"Kodanlasest aadlimees" on kindlasti naljakaim näidend, mis senini kirjanduse ajaloos kirjutatud. Näidend kujutab satiiriliselt kodanlust ja ühiskonnas kõrgemasse klassi pürgimist, heites nalja nii keskklassi kui ka aristokraatia üle. Tegevus leiab aset Pariisis kodanlase Jourdaini majas.

"Arst vastu tahtmist" - selles rõõmsameelses, ekstsentrilises näitemängus räägitakse sellest, kuidas naine oli väsinud oma laisa abikaasa Sganarelle lollidest trikkidest ja ta otsustas talle õppetundi anda. Nii juhtus, et sel samal ajal otsisid kaks ühe aadliku teenrit Ravitsejat, kes raviks aadliku tütre arusaamatust haigusest, kes millegi pärast kaotas kõne võimu. Olles kohtunud nende teenritega, ütles naine et tema abikaasa on maailma kõige parim ravitseja ja soovitas teenritele, et nad teda korralikult peksaksid, et ta tunnistaks neile, et ta on arst. Sganarelle, pidi tunnistama, et ta on ravitseja ja läheb ja ravib aadliku tütre terveks. Rikka aadliku majas, avastas ta kogemata, et aadliku tütar ei ole üldse haige, vaid teeskleb, sest isa tahab et tema tütar abielluks rikka mehega, vaid seetõttu, et ta on rikas. Ja see, kellesse tütar on tõesti armunud, on vaene. Saades tuttavaks sellega, keda Lucinda  tõesti armastab, korraldab Sganarelle nende põgenemise. Kuid finaalis naaseb Lucinda peigmees Lucindaga avalikult, mitte salaja, sest ta sai oma onult teada, et ta on nüüd rikkas pärija. Selles näitemängus on kõik tegelased erksad ja naeravad mitmesuguste inim-iseloomude üle, mis ei ole ka meie ajal oma tähtsust kaotanud.

Sari Europeia

The post Kodanlasest aadlimees. Arst va… appeared first on Vaimuvara.

The post Kapsapää. Nali ühes vaatuses &… appeared first on Vaimuvara.

The post Lõunavaheaeg. Lihtne ja ilus &… appeared first on Vaimuvara.

Dürrenmatt on tänapäeva nimekamaid kuuldemängude autoreid ning draamakirjanikke, kelle näidendeid on suure menuga lavastatud maailma kõigis tähtsamates teatrites. Oma teostes on ta üheaegselt nii agressiivne satiirik kui ka kirglik moralist, kes paremini kui paljud teised kodanlikud kirjanikud mõistab kapitalistliku maailmasüsteemi muutmise vajadust, kuna viimane on Dürrenmatti arvates hakanud endast kujutama otsest ohtu inimkonnale.

Ka käesoleva teose sündmustik toimub kõrgkonjunktuuri õhkkonnas, milles lõpuks hävivad igasugused inimlikud tunded. Pääsemist aga tõotab ainult antiikaja muinasmaailm, kus inimese tundeelu ei seisnud veel raha, konkurentsi hävitamise ega naudinguelu teenistuses. Sellesse maailma põgenevad lõpuks ka teose peategelased, kes mõistavad, et vastasel korral ähvardab nendegi seni veel säilinud inimlikkust «jäätumise» oht.

The post Kreeklane otsib kreeklannat &#… appeared first on Vaimuvara.

Venemaa väikelinna funktsionärid saavad teada, et nende linna on saabumas valitsusepoolne revident. Kõige hullem on, et revident saabub inkognito. Ähmi täis linnapea leiab võõrastemajast kahlase kliendi. Nimetatud isiku saabumine külvab linnakese ellu paanikat ning võimendab elanikes rumalust, ahnust, kadedust. Revidenti katsutakse ära osta küll raha, küll naistega - peaasi et raport nende linna kohta ikka soosiv oleks.

The post Revident. Komöödia viies vaatu… appeared first on Vaimuvara.

Valimik sisaldab suure vene kirjaniku Nikolai Gogoli (1809-1852) jutustusi «Maiöö ehk Uppunu», «Lugu sellest, kuidas Ivan Ivanovitš läks tülli Ivan Nikifirovitšiga», «Portree» ja «Sinel» ning komöödiat «Revident»

The post Jutustusi. Revident – Ni… appeared first on Vaimuvara.

The post Revident. Komöödia viies vaatu… appeared first on Vaimuvara.

«Cyrano de Bergerac'i» nimikangelane on ajalooline isik, kelle üldistest tüübijoontest ja eluloo põhimomentidest on näidendis enam-vähem kinni peetud.

The post Cyrano de Bergerac – Edm… appeared first on Vaimuvara.

Molière sädelev komöödia «Naiste kool» viib meid abielu- ja kasvatusprobleemide ringi. Näidendi keskseteks tegelasteks on kõigi hilisemate naiivitaride «esiema» Agnès, kellele armastus mõistust annab, range hooldaja Arnolphe, kelle «teooria» naise rumalusest ning harimatusest kui truuduse pandist armetult kokku variseb, ja Agnèsi austaja Horace, kes neiu silmad avab.
Molière'i rahvalik komöödia, mis kaitseb humanistlikke vaateid abielule ja armastusele, oli küllaltki «mässuline» oma ilmumisajal, 1662. aastal, kus pime alistumine perekonnapeale oli seaduseks.
Sellest on nüüd möödunud lõpmata aeg, kuid Molière'i huumor, lopaskas dialoog ja mahlakad repliigid on endiselt elavad.

The post Naiste kool – Molière appeared first on Vaimuvara.

The post Romulus Suur – Friedrich… appeared first on Vaimuvara.