Ka väliselt kenade kodude suletud uste taga võib leida jahmatamapanevat hoolimatust, füüsilist ja eriti hingelist vägivalda laste vastu, mis tihtipeale avaldab saatuslikku mõju kogu eluks. Sellal kui füüsilise vägivalla eest võib vastutusele võtta, jääb vaimne ja hingeline vägivald enamasti kõrvalise tähelepanuta. Vanemad, kes alandavad ja alavääristavad oma lapsi sõnades, pilkudes ja hoiakutes, ei ole aga kahjuks nii harv nähtus, nagu sooviksime mõelda. Ka me ise võime tahtmatult nende hulgas olla, kas või omaenese lapsepõlve mustrite edasikandjana.

Tuntud soome psühhiaater Martti Paloheimo käsitleb selles mõtlema ärgitavas raamatus selliseid keerulisi teemasid nagu positiivsete emotsioonide olulisus, viha talitsemine, andeksandmine, isata lapsed, tõrjutuse juured, füüsilise ja vaimse väärkohtlemise tagajärjed jpm. Need lood on rasked, aga ääretult vajalikud, sest meie seas on kahetsusväärselt palju neid, kellest oleks võinud saada tervemad ja õnnelikumad inimesed, kui oleksime sündinud terves ja õnnelikus perekonnas.