<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><rss version="2.0"
	xmlns:content="http://purl.org/rss/1.0/modules/content/"
	xmlns:wfw="http://wellformedweb.org/CommentAPI/"
	xmlns:dc="http://purl.org/dc/elements/1.1/"
	xmlns:atom="http://www.w3.org/2005/Atom"
	xmlns:sy="http://purl.org/rss/1.0/modules/syndication/"
	xmlns:slash="http://purl.org/rss/1.0/modules/slash/"
	>

<channel>
	<title>kunstnikud &#8211; Vaimuvara</title>
	<atom:link href="https://vaimuvara.ee/marksona/kunstnikud/feed/" rel="self" type="application/rss+xml" />
	<link>https://vaimuvara.ee</link>
	<description>raamatute e-pood</description>
	<lastBuildDate>Wed, 08 Jul 2026 22:13:17 +0000</lastBuildDate>
	<language>et</language>
	<sy:updatePeriod>
	hourly	</sy:updatePeriod>
	<sy:updateFrequency>
	1	</sy:updateFrequency>
	<generator>https://wordpress.org/?v=7.0.2</generator>

<image>
	<url>https://vaimuvara.ee/wp-content/uploads/2021/09/Vaimuvara-Logo-100x100.png</url>
	<title>kunstnikud &#8211; Vaimuvara</title>
	<link>https://vaimuvara.ee</link>
	<width>32</width>
	<height>32</height>
</image> 
	<item>
		<title>Vrubel &#8211; Dora Kogan, 1986</title>
		<link>https://vaimuvara.ee/e-pood/vrubel-dora-kogan-kunst-1986/</link>
					<comments>https://vaimuvara.ee/e-pood/vrubel-dora-kogan-kunst-1986/#respond</comments>
		
		<dc:creator><![CDATA[admin]]></dc:creator>
		<pubDate>Wed, 16 Dec 2015 15:29:39 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.vaimuvara.ee/?post_type=product&#038;p=32</guid>

					<description><![CDATA[<p>Mihhail Vrubel (sünd. 17.märts; vana kalendri järgi 5.märts 1856 Omskis; surn. 14.aprill; vana kalendri järgi 1.aprill 1910 Peterburis) oli vene maalikunstnik. Kunsti õppinud Peterburi Kunstide Akadeemias. Tuntud teoseid "Istuv deemon" 1890, "Paan" 1899, "Luik tsaaritar" 1900. 1890 sai Vrubelist Abramtsevo kunstirühmituse liige ning teda toetas mõjukas patroon ja ringiliige Savva Mamontov. 1896 kohtus Vrubel Savva Mamontovi heaks teatris töötades oma naise Nadežda Zabelaga, kes oli kuulus ooperilaulja. Vrubel tegi talle kostüümi- ja lavakujundusi. 1900 sai Vrubelist "Мир искусства" ("Kunstimaailm") liige. Lisaks maalimisele tegeles Vrubel keraamikaga, majoolika- ja vitraažikunstiga. Tal avaldus lõpuks vaimuhaigus ja ta veetis aega vaimuhaiglas. Poeet Valeri Brusovi portree (1906) jäi tema viimaseks maaliks. Pärast seda jäi Vrubel täielikult pimedaks, mis oli kunstniku jaoks piin. Mihhail Vrubel suri 1910 talvel kopsupõletikku. Ta on maetud Sankt Peterburi. Mihhaili naine Nadežda suri mehest kolm aastat hiljem.</p>
<p>The post <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee/e-pood/vrubel-dora-kogan-kunst-1986/">Vrubel &#8211; Dora Kogan, 1986</a> appeared first on <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee">Vaimuvara</a>.</p>
]]></description>
		
					<wfw:commentRss>https://vaimuvara.ee/e-pood/vrubel-dora-kogan-kunst-1986/feed/</wfw:commentRss>
			<slash:comments>0</slash:comments>
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Amedeo Modigliani &#8211; Vitali Vilenkin, 1983</title>
		<link>https://vaimuvara.ee/e-pood/amedeo-modigliani-vitali-vilenkin-kunst-1983/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[admin]]></dc:creator>
		<pubDate>Wed, 06 Nov 2019 19:48:56 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.vaimuvara.ee/?post_type=product&#038;p=912</guid>

