luuletajad – Vaimuvara

Shakespeare – Aleksandr Anikst, 1972

admin — Fri, 27 Mar 2020 22:24:07 +0000

Mitte keegi Shakespeare'i kaasaegsetest ei hoolitsenud tema biograafia koostamise eest. Neil aegadel sai niisugune au osaks vaid kuningatele ja ristiusumärtritele, mitte aga kultuuri- ja kunsti-, liiati veel teatritegelastele. Niisiis juhtuski, et kui Shakespeare XVIII sajandil klassikuks tunnistati, ilmnes, et tema elust pole peaaegu midagi teada.

Raamat sarjast Biograafiline sari

The post Shakespeare – Aleksandr Anikst, 1972 appeared first on Vaimuvara.

Eesti muld ja eesti süda. 100 aastat Lydia Koidula surmast, 1986

Ain Adamson — Sun, 22 Aug 2021 22:11:19 +0000

Raamat on pühendatud Eesti armastatud poetessile - 100 aastat Lydia Koidula surmast. Raamatus on esitatud lühike elulugu, mis illustreeritud Riikliku Keskarhiivi fotodega.

The post Eesti muld ja eesti süda. 100 aastat Lydia Koidula surmast, 1986 appeared first on Vaimuvara.

Laulurästas hallaöös – Paul Ambur 1942.a

Maris Adamson — Mon, 06 Sep 2021 18:22:09 +0000

Ülevaade Karl Eduard Söödi elukäigust, luulest, luule vormist ning proosaloomingust.
Illustreeritud fotodega.

The post Laulurästas hallaöös – Paul Ambur 1942.a appeared first on Vaimuvara.

Henrik Visnapuu – Harald Peep

Maris Adamson — Tue, 07 Sep 2021 12:03:10 +0000

Lühimonograafias vaadeldakse ühe meie silmapaistvama luuletaja Henrik Visnapuu (1890 – 1951) vastuoluderohket elu ja loomingut. Ühelt poolt väga isikupärase käekirjaga lüürik, teisalt ka esseist, lüroeepik, dramaturg, kultuuripoliitik – sellisena avaldas ta kirjanduse üldilmele sõjaeelses Eestis üsna tugevat mõju. Samuti ei saa jätta rõhutamata poeedi erakordselt novaatorilikku osa nii eesti luuleteoreetilise mõtte kui ka luulepraktika täiustamises XX sajandil.

Raamat sarjast Eesti kirjamehi

The post Henrik Visnapuu – Harald Peep appeared first on Vaimuvara.

Mälestusi Laanekivi Manni lapsepõlvest. Eesti mälu – Anna Haava

Maris Adamson — Sat, 29 Jan 2022 08:44:30 +0000

Anna Haava (1864-1957) peatöö on ta luule, tema jutukirjandus on väike, ainult «Väikesed pildid Eestist». Kahetsetud on, et tal jäänud kirjutamata mälestused. Siiski on ammusest ajast avaldamist oodanud autobiograafiline teos «Mälestusi Laanekivi Manni lapsepõlvest». See on ilus raamat peenetundelise hingeeluga lugejale, mille kaudu tekib elav pilt meie esiemade- ja esiisade-aegsest külast kui kultuurimiljööst.

The post Mälestusi Laanekivi Manni lapsepõlvest. Eesti mälu – Anna Haava appeared first on Vaimuvara.

Veel kord. Mälestused Arvi Siiast – Valentina Siig

Maris Adamson — Mon, 23 May 2022 09:54:30 +0000

Arvi Siig (1938–1999) on eesti luules tuntud eriti oma linnateemaliste luuletuste poolest. Paremini kui keegi teine kirjeldas ta 1960. aastate linnapilte ja rahutuid noori oma vaimseis otsinguis. Peale linnateema leidub Siia luules ka loodus-, rännu- ja armastusluulet ning teravmeelseid epigramme. Tähtis on tema roll vene poeetide (Vladimir Majakovski, Jevgeni Jevtušenko jt) eestindajana.

„Veel kord” on Arvi Siia abikaasa Valentina (s 1939) mälestusteraamat oma mehest, 1960.–1990. aastate kirjanduselu varjulisematest külgedest ning kokkupuudetest paljude tollaste kirjanike ja kultuuritegelastega. Mitmete Eesti NSV kultuuriväljaannete juures ajakirjanikuna töötanud Valentina Siia meenutused on põnevad, detailirohked, aga samas ka isiklikud ja vahetud.

The post Veel kord. Mälestused Arvi Siiast – Valentina Siig appeared first on Vaimuvara.

Ajapildi sees. Lapsepõlv Juhaniga – Mari Tarand, 2017

Ain Adamson — Wed, 13 Jul 2022 20:03:11 +0000

Raamatu peategelaseks on eesti poeet, näitleja ja lavastaja Juhan Viiding (1948-1995). Aga noorena, nagu teda on näinud ja mäletab õde Mari Tarand. Autor on teadlikult vältinud materjali kogumist kaugemalt, Juhani sõprade ja teekaaslaste suust, mistõttu on tegemist väga isikliku elulooga, pigem mälestusteraamatuga.

