The post Tuli – Henri Barbusse, 1937 appeared first on Vaimuvara.

Raamat sarjast Ajast Aega

The post Põlvkond – Bohdan Czeszko, 1981 appeared first on Vaimuvara.

Sisu:
III raamatus jätkub võidukevade ja Potsdami konverentsi sündmuste meenutamist kolme aastakümne tagant – 1975. aasta suvel Helsingi nõupidamisest osa võtva nõukogude ajakirjaniku pilgu läbi.
1983. aastal omistati romaanile NSV Liidu riiklik preemia.

The post Võit. 3 osa – Aleksandr Tšakovski, 1984 appeared first on Vaimuvara.

The post Major Vihur. Seitseteist kevadist hetke – Julian Semjonov appeared first on Vaimuvara.

The post Dwight Eisenhower – Robert Ivanov appeared first on Vaimuvara.

The post Acheroni kaldal – Albert Uustulnd, 1991 appeared first on Vaimuvara.

Mitmeski mõttes ühe radikaalsema eesti kirjaniku Arved Viirlaiu peateos „Ristideta hauad” viib lugeja teise Nõukogude okupatsiooni algusaega Eestis. Sügisest 1944 pidid paljud, kellele oli kallis kodumaa vabadus, varjuma metsadesse, kust nad pidasid relvastatud võitlust okupatsioonivõimu vastu. See karm ja heroiline romaan räägib Eesti kodanike lootusetust võitlusest oma kodu ja elu eest. Paljude toonaste võitlejate saatuseks said ristideta hauad.

Arved Viirlaid on sündinud 1922. aastal Harjumaal taluperemehe pojana. Esimesel Nõukogude okupatsiooni aastal liitus ta metsavendadega, 1943 oli soomepoisina Jätkusõjas, 1944 viimastes lahingutes Eestis, siis põgenes Soome ja sealt edasi Rootsi. 1945. aastal siirdus Inglismaale, kus valmistus luuretegevuseks Nõukogude Eestis. 1953. aastal asus Kanadasse, kus elab tänini. Pikka aega oli Viirlaid Eesti PEN-klubi esimees. Kirjanduslikult on tema loomingut võrreldud Jaan Krossi omaga.

„Ristideta hauad” ilmus 1952. aastal Lundis. Teos on tõlgitud läti, rootsi, prantsuse, hispaania, soome, inglise, hiina, leedu ja vene keelde. 1954. aastal pälvis Viirlaid Henrik Visnapuu fondi auhinna. Okupeeritud kodumaal aga ei tohtinud tema nime nimetadagi. Siin sai „Ristideta hauad” ilmuda alles aastatel 1991–1992. 1997. aastal määras president Lennart Meri Viirlaiule Riigivapi III klassi teenetemärgi, kuid talle omase radikaalsusega keeldus kirjanik seda vastu võtmast.

Romaani teise osa tegevus keskendub metsavendade elu ja võitluse kujutamisele. Traagiliste sündmuste ahelat seob peategelase Taavi Raudoja perekonna saatus - oma poja elu hinnaga on Taavi sunnitud lunastama vabaduse endale ja võitluskaaslastele.

Teine trükk, autori parandustega.

The post Ristideta Hauad 2 – Arved Viirlaid, 1991 appeared first on Vaimuvara.

Mitmeski mõttes ühe radikaalsema eesti kirjaniku Arved Viirlaiu peateos „Ristideta hauad” viib lugeja teise Nõukogude okupatsiooni algusaega Eestis. Sügisest 1944 pidid paljud, kellele oli kallis kodumaa vabadus, varjuma metsadesse, kust nad pidasid relvastatud võitlust okupatsioonivõimu vastu. See karm ja heroiline romaan räägib Eesti kodanike lootusetust võitlusest oma kodu ja elu eest. Paljude toonaste võitlejate saatuseks said ristideta hauad.

