdonyi, 1986</title>
		<link>https://vaimuvara.ee/e-pood/nahtamatu-inimene-jumala-orjad-geza-gardonyi/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[admin]]></dc:creator>
		<pubDate>Sun, 25 Oct 2020 14:28:20 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">https://vaimuvara.ee/?post_type=product&#038;p=3214</guid>

					<description><![CDATA[<div id="tab-description" class="woocommerce-Tabs-panel woocommerce-Tabs-panel--description panel entry-content wc-tab">
<div class="container">
<p>Ungari kirjanduse klassiku Géza Gárdonyi (1863-1922) ajalooline romaan "Nähtamatu inimene" (eesti keeles esmakordselt 1929) kujutab värvilalt ning kaasakiskuvalt Attila aega (5. saj. m. a. j.), "Jumala orjad" (eesti keeles esmakordselt 1932) käsitleb aga ühe keskaegse ungari kloostri elu.</p>
<p>Raamat sarjast <a href="https://vaimuvara.ee/marksona/sari-ponevik/">Põnevik</a></p>
</div>
</div>
<p>The post <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee/e-pood/nahtamatu-inimene-jumala-orjad-geza-gardonyi/">Nähtamatu inimene. Jumala orjad &#8211; Géza Gárdonyi, 1986</a> appeared first on <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee">Vaimuvara</a>.</p>
]]></description>
		
		
		
			</item>
		<item>
		<title>33 toitu kloostri moodi &#8211; Peeter Kard, 1991</title>
		<link>https://vaimuvara.ee/e-pood/33-toitu-kloostri-moodi-peeter-kard-1991/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Ain Adamson]]></dc:creator>
		<pubDate>Sat, 19 Jun 2021 07:01:08 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">https://vaimuvara.ee/?post_type=product&#038;p=13503</guid>

					<description><![CDATA[<p>See kimbuke retsepte on tõepoolest pärit mitmesuguste kloostrite köökidest, kuid tänaseks on need kindlalt kinnitunud maailma restoranide menüüsse. Need toidud on väga maitsvad ja nutikad toiduainete valiku ning valmistamisviiside poolest.<br />
Autor <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Peeter_Kard">Peeter Kard</a></p>
<p>The post <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee/e-pood/33-toitu-kloostri-moodi-peeter-kard-1991/">33 toitu kloostri moodi &#8211; Peeter Kard, 1991</a> appeared first on <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee">Vaimuvara</a>.</p>
]]></description>
		
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Mõrsjalinik &#8211; Karl Ristikivi, 1992</title>
		<link>https://vaimuvara.ee/e-pood/morsjalinik-karl-ristikivi-eesti-raamat-1992/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Maris Adamson]]></dc:creator>
		<pubDate>Wed, 08 Sep 2021 19:15:36 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">https://vaimuvara.ee/?post_type=product&#038;p=17829</guid>

					<description><![CDATA[<div id="tab-description" class="woocommerce-Tabs-panel woocommerce-Tabs-panel--description panel entry-content wc-tab">
<div class="container">
<div class="hc spacing-20-20 av at s c wf ct cl">
<div class="spacing-4-4 s pg max-width-750 min-width-500 wf">
<div class="s t wc hc">
<p><a href="https://vaimuvara.ee/?s=Karl+Ristikivi&#38;post_type=product">Karl Ristikivi</a> ajaloofilosoofiliste romaanide sarja biograafilise triloogia avateos jutustab 1347-1380 elanud ja 1461 pühakuks kuulutatud Caterina Benincasa eluloo.</p>
<p>Triloogia järgmised romaanid on "Rõõmulaul" ja "Nõiduse õpilane".</p>
<p>Katarina, kellele kord oli valu teinud, kui Niccola Giannelli oli kasutanud vandesõnu, ei pannud nüüd enam tähelegi, missuguse sõnastusega vana krahv oma tõotuse andis. Selle sisu oli tähtsam kui vorm, ja polnud põhjust hakata arutama, missugune samm vana kirikuründaja ümberpööramisel pidi olema esimene.<br />
Räägitakse, et Francesco Saracini pidi auväärset isa Benedettot mööda kloostriõue taga ajama, et temalt lepitust otsida, sest viimane oli kindlas arvamises, et krahv tuli kurjade kavatsustega. Sellest võib järeldada, et isa Benedetto ei olnud Sienas eriti armastatud ja et Saracinid talle vahest põhjuseta viha ei kandnud. Aga selle lõpus oli igatahes ühe vana ja paadunud patustaja pöördumine ning nüüdsest peale ei seisnud vanahärra enam eemal, kui Katarina sõbrad ta tuppa kogunesid, vaid viibis sageli nende keskel. Vaatamata oma muutunud meelelaadile, oli ta siiski veidi reserveeritud jutlustajavendade suhtes, kes järjest suuremal hulgal Katarinat külastasid. Seda isalikumalt suhtus ta aadlinoormeestesse, nagu Neri või Francesco Malavolti. Eriti viimane muutus talle südamelähedaseks, sest tuliseloomuline noormees, kelle süda ja suu alati asusid väga lähestikku, näis talle meenutavat ta enda noorust. Ta oli sellepärast niisama kurb kui Katarina, kui Malavolti külaskäigud äkki katkesid.<br />
Ja siis ilmus ta ühel päeval jälle Saracini majja, otsides seekord üles vana krahvi. Ta oli kahvatu ja õnnetu näoga ega teadnud, kust otsast juttu alustada.</p>
</div>
</div>
</div>
</div>
</div>
<p>The post <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee/e-pood/morsjalinik-karl-ristikivi-eesti-raamat-1992/">Mõrsjalinik &#8211; Karl Ristikivi, 1992</a> appeared first on <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee">Vaimuvara</a>.</p>
]]></description>
		