Kirjutatud on perest ja kodust, pinnasest, kus tulevane luuletaja kasvas. Selle andeka ja mitmekülgse pere liikmete ja seega raamatu tegelaste hulka kuulub ka kirjandus – luule. See on ühendanud, tuge andnud nii kirjutajatele kui nende lugejatele.

Sarja Eestile elatud elud 5. raamat

The post Ajapildi sees. Lapsepõlv Juhaniga – Mari Tarand, 2017 appeared first on Vaimuvara.

Kersti Merilaas – Sirje Kiin, 1989

Maris Adamson — Thu, 06 Oct 2022 13:58:04 +0000

Monograafia Kersti Merilaasist (1913-1986) annab ülevaate kirjaniku vaimsest ja sotsiaalsest kujunemisest, käsitleb poetessi ulatuslikku luuleloomingut, sealhulgas lasteluulet, samuti kõrvalalasid ja veel ilmumata ning poolelijäänud töid. Illustreeritud fotodega.

Raamat sarjast Eesti kirjamehi

The post Kersti Merilaas – Sirje Kiin, 1989 appeared first on Vaimuvara.

Ränk saatus ehk Paul Flemingi armastus – Uwe Berger, 1988

Maris Adamson — Mon, 10 Oct 2022 12:02:58 +0000

Saksa luuletaja Uwe Bergeri (s. 1928) romaan saksa luuletajast Paul Flemingist (1609-1640), mille tegevus toimub suurelt osalt XVII sajandi Tallinnas.

Paul Fleming (1609–1640) oli saksa barokkajastu luuletaja ja arst, keda peetakse üheks olulisemaks lüürikuks Saksamaa kirjandusloos. Tema elu ja looming on tihedalt seotud ka Eestiga, eriti Tallinnaga, kus ta veetis osa oma elust ja kirjutas mitmeid armastusluuletusi. Fleming viibis Tallinnas aastatel 1634–1636, olles osa Holstein-Gottorpi hertsogi diplomaatilisest saatkonnast, mis suundus Pärsiasse. Tallinnas veedetud aeg oli tema jaoks üks elu kaunimaid perioode – ta leidis seal pruudi (Elsabe Niehus) ja kirjutas mitmeid luuletusi. Pärast reisi Pärsiasse naastes avastas, et Elsabe oli abiellunud teisega, ja Fleming kihlus tema õe Annaga

The post Ränk saatus ehk Paul Flemingi armastus – Uwe Berger, 1988 appeared first on Vaimuvara.

Kirjad Liile – Uku Masing, 2017

Ain Adamson — Sun, 05 Mar 2023 12:53:51 +0000

Hugo (Uku) Masing ja Alide (Lii, Lyy) Klemets, mõlemad tugevate silmapuuetega, tutvusidki silmakliinikus. Mõlemad olid ka põhjaeestlased, üks Harjumaalt, teine Virumaalt. Masingu kiindumus oli siiralt usalduslik, kirjade toon pihtimuslik, ent juba neiski on takkajärgi tuntav Masingu poeetiline liialduskalduvus. Masingu loominguloo uurijale on see kõik väga õpetlik.

Kirjades Alide Klemetsale kirjeldatakse aga ka esmakordselt poja vahekorda emaga. Hugo kaebab, et ema on tema vastu ülekohtuselt karm, aga miks? Seepärast, et poeg Hugo on liiga erinev teistest noortest, ei ole «nagu teised«. Võiks öelda, et poja omapärase andekuse mõistmiseks puudus tema emal vajalik haare, ema usaldas ainult valju korda ja rangust, aga sellest ei piisanud pojale. Hugo Masingu vaimse arengu kiirus oli tohutu. Stipendiaadiaastad Saksamaal küpsetasid teda erilise kiirusega. Ta vaim kaugenes ka armsa tüdruku Lii vaimust. Viimases kirjas teatab Masing kurva aususega: oled vist isegi märganud, et kogu viimase aasta jooksul ei ole sa enam mu hinges. Ilus ja kurb nagu Shakespeare'i tragöödia! Aga kõik see polnudki väljamõeldis, vaid oli päriselt.

Uku Masingu 100. sünniaastal 2009 usaldati nähtavale tuua üks Masingu senitundmata kirjavahetus – noore Hugo Masingu kirjad neiu Alide Klemetsale, loaga neid, kui sobilik, ka publitseerida. Masingu noorepõlve kirjadest on seni ilmutatud kirjad Jaan Kiivitile («Uskuda, elada», 2006), ettevalmistamisel on Masingu kirjad Ivar Ivaski isale Vidrik Ivaskile 30-ndaist aastaist.

2. trükk. Esitrükk: Tartu : Ilmamaa, 2012

Sarja Eestile elatud elud 4. raamat

The post Kirjad Liile – Uku Masing, 2017 appeared first on Vaimuvara.