Arved Viirlaid on sündinud 1922. aastal Harjumaal taluperemehe pojana. Esimesel Nõukogude okupatsiooni aastal liitus ta metsavendadega, 1943 oli soomepoisina Jätkusõjas, 1944 viimastes lahingutes Eestis, siis põgenes Soome ja sealt edasi Rootsi. 1945. aastal siirdus Inglismaale, kus valmistus luuretegevuseks Nõukogude Eestis. 1953. aastal asus Kanadasse, kus elab tänini. Pikka aega oli Viirlaid Eesti PEN-klubi esimees. Kirjanduslikult on tema loomingut võrreldud Jaan Krossi omaga.

„Ristideta hauad” ilmus 1952. aastal Lundis. Teos on tõlgitud läti, rootsi, prantsuse, hispaania, soome, inglise, hiina, leedu ja vene keelde. 1954. aastal pälvis Viirlaid Henrik Visnapuu fondi auhinna. Okupeeritud kodumaal aga ei tohtinud tema nime nimetadagi. Siin sai „Ristideta hauad” ilmuda alles aastatel 1991–1992. 1997. aastal määras president Lennart Meri Viirlaiule Riigivapi III klassi teenetemärgi, kuid talle omase radikaalsusega keeldus kirjanik seda vastu võtmast.

Esimese raamatu tegevus algab 1944. aasta oktoobris sõjajärgses Eestis, jutustatakse kodumaale naasnud soomepoiste saatusest, nurjunud emigreerimiskatsetest, NKVD vanglakoledustest ning meeste siirdumisest metsade rüppe.

Romaani teise osa tegevus keskendub metsavendade elu ja võitluse kujutamisele. Traagiliste sündmuste ahelat seob peategelase Taavi Raudoja perekonna saatus - oma poja elu hinnaga on Taavi sunnitud lunastama vabaduse endale ja võitluskaaslastele.

Teine trükk, autori parandustega.

The post Ristideta Hauad 1-2 – Arved Viirlaid appeared first on Vaimuvara.

Selle raamatu kirjutamise ajaks on saanud pool sajandit, kui toimus sünge draama viimane vaatus: 20. novembril 1945. a. algas kaunis Baierimaa linnas Nürnbergis kohtuprotsess natsliku Saksamaa sõjaroimarite üle. Kuigi meie peale on sageli näpuga näidatud ja fašistideks sõimatud, võime veel praegugi heameelt tunda rahvusvahelise tribunali otsuse üle, mis ei tunnistanud Waffen-SS (Relva-SS) eliitväeosi kuritegelikeks. Kahjuks ei päästnud see otsus meid küüditamistest ega kole-tuist GULAG-i laagreist. Stalinliku sõjamasina vägivallateod on aga senini käristamata.

Tõde on harva meeldiv. Ta on peaaegu alati kärni. See ei ole aga põhjus, et sellest vaikida. Tark mees Nostradamus ütles kunagi 16. sajandi lõpul, et «ajaloo pärakuauk on imepisike ja ainult üksikutel on võime vaadata ja midagi olulist näha ka läbi selle augu.» Küllap mahuvad ka meie mälestused sellest pärakuaugust läbi ning leiavad väärilise koha Eesti sõjaajaloos. Heidelaagri nõmmedel ja düünides, Ukraina steppides ja Dnepri käärudes, Narva-äärseis soodes ja Böömimaa metsades ühendas meie tegusid VENDLUS, soov anda oma parim isamaa heaks. Kujunes VAPRUS. VABADUS - seda tuli kaua oodata. Ta tuli, kuigi paljud meist seda enam ei näinud.

• Eesti mehed oma kodu, pere ja maa kaitsel
• Relvavendade mälestused
• Pataljon «Narva» sõjatee
• 50 aastat hiljem
• Saksa sõjaväes 1941-1945 teeninud eestlaste poolt kasutatud argoosõnu ja -väljendeid
• Pataljon «Narva» Eestimaa meeste üldnimekiri
• Fotosid relvavendadest
• Nimeregister
• Koharegister
• Auastmete võrdlustabel

The post Pataljon Narva ajalugu II, Terasest tugevamad, 1997 appeared first on Vaimuvara.

The post Tarantel – Herman Matvejev, 1971 appeared first on Vaimuvara.