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Saladin. Muslimisõdalane, kes kaitses oma rahvast &#8211; Flora Geyer</title>
		<link>https://vaimuvara.ee/e-pood/saladin-muslimisodalane-kes-kaitses-oma-rahvast-flora-geyer/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Maris Adamson]]></dc:creator>
		<pubDate>Fri, 28 Apr 2023 12:22:09 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">https://vaimuvara.ee/?post_type=product&#038;p=51789</guid>

					<description><![CDATA[<div class="s t wc hc">
<p><a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Saladin">Saladin</a> sündis Tikriti linnuses, mis asub tänapäeva Iraagis. Talle pandi nimeks Jusuf, mis tähendab muret ja kannatust. Tema lapsepõlv möödus Lähis-Ida jaoks raskel ajal. Kristlastest ristisõdijad olid vallutanud Püha Maa ning muslimitest valitsejad tülitsesid seal võimu pärast. Väikese poisina uuris ta hoolega Koraani, õppis ratsutama ja mõõka käsitlema. Kui ta suureks kasvas, siis kutsus rahvas teda nimega Saladin – «õiglane usus».<br />
Saladin suutis ühendada muslimi rahvad ja vabastada maa võõrvallutajatest.</p>
<p>Raamat sarjast <a href="https://vaimuvara.ee/?s=Maailma+elulood&#38;post_type=product">Maailma elulood</a></p>
</div>
<p>The post <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee/e-pood/saladin-muslimisodalane-kes-kaitses-oma-rahvast-flora-geyer/">Saladin. Muslimisõdalane, kes kaitses oma rahvast &#8211; Flora Geyer</a> appeared first on <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee">Vaimuvara</a>.</p>
]]></description>
		
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Elizabeth I. Hüljatu, kes sai Inglismaa kuningannaks &#8211; Simon Adams, 2006</title>
		<link>https://vaimuvara.ee/e-pood/elizabeth-i-simon-adams_2006/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Ain Adamson]]></dc:creator>
		<pubDate>Wed, 28 Feb 2024 20:29:43 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">https://vaimuvara.ee/?post_type=product&#038;p=68337</guid>

					<description><![CDATA[<div class="s t wc hc">
<p>Keegi ei osanud oodata, et Elizabethist võiks saada Inglismaa kuninganna. Tema isa Henry VIII lasi tema emal riigireetmise eest pea maha raiuda ja hülgas seejärel oma tütre. Tark ja leidlik väike printsess elas üle vangistuse Toweris, lükkas tagasi mitu abieluettepanekut ja sai Inglismaa kõige kuulsamaks kuningannaks.</p>
<p>Raamat annab hea ülevaate Elizabethi-aegsest Inglismaast.</p>
<p>Originaali pealkiri: Elizabeth I. The outcast who became England's queen</p>
<p>Raamat sarjast <a href="https://vaimuvara.ee/?s=Maailma+elulood&#38;post_type=product">Maailma elulood</a></p>
</div>
<p>The post <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee/e-pood/elizabeth-i-simon-adams_2006/">Elizabeth I. Hüljatu, kes sai Inglismaa kuningannaks &#8211; Simon Adams, 2006</a> appeared first on <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee">Vaimuvara</a>.</p>
]]></description>
		
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Galileo &#8211; Philip Steele, 2006</title>
		<link>https://vaimuvara.ee/e-pood/galileo-philip-steele-2006/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Maris Adamson]]></dc:creator>
		<pubDate>Thu, 16 Jan 2025 18:05:58 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">https://vaimuvara.ee/?post_type=product&#038;p=85195</guid>

					<description><![CDATA[<p>Juba lapsena janunes <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Galileo_Galilei">Galileo Galilei</a> teaduse ja teadmiste järele. Kuid mitte keegi ei osanud ennustada, et suureks sirgudes teeb see väike õpihimuline poiss avastusi, mis muudavad kogu meie maailmapilti. Galilei tõestas esimesena Koperniku maailmasüsteemi kehtivuse, selle kohaselt tiirlevad Maa ja teised planeedid ümber Päikese. Niisuguse väite pärast ähvardas 16. sajandil elanud Galileid vangistus või isegi surm. Alles 1992. aastal tunnistas katoliku kirik ametlikult, et Galileil oli olnud õigus.</p>
<p>Sari: Maailma elulood</p>
<p>The post <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee/e-pood/galileo-philip-steele-2006/">Galileo &#8211; Philip Steele, 2006</a> appeared first on <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee">Vaimuvara</a>.</p>
]]></description>
		