					<description><![CDATA[<p class="item_title">Itaalia kunstniku elu ja tegevus. Vitali Vilenkini raamat on Illustreeritud paljude reprodega.</p>
<p>“Õnnitlen Teid kogu südamest: usun, et Teie monograafia on olemasolevaist üks parimaid. Te ei kujuta ette, kui väga õnnelik ma olen, et selline teos Modiglani kohta on ilmunud NSV Liidus. Tänan Teid veel kord, kallis sõber, ja braavo! Südamlikult tervitades, Jeanne (kunstniku tütar).” – Jeanne Modigliani kirjast raamatu autorile. 13. aprillil 1971. aastal.</p>
<p>The post <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee/e-pood/amedeo-modigliani-vitali-vilenkin-kunst-1983/">Amedeo Modigliani &#8211; Vitali Vilenkin, 1983</a> appeared first on <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee">Vaimuvara</a>.</p>
]]></description>
		
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Renoir &#8211; Jean Renoir, 1987</title>
		<link>https://vaimuvara.ee/e-pood/jean-renoir-renoir-kunst-1987/</link>
					<comments>https://vaimuvara.ee/e-pood/jean-renoir-renoir-kunst-1987/#respond</comments>
		
		<dc:creator><![CDATA[admin]]></dc:creator>
		<pubDate>Thu, 21 May 2020 09:19:49 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.vaimuvara.ee/?post_type=product&#038;p=1191</guid>

					<description><![CDATA[<p>Kunstnik Auguste Renoir'i elulugu kirjutatud kunstniku poja Jean Renoir'i poolt. Elulugu ilmestavad värvilised maalide reproduktsioonid.</p>
<p>The post <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee/e-pood/jean-renoir-renoir-kunst-1987/">Renoir &#8211; Jean Renoir, 1987</a> appeared first on <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee">Vaimuvara</a>.</p>
]]></description>
		
					<wfw:commentRss>https://vaimuvara.ee/e-pood/jean-renoir-renoir-kunst-1987/feed/</wfw:commentRss>
			<slash:comments>0</slash:comments>
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Jutustus Vereštšaginist &#8211; Konstantin Konitšev</title>
		<link>https://vaimuvara.ee/e-pood/konstantin-konitsev-jutustus-verestsaginist/</link>
					<comments>https://vaimuvara.ee/e-pood/konstantin-konitsev-jutustus-verestsaginist/#respond</comments>
		
		<dc:creator><![CDATA[admin]]></dc:creator>
		<pubDate>Sun, 05 Jul 2020 17:36:50 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.vaimuvara.ee/?post_type=product&#038;p=1478</guid>

					<description><![CDATA[<p>Tšerepovetsi maakonna endine aadelkonna peamees Vereštšagin istus oma mõisas Petrovkas kirjutuspuldi taga ja sirvis nahkköites mälestusteraamatut. Sellesse kirjutas ta oma ja võõraid mõtteid ning samasse märkis ta ka rahasummasid, mida talle võlgnesid mühakad külavanemad ja kelmid puukauplejad. Ühel peene kirjaga täiskirjutatud leheküljel leidis ta märkuse, mis oli tehtud viisteist aastat tagasi: “1842. aasta viinakuu 14. päeval kell 7 õhtul sündis poeg Vassili.”<br />
“Kas see ongi nii ammu?” küsis Vereštšagin iseendalt. “Aastad on otsekui unenäos lennanud. Vasja on juba seitsmendat aastat Mereväekorpuses ja teisedki pojad juba suured, õpivad. Varsti saavad neist tublid abilised minu mitte just vaeses majapidamises. Aeg lendab, ruttab, ei jõua ringigi vaadata, kui elu on juba läbi. Aga surres tuleb endalt küsida: “Kuis siis on? Pikk elu on möödunud, aga mis on kaukasse kogutud?” Ta ohkas nii sügavalt, et hommikumantli kaks nööpi iseendast lahti hüppasid, ja vastas: “Ei ole sinna tuhkagi juurde tulnud. Isegi vähenenud on see, mille sain isalt ja vanaisalt. Talumees on teiseks muutunud. Kumu ja kuulujutud priiusest on ta hoopis ära rikkunud: enda heaks töötab kogu jõust, aga mõisnikule ei taha sellest veeranditki anda, tehes sedagi vaevalt ja viletsalt!… Mis see siis olgu? Talumees nõuab priiust taha, meiesuguseid ootab laostus, verivaeseks jäämine… Ei, seda ei tohi juhtuda! …”</p>
<p>The post <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee/e-pood/konstantin-konitsev-jutustus-verestsaginist/">Jutustus Vereštšaginist &#8211; Konstantin Konitšev</a> appeared first on <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee">Vaimuvara</a>.</p>
]]></description>
		
