<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><rss version="2.0"
	xmlns:content="http://purl.org/rss/1.0/modules/content/"
	xmlns:wfw="http://wellformedweb.org/CommentAPI/"
	xmlns:dc="http://purl.org/dc/elements/1.1/"
	xmlns:atom="http://www.w3.org/2005/Atom"
	xmlns:sy="http://purl.org/rss/1.0/modules/syndication/"
	xmlns:slash="http://purl.org/rss/1.0/modules/slash/"
	>

<channel>
	<title>poliitiline ajalugu &#8211; Vaimuvara</title>
	<atom:link href="https://vaimuvara.ee/marksona/poliitiline-ajalugu/feed/" rel="self" type="application/rss+xml" />
	<link>https://vaimuvara.ee</link>
	<description>raamatute e-pood</description>
	<lastBuildDate>Fri, 12 Jun 2026 05:52:33 +0000</lastBuildDate>
	<language>et</language>
	<sy:updatePeriod>
	hourly	</sy:updatePeriod>
	<sy:updateFrequency>
	1	</sy:updateFrequency>
	<generator>https://wordpress.org/?v=7.0.2</generator>

<image>
	<url>https://vaimuvara.ee/wp-content/uploads/2021/09/Vaimuvara-Logo-100x100.png</url>
	<title>poliitiline ajalugu &#8211; Vaimuvara</title>
	<link>https://vaimuvara.ee</link>
	<width>32</width>
	<height>32</height>
</image> 
	<item>
		<title>Võit. 3 osa &#8211; Aleksandr Tšakovski, 1984</title>
		<link>https://vaimuvara.ee/e-pood/aleksandr-tsakovski-voit-3-1984/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[admin]]></dc:creator>
		<pubDate>Sun, 05 Jul 2020 10:30:09 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.vaimuvara.ee/?post_type=product&#038;p=1464</guid>

					<description><![CDATA[<p>Väljapaistva vene nõukogude kirjaniku Aleksandr Tšakovski romaanitriloogia kolmas raamat.</p>
<p>Sisu:<br />
III raamatus jätkub võidukevade ja Potsdami konverentsi sündmuste meenutamist kolme aastakümne tagant – 1975. aasta suvel Helsingi nõupidamisest osa võtva nõukogude ajakirjaniku pilgu läbi.<br />
1983. aastal omistati romaanile NSV Liidu riiklik preemia.</p>
<p>The post <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee/e-pood/aleksandr-tsakovski-voit-3-1984/">Võit. 3 osa &#8211; Aleksandr Tšakovski, 1984</a> appeared first on <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee">Vaimuvara</a>.</p>
]]></description>
		
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Eesti iseseisvuse sünd 3. vihik &#8211; Eduard Laaman, 1992</title>
		<link>https://vaimuvara.ee/e-pood/eesti-iseseisvuse-sund-3-vihik-eduard-laaman/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[admin]]></dc:creator>
		<pubDate>Mon, 16 Nov 2020 14:24:43 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">https://vaimuvara.ee/?post_type=product&#038;p=4190</guid>

					<description><![CDATA[<div class="spacing-4-4 s pg max-width-750 min-width-500 wf">
<div class="s t wc hc">
<p>"<a href="https://vaimuvara.ee/?s=Eesti+iseseisvuse+s%C3%BCnd&#38;post_type=product">Eesti iseseisvuse sünd</a>" on unikaalne ühemehe teos eesti rahva visast võitlusest omariikluse eest ärkamisajast kuni Eesti Vabariigi sünnini.<br />
Raamat on kirjutatud populaarses stiilis- põnevad episoodid, unikaalsed fotod ja dokumendid.<br />
Raamatu autor, tuntud ajakirjanik ja poliitikategelane Eduard Laaman hukkus stalinlikus vangilaagris.</p>
<p>Kokku on ilmunud 8 osa</p>
</div>
</div>
<p>The post <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee/e-pood/eesti-iseseisvuse-sund-3-vihik-eduard-laaman/">Eesti iseseisvuse sünd 3. vihik &#8211; Eduard Laaman, 1992</a> appeared first on <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee">Vaimuvara</a>.</p>
]]></description>
		
		
		
			</item>
		<item>
		<title>President Konstantin Päts &#8211; Martti Turtola, 2003</title>
		<link>https://vaimuvara.ee/e-pood/president-konstantin-pats-martti-turtola/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[admin]]></dc:creator>
		<pubDate>Thu, 17 Dec 2020 11:27:39 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">https://vaimuvara.ee/?post_type=product&#038;p=5510</guid>

