kujutav kunst – Vaimuvara

Vrubel – Dora Kogan, 198…

admin — Wed, 16 Dec 2015 15:29:39 +0000

Mihhail Vrubel (sünd. 17.märts; vana kalendri järgi 5.märts 1856 Omskis; surn. 14.aprill; vana kalendri järgi 1.aprill 1910 Peterburis) oli vene maalikunstnik. Kunsti õppinud Peterburi Kunstide Akadeemias. Tuntud teoseid "Istuv deemon" 1890, "Paan" 1899, "Luik tsaaritar" 1900. 1890 sai Vrubelist Abramtsevo kunstirühmituse liige ning teda toetas mõjukas patroon ja ringiliige Savva Mamontov. 1896 kohtus Vrubel Savva Mamontovi heaks teatris töötades oma naise Nadežda Zabelaga, kes oli kuulus ooperilaulja. Vrubel tegi talle kostüümi- ja lavakujundusi. 1900 sai Vrubelist "Мир искусства" ("Kunstimaailm") liige. Lisaks maalimisele tegeles Vrubel keraamikaga, majoolika- ja vitraažikunstiga. Tal avaldus lõpuks vaimuhaigus ja ta veetis aega vaimuhaiglas. Poeet Valeri Brusovi portree (1906) jäi tema viimaseks maaliks. Pärast seda jäi Vrubel täielikult pimedaks, mis oli kunstniku jaoks piin. Mihhail Vrubel suri 1910 talvel kopsupõletikku. Ta on maetud Sankt Peterburi. Mihhaili naine Nadežda suri mehest kolm aastat hiljem.

The post Vrubel – Dora Kogan, 198… appeared first on Vaimuvara.

Renoir – Jean Renoir, 19…

admin — Thu, 21 May 2020 09:19:49 +0000

Kunstnik Auguste Renoir'i elulugu kirjutatud kunstniku poja Jean Renoir'i poolt. Elulugu ilmestavad värvilised maalide reproduktsioonid.

The post Renoir – Jean Renoir, 19… appeared first on Vaimuvara.

Jutustus Vereštšaginist –…

admin — Sun, 05 Jul 2020 17:36:50 +0000

Tšerepovetsi maakonna endine aadelkonna peamees Vereštšagin istus oma mõisas Petrovkas kirjutuspuldi taga ja sirvis nahkköites mälestusteraamatut. Sellesse kirjutas ta oma ja võõraid mõtteid ning samasse märkis ta ka rahasummasid, mida talle võlgnesid mühakad külavanemad ja kelmid puukauplejad. Ühel peene kirjaga täiskirjutatud leheküljel leidis ta märkuse, mis oli tehtud viisteist aastat tagasi: “1842. aasta viinakuu 14. päeval kell 7 õhtul sündis poeg Vassili.”
“Kas see ongi nii ammu?” küsis Vereštšagin iseendalt. “Aastad on otsekui unenäos lennanud. Vasja on juba seitsmendat aastat Mereväekorpuses ja teisedki pojad juba suured, õpivad. Varsti saavad neist tublid abilised minu mitte just vaeses majapidamises. Aeg lendab, ruttab, ei jõua ringigi vaadata, kui elu on juba läbi. Aga surres tuleb endalt küsida: “Kuis siis on? Pikk elu on möödunud, aga mis on kaukasse kogutud?” Ta ohkas nii sügavalt, et hommikumantli kaks nööpi iseendast lahti hüppasid, ja vastas: “Ei ole sinna tuhkagi juurde tulnud. Isegi vähenenud on see, mille sain isalt ja vanaisalt. Talumees on teiseks muutunud. Kumu ja kuulujutud priiusest on ta hoopis ära rikkunud: enda heaks töötab kogu jõust, aga mõisnikule ei taha sellest veeranditki anda, tehes sedagi vaevalt ja viletsalt!… Mis see siis olgu? Talumees nõuab priiust taha, meiesuguseid ootab laostus, verivaeseks jäämine… Ei, seda ei tohi juhtuda! …”

The post Jutustus Vereštšaginist –… appeared first on Vaimuvara.

Norra. Maa, rahvas, kunst R…

admin — Mon, 28 Sep 2020 09:36:56 +0000

Kunstiajaloolase teabemahukas raamat Norras kogetust, omapärasest ja kaunist loodusest, linnadest ja hariduselust, norralaste iseloomust, argipäevast ja harjumustest -- fooniks selle Skandinaaviamaa murranguterohke minevik viikingiajastust naftabuumini, tänapäeva poliitika- ja majandusprobleemid, parteide programmid ja võimuvõitlus. Esileküündiv raamatuosa pakub süstemaatilise ülevaate Norra kujutava kunsti ajaloost, selle suundumustest ja suurmeestest.
Teos on rikkalikult illustreeritud autori fotode ja kunstireproduktsioonidega.

Raamat sarjast "Maailm ja mõnda".

The post Norra. Maa, rahvas, kunst R… appeared first on Vaimuvara.

Alasti tulin ma. Romaan August…

admin — Tue, 10 Nov 2020 11:04:48 +0000

David Weissi biograafiline romaan ühest suurimast prantsuse skulptorist läbi aegade - Auguste Rodinist.

Auguste Rodini (1840-1917) kunstnikutestament:

Noored, kes te ilu preestriteks pürite, olgu teile siin paar tulusat nõuannet ühe kogenud mehe elutarkusest.
Armastage ja austage vanu meistreid.
Kummardage Pheidiase ja Michelangelo ees. Imetlege ühe jumalikku rahu ja teise raevukat pinget. Imetlus on kujunevale andele nagu sõõm hüva veini.
Kuid hoiduge oma eelkäijaid jäljendamast. Pidades lugu minevikupärandist, osake tabada selles igavest ja edasiviivat – looduselähedust ja tõetruudust, mida geeniused on hardalt austanud. Kõik geniaalsed taidurid on jumaldanud loodust ja nende töis pole kübetki valet. Nii näitab möödaniku kogemus teile kätte tee, mille kaudu te pääsete rutiinist. Vana kunst suunab teie pilgu ikka ja jälle tegelikkusele ja hoiab teid järgimast pimesi mis tahes meistri eeskuju.
Olgu loodus teie ainus jumalus. Usaldage teda jäägitult. Uskuge, looduses pole midagi inetut, sellepärast olge talle truud ja ohjeldage oma ambitsioone.
Kunstnikule on kõik kaunis: ta terav silm avastab igas olendis ja igas esemes selle olemuse – sisemise tõe, mis aimub välise kesta alt. Ning see tõde ongi ilu ise. Õppige andumusega: kui leiate tõe, olete leidnud ka ilu.
Töötage nagu pöörased.

Tõlgitud raamatust: Naked came I

The post Alasti tulin ma. Romaan August… appeared first on Vaimuvara.