					<wfw:commentRss>https://vaimuvara.ee/e-pood/konstantin-konitsev-jutustus-verestsaginist/feed/</wfw:commentRss>
			<slash:comments>0</slash:comments>
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Kurss N by E &#8211; Rockwell Kent, 1964</title>
		<link>https://vaimuvara.ee/e-pood/kurss-n-by-e-rockwell-kent-1964/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[admin]]></dc:creator>
		<pubDate>Fri, 07 Aug 2020 15:02:28 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">https://vaimuvara.ee/?post_type=product&#038;p=2036</guid>

					<description><![CDATA[<p>Reisimuljeid Gröönimaast. Tuntud ameerika kunstnik Rockwell Kent jutustab selles raamatus seiklustest, mis ta elas üle koos kahe kaaslasega 1929. aasta suvel, sõites purjekal New Yorgist Gröönimaale, laevahukust Gröönimaa rannikul, eskimote kommetest, põhjamaise looduse võrratust ilust.</p>
<p>Raamatus autori gravüürid ja joonised.</p>
<p>Raamat sarjast "<a href="https://vaimuvara.ee/kategooria/raamatud/sari/maailm-ja-monda/">Maailm ja mõnda</a>".</p>
<p>The post <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee/e-pood/kurss-n-by-e-rockwell-kent-1964/">Kurss N by E &#8211; Rockwell Kent, 1964</a> appeared first on <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee">Vaimuvara</a>.</p>
]]></description>
		
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Unustatud kontinent &#8211; Kurt Welker, 1978</title>
		<link>https://vaimuvara.ee/e-pood/unustatud-kontinent-kurt-welker-eesti-raamat/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[admin]]></dc:creator>
		<pubDate>Sun, 09 Aug 2020 13:23:34 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">https://vaimuvara.ee/?post_type=product&#038;p=2048</guid>

					<description><![CDATA[<p>Normannide avastusreisid Gröönimaale ja Põhja-Ameerikasse.</p>
<p>Neljandat korda pärast keskööd käänab laevapoiss liivakella. Neli lööki kõlavad üle teki, kaks korda neli lööki vastavad summutatult pimedusest nagu kahekordne kaja. Kell on kaks hommikul. Rahustatult pöörab vaba vahikord teise külje: veel on kaks tundi kaheksa klaasini! Külmetades “Pinta” mastikorvis konutav mees võpatab ja talle meenub ta kohus. Ta hõõrub silmi ja sirutab kaela, et paremini näha; siis hüüab ta täiest kõrist, nii et see kõikjale kostab: “Tierra!” ja otsemaid veel kord venitatult: “Tierraa!”</p>
<p>Ta pole oma asjas päris kindel. Maad oli sel neetud reisil juba nii mõnigi näinud, aga hiljem osutus see pikaks veninud pilvevöödiks silmapiiril või mõneks neist jubedaist ujuvaist rohusaartest. Rodrigo de Triana hüüdis sellest hoolimata. Kuninganna poolt lubatud 10 000 maravedi suurune aastapajuk sellele, kes esimesena maad näeb, ja “vana” poolt tõotatud siidvammus jäid, kui ta oli õigesti näinud; sõim asjatu häire pärast läks ühest kõrvast sisse, teisest välja. Tekil algab liikumine. Suurtükipauk kõmiseb üle mere, kajab käsklusi, madrused ronivad kiiruga raadale ja mastide otsa, et purjesid rehvida.</p>
<p>Sisukord:</p>
<ul>
<li>Kolumbus või Leif?</li>
<li>Piiskopkond maailma lõpus</li>
<li>See pole äri Hansa jaoks</li>
<li>Kus asub Gröönimaa?</li>
<li>Tõde või luule</li>
<li>Erik Punase lugu</li>
<li>Jäämaa</li>
<li>Laev asub teele</li>
<li>Roheline maa</li>
<li>See maa ei saa olla Gröönimaa</li>
<li>Eriku pojad</li>
<li>Thorfinn ja Gudrid</li>
<li>Tummad tunnistajad</li>
<li>Kadunuks jäänud normannide otsinguil</li>
<li>Pealikutalu</li>
<li>Gröönimaa talupojad</li>
<li>Tühimaadel</li>
<li>Ilma kompassi ja sekstandita</li>
<li>Vinlandi mõistatus</li>
<li>Kus asus Vinland?</li>
<li>Veski, valvetorn ja kirik</li>
<li>Viikingid Metsikus Läänes?</li>
<li>Ristiretk Ameerikasse</li>
<li>Maakaardid panevad mõtlema</li>
<li>Lõpp</li>
<li>Karjasekepp ja kroon</li>
<li>"Skreelingid"</li>
<li>Valged indiaanlased, blondid eskimod</li>
<li>Herjolfsnesi surnud</li>
<li>Pilk tagasi ja edasi</li>
<li>Järelsõna</li>
</ul>
<p>Raamat sarjast "<a href="https://vaimuvara.ee/marksona/sari-maailm-ja-monda/">Maailm ja mõnda</a>".</p>
<p>The post <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee/e-pood/unustatud-kontinent-kurt-welker-eesti-raamat/">Unustatud kontinent &#8211; Kurt Welker, 1978</a> appeared first on <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee">Vaimuvara</a>.</p>
]]></description>
		
