Peeter Kard – Vaimuvara

33 külma suvesuppi – Peeter Kard, 1991

admin — Mon, 01 Feb 2021 10:48:53 +0000

Kuumadel suvepäevadel on maitsvaks ja kosutavaks lõunasöögiks külmad suvesupid. Tuntumad neist on slaavi köögist pärinevad kaljasupid ehk okroškad ja külmad punapeedisupid. Teistes rahvusköökides kasutatakse supivedelaks ka hapupiima, keefiri, jogurtit, aedviljade ja seente keeduleent, liha ja kalapuljongit. Külmadele suppidele lisatakse hapukoort, keedetud mune ja rohkesti maitserohelist. Põhiaineteks on liha, kala, aedviljad, seened ja muu käepärane. Hädakorral võib liha asendada mõne odava vorstiga. Need supid serveeritakse hästi külmalt ja mõnikord antakse kõrvale ka toidujääd. Ärgem unustagem, et meie soola või suhkruga maitsestatud ja hapupiimaga segatud kamajahu on ka tegelikult külm supp ja kamaretsept on üldse üks iidsemaid tänapäevani säilinud retsepte maailmaköögis.

Autor: Peeter Kard

The post 33 külma suvesuppi – Peeter Kard, 1991 appeared first on Vaimuvara.

33 sousti – Peeter Kard, 1991

admin — Wed, 10 Feb 2021 10:59:15 +0000

Ka kõige kehvematelpäevadel on soust ja kartul suutnud alati meie rahvast ara toita. Sellepärast ei tee me selles Peeter Kardi retseptikogus juttu mitte suurepärastest prantsuse soustidest ja muudest peentest kastmetest, vaid tõsistest Maarjamaa soustidest, mis koos kartulite, piima ja musta leivaga võivad olla toekaks ja maitsvaks lõunasöögiks.

The post 33 sousti – Peeter Kard, 1991 appeared first on Vaimuvara.

Kotletid & kastmed – Peeter Kard, 1993

admin — Tue, 02 Mar 2021 09:31:36 +0000

Retseptikogu pakub suures valikus hakk-kotlettide, -snitslite, -rullide, -vorstide, pihvide, kroketite, teftelite ja nende juurde sobivate kastmete retsepte – just neid, mida võib vaja minna lihtsa ja maitsva lõuna valmistamiseks.

The post Kotletid & kastmed – Peeter Kard, 1993 appeared first on Vaimuvara.

33 pannkooki – Peeter Kard

admin — Thu, 15 Apr 2021 14:57:17 +0000

Pannkook ei pruugi alati olla "lihtne" suupiste või magus järelroog. Pannkoogid, oskuslikult valitud lisandite või täidisega, võivad vabalt moodustada iseseisva lõunasöögi.
Pannkooke süüakse tavaliselt keedise, mee või hapukoorega. Ameeriklased armastavad pannkooke või ja suhkruga, rootslased pohlamoosiga, taanlased mitmesuguste kreemidega, meie metsvaarika toormoosiga. Pannkookide valmistamiseks on vaja head paksupõhjalist panni, jahu, mune, piima veidi soola ja suhkrut ning veel üht-teist. Pannkooke lisatakse suppidele, kasutatakse lasagnede asemel vormiroogade valmistamisel ja ka kihiliste tortide valmistamisel.
Pannkooke on maailmas tohutu valik ja paras peotäis neid retsepte on koondatud sellesse raamatusse.

Autor Peeter Kard

The post 33 pannkooki – Peeter Kard appeared first on Vaimuvara.

33 keeksi – Peeter Kard, 1990

Ain Adamson — Sat, 19 Jun 2021 05:46:52 +0000

Retseptikogu on mõeldud tillukeseks jõulurõõmuks perele ja muul aastaajal mõnusaks meenutuseks möödunud jõuludest.

The post 33 keeksi – Peeter Kard, 1990 appeared first on Vaimuvara.

33 punast suppi – Peeter Kard

Ain Adamson — Sat, 19 Jun 2021 06:30:26 +0000

Häid suppe on maailmas neelult palju ja paraku ei mahuks osakegi neist retseptidest nii tillukeste kaante vahele. Seepärast piirdume seekord valikuga nn "punastest suppidest". Nende suppide koostisse kuulub alati tomat ja boršide puhul ka punapeet, nii et need supid on tõesti punase värvusega.
Ärgu perenaist kohutagu meie retseptide restoranilik täpsus ja ainete suur valik. Need retseptid on soliidne klassika ja antud lihtsalt orientiiriks. Ainete valikut ja koguseid võib iga perenaine ise muuta, pidades kinni retseptide põhimõtetest. Näiteks saan väga maitsva ja odava borši keeta supikontidest ja poekonservist, lisades pisut paprikat, küüslauku, maitserohelist, peediekstrakti, hapukoort ja üht-teist käepärast.
Boršid ja soljankad olid meie vanaemadele tuntud juba möödunud sajandi. Need rammusad ja väga maitsvad supid võivad moodustada iseseisva lõuna. See asjaolu ei ole perenaiste köögivaeva kergendamisel sugugi tähtsusetu. Neid suppe võib soojendatult lauale anda ka järgmisel päeval ja seegi lihtsustab kiirel ajal perenaiste köögitoimetusi.