					<description><![CDATA[<p>Noor jurist ja ajakirjanik <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Konstantin_Päts">Konstantin Päts</a> astub 20. sajandi alguses Eesti ajaloo rambivalgusse. Temast saab mitmekordne peaminister, riigivanem ja lõpuks Eesti Vabariigi esimene president. Pätsi riigimehekarjäär lõpeb koos iseseisva Eesti hävinguga. Järgnevad vangistus, küüditamine ning pikad kannatuseaastad Venemaal.</p>
<p>Miks Soome demokraatia jäi püsima, aga Eesti oma lämmatati?</p>
<p>Milline oli Konstantin Pätsi osa riigi loomisel ja kui palju vastutab ta selle kadumise eest?</p>
<p>- - - - -</p>
<p>Soome ajaloolase dotsent Martti Turtola (s 1947) sulest on ilmunud käsitlusi lähiajaloo tuntud tegelastest nagu Soome marssal Carl Gustaf Mannerheim, president Risto Ryti ning kindralid Erik Heinrichs ja Aksel Fredrik Airo.</p>
<p>Konstantin Pätsi elule ja riigimehekarjäärile heidab Turtola pilgu läbi tolleagse Eesti elu ja sündmuste, pakkudes võimalust võrrelda kokkulangevusi ning erinevusi Eesti ja Soome ajaloos.</p>
<p>The post <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee/e-pood/president-konstantin-pats-martti-turtola/">President Konstantin Päts &#8211; Martti Turtola, 2003</a> appeared first on <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee">Vaimuvara</a>.</p>
]]></description>
		
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Eesti Vabadussõja poliitiline ajalugu &#8211; Eduard Laaman, 1991</title>
		<link>https://vaimuvara.ee/e-pood/eesti-vabadussoja-poliitiline-ajalugu-laaman-1991/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[admin]]></dc:creator>
		<pubDate>Mon, 15 Feb 2021 17:55:02 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">https://vaimuvara.ee/?post_type=product&#038;p=7760</guid>

					<description><![CDATA[<p>Eesti tuntuima ajakirjanikust ajaloolase isikupärane ja teravmeelne Eesti ajaloo käsitus, mis hõlmab sündmusi sajandivahetusest 1925. aastani.<br />
Erinevalt Traksmaast heidab Laaman valgust ka Euroopa poliitilistele intriigidele ja Ida veresaunale.<br />
Et tekst polnud mõeldud avalikuks levitamiseks võis autor kirjutada asjadest nii, nagu need tegelikult olid.</p>
<p>Sisukord:</p>
<ul>
<li>Eesti uuestisünd</li>
<li>Rahvuslane ärkamine</li>
<li>1905 a. revolutsioon</li>
<li>Ilmasõda j a revolutsioon</li>
<li>Venemaa kokkulangemine ilmasõjas</li>
<li>Veebruari revolutsioon</li>
<li>Rahvusküsimused veebruari revolutsioonis</li>
<li>Enamline revolutsioon</li>
<li>Saksa okupatsioon Eestis</li>
<li>Vabadussõda</li>
<li>Saksamaa kokkulangemine</li>
<li>Vene kodusõda</li>
<li>Eesti sõda enamlastega</li>
<li>Liitlaste Vene poliitika</li>
<li>Eesti Pariisi rahukonverentsil</li>
<li>Loode-Vene vägi</li>
<li>Sõda Landesveriga</li>
<li>Loode-Vene valitsus</li>
<li>Pööre enamlaste poliitikas piiririikide vastu</li>
<li>Peterburi operatsioon</li>
<li>Tartu rahu</li>
<li>Vaherahu</li>
<li>Rahuleping</li>
<li>Tartu rahu pretsedent</li>
<li>Vene interventsiooni lõpp</li>
<li>Eesti pärast rahu</li>
<li>Eesti tunnustamine</li>
<li>Ilmasõja üldtagajärjed</li>
<li>Vene revolutsiooni käik</li>
<li>Venemaa väljavaated</li>
<li>Eesti-Vene suhted</li>
<li>Euroopa patsifikatsioon</li>
<li>Eesti rahvusvaheline seisukord</li>
<li>Kirjandus loengute juurde</li>
</ul>
<p>The post <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee/e-pood/eesti-vabadussoja-poliitiline-ajalugu-laaman-1991/">Eesti Vabadussõja poliitiline ajalugu &#8211; Eduard Laaman, 1991</a> appeared first on <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee">Vaimuvara</a>.</p>
]]></description>
		