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Keskaja kultuurist ja olustikust- Hillar Palamets, 1982</title>
		<link>https://vaimuvara.ee/e-pood/keskaja-kultuurist-ja-olustikust-hillar-palamets-1982/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Maris Adamson]]></dc:creator>
		<pubDate>Wed, 13 May 2026 10:10:41 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">https://vaimuvara.ee/?post_type=product&#038;p=122150</guid>

					<description><![CDATA[<p><a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Hillar_Palamets">Hillar Palamets</a>a raamatus jutustatakse materiaalse ja vaimse kultuuri arengust keskajal, iseloomustatakse keskaegset teadust, haridust, kasvatust, antakse pilte feodaalide, talupoegade ja linlaste elust ning olustikust.<br />
Raamat on määratud üldharisukooli keskmiste ja vanemate klasside õpilastele ning aitab avardada nende ajalooalast silmaringi.</p>
<p>Sisu:<br />
1. Tootmise ja tehnika areng<br />
2. Keskaegne maailmapilt ja katoliku kirik<br />
3. Feodaalid ja rüütliväed<br />
4. Keskaegne linn ja linnaelu<br />
5. Keskaegsest olustikust<br />
6. Keskaegne kasvatus, kool ja ülikool<br />
7. Keskaegne teater</p>
<p>The post <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee/e-pood/keskaja-kultuurist-ja-olustikust-hillar-palamets-1982/">Keskaja kultuurist ja olustikust- Hillar Palamets, 1982</a> appeared first on <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee">Vaimuvara</a>.</p>
]]></description>
		
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Keskaegne maailm &#8211; Mike Corbishley</title>
		<link>https://vaimuvara.ee/e-pood/ajaratas-keskaegne-maailm/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[admin]]></dc:creator>
		<pubDate>Tue, 28 Apr 2020 22:22:08 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.vaimuvara.ee/?post_type=product&#038;p=1092</guid>

					<description><![CDATA[<p>Raamat käsitleb maailma ajalugu mõjutanud suursündmusi aastail 450-1500. Fotod, kaardid, ajatabelid ja värvilised pildid toovad meieni minevikku ilmestanud rahvad, tsivilisatsioonid, suurriigid, lahingud, leiutised ja avastused.</p>
<p>Raamat sarjast <a href="https://vaimuvara.ee/kategooria/uued-ja-kasutatud-raamatud/laste-ja-noortekirjandus/teatmekirjandus-lastele-ja-noortele/ajaratas/">Ajaratas</a></p>
<p>The post <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee/e-pood/ajaratas-keskaegne-maailm/">Keskaegne maailm &#8211; Mike Corbishley</a> appeared first on <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee">Vaimuvara</a>.</p>
]]></description>
		
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Marco Polo &#8211; Nick McCarty, 2006</title>
		<link>https://vaimuvara.ee/e-pood/marco-polo-nick-mccarty-2006/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Ain Adamson]]></dc:creator>
		<pubDate>Fri, 30 Jul 2021 07:21:10 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">https://vaimuvara.ee/?post_type=product&#038;p=15295</guid>

					<description><![CDATA[<p>Poiss, kes rändas keskaja maailmas</p>
<p><a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Marco_Polo">Marco Polo</a> oli keskaja tuntuim rännumees. Ta sündis Venezia kaupmehe perekonnas ja talle õpetati kõike, mida oli kauplemiseks vaja: kuidas hinnata vääriskive, eristada eksootilisi vürtse ja valida kõige paremat siidi. Kui ta oli 15-aastane, läks ta oma esimesele kaubareisile, kaugele Hiinasse. Raamat kirjeldab tema teekonda Venezia tiheda liiklusega kanalitest Lähis-Ida turgudele, läbi kummituslike Gobi kõrbeliivade kulgeb rännak lõpuks Hubilai khaani hiilgavasse pealinna.<br />
Jutustus õhutab mõtisklema, kas Marco Polo oli kõigi aegade suurim rännumees või hoopis suurim jutuvestja.</p>
<p>Sari: <a href="https://vaimuvara.ee/kategooria/uued-ja-kasutatud-raamatud/sari/maailma-elulood/">Maailma elulood</a></p>
<p>The post <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee/e-pood/marco-polo-nick-mccarty-2006/">Marco Polo &#8211; Nick McCarty, 2006</a> appeared first on <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee">Vaimuvara</a>.</p>
]]></description>
		
		
		
			</item>
	</channel>
</rss>