Autor Peeter Kard

The post 33 punast suppi – Peeter Kard appeared first on Vaimuvara.

33 toitu kloostri moodi – Peeter Kard, 1991

Ain Adamson — Sat, 19 Jun 2021 07:01:08 +0000

See kimbuke retsepte on tõepoolest pärit mitmesuguste kloostrite köökidest, kuid tänaseks on need kindlalt kinnitunud maailma restoranide menüüsse. Need toidud on väga maitsvad ja nutikad toiduainete valiku ning valmistamisviiside poolest.
Autor Peeter Kard

The post 33 toitu kloostri moodi – Peeter Kard, 1991 appeared first on Vaimuvara.

Lihtsaid Ungari toite – Peeter Kard, 1992

Ain Adamson — Sat, 19 Jun 2021 07:36:00 +0000

Seekordses ülevaates hõimurahvaste köökidest tutvume lihtsate ja odavate ungari toitudega. Need toidud on maitsvad ja lihtsa ainetevalikuga. Loomulikult võib nende toitude valmistamisel kasutada poest ostetud makaronitooteid, kuid kodunuudlid on kindlasti maitsvamad.

The post Lihtsaid Ungari toite – Peeter Kard, 1992 appeared first on Vaimuvara.

33 omletti – Peeter Kard, 1990

Ain Adamson — Tue, 10 Aug 2021 20:14:48 +0000

Omlett on alati käepärane ja maitsev suupiste. Kuna aga tavalist omletti valmistatakse kogu laias maailmas ikka ja alati põhiliselt ühtmoodi, siis kipub asi jääma pisut ühekülgseks. Vaheldust meie hommikusele toidulauale toovad aga täidetud omletid ja nende valik on väga suur.
Meie pisikeses retseptikogus leidubki selliseid näiteid paljudest rahvusköökidest. Ja pole sugugi tähtsusetu asjaolu, et mune peaks meil ikka jätkuma.

The post 33 omletti – Peeter Kard, 1990 appeared first on Vaimuvara.

Tomat – Peeter Kard, 1992

Ain Adamson — Sun, 02 Jan 2022 20:13:25 +0000

Tomat (Lycopersicon esculentum Miil. või Solanum lycoper-sicum L.) on meie tähtsamaid köögivilju. Tema viljades leidub rikkalikult suhkruid, orgaanilisi happeid, mineraalaineid, väärtuslikke mikroelemente ja rohkesti vitamiine. Paar klaasi tomatimahla või 200 g värskeid tomateid katavad täiskasvanu päevase karotiini ja C-vitamiini vajaduse. Korralikult valmistatud ja säilitatud tomatimahl säilitab oma väärtuslikud omadused paari aasta jooksul.
Tomatite mitmekesine keemiiine koostis soodustab toiteainete paremat omastamist organismi poolt ja parandab ainevahetust. Samuti soodustab tomat jääkainete organismist eemaldamist ja mürkainete eraldumist. Seepärast on tomatimahl ja toidud tomatist asendamatud ainevahetushäirete, diabeedi, artriidi, rasvumise jt. haiguste puhul.
Tavaliselt käsutatakse toiduks koorimata tomateid. Kui aga tomateid on vaja koorida, siis kastetakse nad pooleks minutiks sõelaga keeva vette, seejärel jahutatakse külmas vees ja eraldatakse koor noaga. Tooreid rohelisi tomateid toiduks käsutada ei tohi, sest need sisaldavad mürgist alkaloidi solaniini. Solaniin laguneb aga kuumutamisel ja eriti hapendamisel.
Soojalembesele tomatile sobivad kasvukohaks tasased või väikese lõunakallakuga, valdavate tuulte eest kaitstud maa-alad. Tomatit võib kasvatada nii neutraalsetel kui ka nõrgalt happelistel muldadel. Eelviljade suhtes pole tomat nõudlik, kuid vajab viljakat ja hästi haritud mulda.
Kuigi varaseid turutomateid kasvatatakse meil põhiliselt katmikaiadel, on avamaal kasvatatud tomatid maitsvamad. Head saaki saab aga avamaalt soojal suvel ja õigel sordivalikul.

The post Tomat – Peeter Kard, 1992 appeared first on Vaimuvara.