Raamat sarjast Nobeli laureaat

The post Maa õnnistus – Knut Hamsun, 1991 appeared first on Vaimuvara.

Kust leiab kunstnik inspiratsiooni?
Kuidas sähvatab tema loomingus pärast vaevarikkaid otsinguid jumalik säde?
Kunas saabub kirgastus, mille nimel tasus eluraskusi trotsida?
Mismoodi jõuda eneseteostuseni?

Esitrükk: Tartu, Loodus, 1936
Originaali pealkiri: The light that failed

The post Valgus kustus – Rudyard Kipling appeared first on Vaimuvara.

Teine trükk

Tõlgitud raamatust: Gesammelte Werke. 1. Bd. Buddenbrooks

The post Buddenbrookid – Thomas Mann, 1993 appeared first on Vaimuvara.

The post Sylvestre Bonnard’i roim – Anatole France, 1936 appeared first on Vaimuvara.

The post Novellid. Esseed. Kõned – Anatole France, 1988 appeared first on Vaimuvara.

Sel ajal kui Alcas puhusid viha ja raevu tuuled, istus vanas Drakoniidide ajast pärinevas tuletõrjetornis maailma kõige vaesem ning kõige õnnelikum astronoom Eugène Bidault-Coquille, uuris viletsa pikksilma abil lendtähti ja jäädvustas neid armetutele fotoplaatidele. Tema geenius tegi tasa instrumentide põhjustatud vead ja tema armastus teaduse vastu pääses võidule logisevate seadmete üle. Raugematu innuga uuris ta aeroliite, meteoriite ja boliide, iga kuumavat kübet, iga hõõguvat tolmutera, mis imetlusväärse kiirusega läbi Maa atmosfääri lendavad. Tasuks unetute ööde eest oli talle publiku ükskõiksus, riigi tänamatus ja teaduslike ühingute hukkamõist. Ta kadus taevaruumi avarustesse ega teadnud midagi maakera pinnal juhtuvaist õnnetustest. Ta ei lugenud iialgi ajalehti, ja kui ta novembriasteroidide kallal juureldes linna mööda kõndis, leidis ta end mitu korda kas mõnest pargitiigist või autobussi rataste alt.

Raamat sarjast Anatole France. Valitud teosed

The post Pingviinide saar. Jumalad janunevad – Anatole France, 1975 appeared first on Vaimuvara.

Romaani «Ametüstsõrmus» pealkiri vihjab piiskopivalimistele – ametüstsõrmus on üks selle kõrge ameti tunnuseid – ja teos lõpeb abee Guitreli piiskopiks kinnitamise happy end'iga, lakkavad kiriku ja riigi, usu ja teaduse vahekordadega seotud probleemid olemast teose teljeks. Vahepeal üsna mitmeharuliseks muutuv ajaromaan suubub tasapisi ühte suurde voolusängi, milles kulges noil aastail Prantsuse ühiskonna areng – Dreyfusi afääri. Vastavalt kandub ka tegevustik üha enam Pariisi; varasematest romaanidest tuntud provintsiseltskonnast hakkavad esile kerkima need, kellel on pealinnas suhteid, ja lisandub rohkesti uusi tegelasi – poliitikuid, sõjaväelasi, rahamagnaate, kuldset noorust.
«Härra Bergeret Pariisis» on niisama aktuaalne poliitilisi sündmusi analüüsiv ja kommenteeriv romaan kui eelminegi. Dreyfusi afääri kõrval leiavad siin põhjalikku käsitlemist ja sõna tõsises mõttes paljastamist monarhistide ja natsionalistide vandenõud ning poliitilised intriigid. See on omalaadne hoiatusromaan, milles prantslastele maalitakse ajalooliste paralleelide abil tulevikku ette, püütakse näidata, mis siis juhtuks, kui reaktsioonijõud tõepoolest võimule pääseksid.

Raamat sarjast Anatole France. Valitud teosed

The post Nüüdisaegne lugu III-IV. Ametüstsõrmus. Härra Bergeret Pariisis – Anatole France, 1972 appeared first on Vaimuvara.

Kohe ilmumise järel sattus “Inglite mäss” nende raamatute kirja, mida paavst katoliiklastel lugeda ei lubanud, ja ka tsaaritsensuur keelas selle kui jumalatteotava ära.

Siin esitatud „Nooruslugusid“ kujutavad endast valikut Anatole France’i neljast autobiograafilisest teosest: „Minu sõbra raamat“, „Pierre Nozière“, „Väike Pierre“ ja „Õilmeiga“. Need ei kujuta endast memuaare, vaid on ilukirjanduslikud teosed ühe keskse tegelasega, kellele autor nimeks pannud Pierre Noziére.

Originaali pealkiri Révolte des Anges. Le livre de mon ami

Raamat sarjast: Anatole France. Valitud teosed

The post Inglite mäss. Nooruslugusid – Anatole France, 1976 appeared first on Vaimuvara.

The post Punane liilia – Anatole France, 1996 appeared first on Vaimuvara.

Saul Bellow' loomingu tipuks ja - miks mitte - ka kokkuvõtteks võib pidada 1964. aastal ilmunud «Herzogit». Need küsimused ja probleemid, meeleolud ja tunded, kimbatused ja taotlused, mille kallal kirjanik mitukümmend aastat oli töötanud, said selles romaanis sünteesiva ning süvendatud käsitluse. Ühelt poolt inimene kriisiolukorras, kus teda lõplikust hävingust lahutab veel vaid viimne samm, ja teiselt poolt sellesama inimese lausa meeleheitlik väljapääsu otsimine ja kasvav protest kõige selle ümbritseva vastu, mis inimest muserdab, temalt inimlikkust püüab röövida. Ent mitte ainult seda - Bellow on liiga teravapilguline elujälgija, et tragöödia kõrval jääks märkamatuks komöödia. Moses Herzog on mees «moraalsete impulssidega», kohati tõstetud koguni oma ajastu südametunnistuseks, kuid samal ajal ka «kannatav kloun», kes heitleb pahatihti enda väljamõeldud tuuleveskidega, ja Bellow kaasanaerev iroonia muutub Herzogite enesepilaks.

The post Herzog – Saul Bellow, 1972 appeared first on Vaimuvara.