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Tornid silmapiiril. Romaan kunstnik Bernt Notkest &#8211; Renate Krüger, 1983</title>
		<link>https://vaimuvara.ee/e-pood/tornid-silmapiiril-renate-kruger-kunst-1983/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[admin]]></dc:creator>
		<pubDate>Sun, 25 Oct 2020 14:04:54 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">https://vaimuvara.ee/?post_type=product&#038;p=3212</guid>

					<description><![CDATA[<div id="tab-description" class="woocommerce-Tabs-panel woocommerce-Tabs-panel--description panel entry-content wc-tab">
<div class="container">
<p>Bernt Notke elu ja looming on ammust aega köitnud kunstiajaloolasi nii meistri kodumaal Saksamaal kui ka mujal Põhja-Euroopas, sealhulgas meil. Avaldatud seisukohti võib üldjoontes jagada kaheks. 1930. aastate lõpul Sakslase W. Paatzi mahukas monograafias oli kulmineerunud mitmeti äärmuslikult idealiseeritud suund, millega hiljem liitus ka S. Karling ja mis kohati üpris suvalise stiilikriitika abil atribueeris Notkele või ta töökojale peaaegu kõik vähegi tähelepanuväärsed anonüümsed puuskulptuurid ja maalid mitmel pool Läänemeremaades, sealhulgas Soomes, Eestis ja Lätis.<br />
Tulemuseks oli ideaalpilt Bernt Notkest kui 15. sajandi lõpul ja 16. sajandi algul alles tugevasti hiliskeskaegse elu- ja mõttelaadiga Põhja-Euroopas veel täiesti erandlikust, kõrgemasse kihti kuulunud vabakunstnikust, tohutu tegevushaarde ja võimekusega meistrist, kes valdas mitte ainult maalikunsti ja puuskulptuuri, vaid oli ka menukas graafik ja kullassepp.<br />
Sajandi teisel poolel pääses Notke-uurimises kõlama kriitiline, eelkõige tõsiasju arvestav ja analüüsiv suund, mille äärmuslikuks väljenduseks on taani õpetlase E. Moltke ülimalt skeptilised seisukohad: Bernt Notke kunstnikutegevus on paljas kunstiajalooline fantaasia, tegelikult oli ta ainult tubli ettevõtja, kes kasutas maalijaid, kujureid ja teisi meistrimehi tellimuste täitmisel.<br />
Taas ilmne liialdus. Tõde Notkest hakkab alles selguma ja seda tuleb ilmselt otsida eespool toodud äärmuslike arvamuste vahelt. Muidugi oli Notke kunstnik. Lübecki dokumentides mainitakse teda korduvalt maalijana. Et ta tõepoolest oli samal ajal ka kujur (resp. puunikerdaja), selle teevad vastuvaidlematuks hilisemad avastused.</p>
</div>
</div>
<p>The post <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee/e-pood/tornid-silmapiiril-renate-kruger-kunst-1983/">Tornid silmapiiril. Romaan kunstnik Bernt Notkest &#8211; Renate Krüger, 1983</a> appeared first on <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee">Vaimuvara</a>.</p>
]]></description>
		
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Delacroix &#8211; Philippe Jullian, 1991</title>
		<link>https://vaimuvara.ee/e-pood/delacroix-philippe-jullian-kunst-1991/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[admin]]></dc:creator>
		<pubDate>Tue, 10 Nov 2020 10:28:29 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">https://vaimuvara.ee/?post_type=product&#038;p=3993</guid>

					<description><![CDATA[<p class="item_title"><a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Eugène_Delacroix">Delacroix</a> (1798-1863) oli kunstnik, kelle mõju kunstiajaloos on olnud suurem kui tema kunstisaavutused ise. Kõiki Prantsusmaa valitsusi teenides ja reetes liikus ta koos Hugo, Musset' ja Dumas'ga peenimais Pariisi salongides, oli sõprussidemeis Stendhali, Mérimée ja Sandiga, kõnelemata Chopinist, kel vist ustavamat sõpra polnudki.<br />
Autor käsitleb teda kui murranguaja kunstnikku, kellest lähtusid paljud uued kunstinähtused alates impressionismist, nabiidest ja «Blauer Reiterist» kuni abstraktsionismini välja.</p>
<p>Sisukord:</p>
<ul>
<li>Lapsepõlv</li>
<li>Ateljeed</li>
<li>Kuulsus</li>
<li>Inglismaa</li>
<li>Veresaunad</li>
<li>Dändi</li>
<li>Vabadus</li>
<li>Maroko</li>
<li>Ajalugu</li>
<li>Salong</li>
<li>Pariislane</li>
<li>Nõiduslikud naised</li>
<li>Kallis Chopin</li>
<li>Klassik</li>
<li>Teine keisririik</li>
<li>Saint-Sulpice'i inglid</li>
<li>Delacroix pärast Delacroix'd</li>
<li>Reproduktsioonide nimekiri</li>
</ul>
<p>The post <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee/e-pood/delacroix-philippe-jullian-kunst-1991/">Delacroix &#8211; Philippe Jullian, 1991</a> appeared first on <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee">Vaimuvara</a>.</p>
]]></description>
		
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Maja kanali ääres &#8211; Ingrid Möller, 1988</title>
		<link>https://vaimuvara.ee/e-pood/maja-kanali-aares-ingrid-moller-1988/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[admin]]></dc:creator>
		<pubDate>Tue, 10 Nov 2020 10:53:25 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">https://vaimuvara.ee/?post_type=product&#038;p=3999</guid>

					<description><![CDATA[<p class="item_title">Ingrid Mölleri raamat “Maja kanali ääres” kuulub žanrisse, mida tavaliselt määratletakse biograafilise romaanina või siis lihtsalt jutustusena kunstnikest. Niisiis ei sea raamat endale eesmärgiks anda meile tõest pilti Vermeer van Delfi elust ja loomingust. On selge, et kõik dialoogid – olgu siis Vermeeri vestlused Pieter de Hoochiga ja raamatutrükkal Jacob Dissiusega, vaidlused Püha Luuka gildis või kunstniku abikaasa Catarina sisemonloogid, on puhtalt autori fantaasia vili. Vermeer kuulub kunstnike hulka, kelle kohta dokumentaalset materjali on üldse äärmistelt napilt – seega jutustuse ainestik paratamatult suvaline rekonstruktsioon. Siiski on raamatu autor põhilise sündmustiku ülesehituses kasutanud maksimaalselt teadaolevat dokumentaalselt kinnitatud faktistikku. Võib öelda, et nende faktide külge ongi jutustuse kunstiline ballast kasvatatud. Tänu n.ö. faktoloogilisele karkassile annab autor küllalt tõepärase pildi kuulsa “Delfi sfinksi” ühest elulõigust. I. Mölleri teos on muidugi ilukirjanduslik, mida ei saagi hinnata lähtudes kunstiajaloolisest aspektist (raamatu kirjandusliku väärtuse analüüs ei kuulu siinse järelsõna ülesannete hulka), kuid ilmselt aitab järgnev Vermeeri elu ja loomingu lühiülevaade lugejal paremini orinteeruda ajaloolise tõe ja kunstitõe vahekordades. …</p>
<p>illustreeritud mitmete värvireprodega.</p>
<p>Sisukord:</p>
<ul>
<li>Lapsepõlv</li>
<li>Ateljeed</li>
<li>Kuulsus</li>
<li>Inglismaa</li>
<li>Veresaunad</li>
<li>Dändi</li>
<li>Vabadus</li>
<li>Maroko</li>
<li>Ajalugu</li>
<li>Salong</li>
<li>Pariislane</li>
<li>Nõiduslikud naised</li>
<li>Kallis Chopin</li>
<li>Klassik</li>
<li>Teine keisririik</li>
<li>Saint-Sulpice'i inglid</li>
<li>Delacroix pärast Delacroix'd</li>
<li>Reproduktsioonide nimekiri</li>
</ul>
<p>The post <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee/e-pood/maja-kanali-aares-ingrid-moller-1988/">Maja kanali ääres &#8211; Ingrid Möller, 1988</a> appeared first on <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee">Vaimuvara</a>.</p>
]]></description>
		
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Alasti tulin ma. Romaan Auguste Rodinist &#8211; David Weiss, 1981</title>
		<link>https://vaimuvara.ee/e-pood/alasti-tulin-ma-david-weiss-kunst-1981/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[admin]]></dc:creator>
		<pubDate>Tue, 10 Nov 2020 11:04:48 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">https://vaimuvara.ee/?post_type=product&#038;p=4001</guid>

					<description><![CDATA[<p class="item_title">David Weissi biograafiline romaan ühest suurimast prantsuse skulptorist läbi aegade - Auguste Rodinist.</p>
<p><a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Auguste_Rodin">Auguste Rodin</a>i (1840-1917) kunstnikutestament:</p>
<ul>
<li>Noored, kes te ilu preestriteks pürite, olgu teile siin paar tulusat nõuannet ühe kogenud mehe elutarkusest.</li>
<li>Armastage ja austage vanu meistreid.</li>
<li>Kummardage Pheidiase ja Michelangelo ees. Imetlege ühe jumalikku rahu ja teise raevukat pinget. Imetlus on kujunevale andele nagu sõõm hüva veini.</li>
<li>Kuid hoiduge oma eelkäijaid jäljendamast. Pidades lugu minevikupärandist, osake tabada selles igavest ja edasiviivat – looduselähedust ja tõetruudust, mida geeniused on hardalt austanud. Kõik geniaalsed taidurid on jumaldanud loodust ja nende töis pole kübetki valet. Nii näitab möödaniku kogemus teile kätte tee, mille kaudu te pääsete rutiinist. Vana kunst suunab teie pilgu ikka ja jälle tegelikkusele ja hoiab teid järgimast pimesi mis tahes meistri eeskuju.</li>
<li>Olgu loodus teie ainus jumalus. Usaldage teda jäägitult. Uskuge, looduses pole midagi inetut, sellepärast olge talle truud ja ohjeldage oma ambitsioone.</li>
<li>Kunstnikule on kõik kaunis: ta terav silm avastab igas olendis ja igas esemes selle olemuse – sisemise tõe, mis aimub välise kesta alt. Ning see tõde ongi ilu ise. Õppige andumusega: kui leiate tõe, olete leidnud ka ilu.</li>
<li>Töötage nagu pöörased.</li>
</ul>
<p>Tõlgitud raamatust: Naked came I</p>
<p>The post <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee/e-pood/alasti-tulin-ma-david-weiss-kunst-1981/">Alasti tulin ma. Romaan Auguste Rodinist &#8211; David Weiss, 1981</a> appeared first on <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee">Vaimuvara</a>.</p>
]]></description>
		
		
		
			</item>
	</channel>
</rss>