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Nii see oli… &#8211; Andrus Roolaht, 1990</title>
		<link>https://vaimuvara.ee/e-pood/nii-see-oli-andrus-roolaht-perioodika-1990/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[admin]]></dc:creator>
		<pubDate>Mon, 15 Feb 2021 18:36:16 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">https://vaimuvara.ee/?post_type=product&#038;p=7769</guid>

					<description><![CDATA[<p>Kroonika ühest unustuseliiva maetud ajastust.</p>
<p>Jutt tuleb sõja eelõhtust, mil võimu haaranud eesti kõige prominentsem kodanlik riigimees Konstantin Päts allutas endale kõik asutused: omavalitsused ja kiriku, ülikooli ja finantsid, koolid, kohtud, vanglad ja politsei, samuti kirjutatud, räägitud või isegi sosistatud sõnad. See äratas muidugi vastuseisu. Ja nii algaski võitlus võimu ja vaimu vahel. Kuidas see toimus, sellest võivad mõnevõrra aimu saada järgnevate lehekülgede lugejad. Peab olema ainult püsivust, et faktide taga näha seda, kui palju ja mida me oleme elus kaotanud või võitnud</p>
<p>The post <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee/e-pood/nii-see-oli-andrus-roolaht-perioodika-1990/">Nii see oli… &#8211; Andrus Roolaht, 1990</a> appeared first on <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee">Vaimuvara</a>.</p>
]]></description>
		
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Eesti iseseisvuse sünd 2. vihik &#8211; Eduard Laaman, 1992</title>
		<link>https://vaimuvara.ee/e-pood/eesti-iseseisvuse-sund-2-eduard-laaman/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[admin]]></dc:creator>
		<pubDate>Wed, 17 Feb 2021 08:58:22 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">https://vaimuvara.ee/?post_type=product&#038;p=7886</guid>

					<description><![CDATA[<div class="spacing-4-4 s pg max-width-750 min-width-500 wf">
<div class="s t wc hc">
<p>"<a href="https://vaimuvara.ee/?s=Eesti+iseseisvuse+s%C3%BCnd&#38;post_type=product">Eesti iseseisvuse sünd</a>" on unikaalne ühemehe teos eesti rahva visast võitlusest omariikluse eest ärkamisajast kuni Eesti Vabariigi sünnini.<br />
Raamat on kirjutatud populaarses stiilis - põnevad episoodid, unikaalsed fotod ja dokumendid.</p>
<p>Raamatu autor, tuntud ajakirjanik ja poliitikategelane Eduard Laaman hukkus stalinlikus vangilaagris.</p>
<p>Kokku ilmub 8 vihikut</p>
</div>
</div>
<p>The post <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee/e-pood/eesti-iseseisvuse-sund-2-eduard-laaman/">Eesti iseseisvuse sünd 2. vihik &#8211; Eduard Laaman, 1992</a> appeared first on <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee">Vaimuvara</a>.</p>
]]></description>
		
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Uus poliitika tulekul &#8211; Edgar Savisaar, 1994</title>
		<link>https://vaimuvara.ee/e-pood/uus-poliitika-tulekul-edgar-savisaar-1994/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[admin]]></dc:creator>
		<pubDate>Wed, 17 Feb 2021 09:44:48 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">https://vaimuvara.ee/?post_type=product&#038;p=7895</guid>

					<description><![CDATA[<div class="spacing-4-4 s pg max-width-750 min-width-500 wf">
<div class="s t wc hc">
<p>Edgar Savisaar. Uus poliitika tulekul<br />
Rein Veidemann. Kas eri märgiga jõudude liit on võimalik?<br />
Mart Ummelas. Tsentrism kui ideoloogia ja suur koalitsioon<br />
Küllo Arjakas. Uus murdehetk läheneb<br />
Ülo Russak. Brüsseli hea õlu<br />
Teet Kallas. Loomuliku arukuse okkaline tee</p>
</div>
</div>
<p>The post <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee/e-pood/uus-poliitika-tulekul-edgar-savisaar-1994/">Uus poliitika tulekul &#8211; Edgar Savisaar, 1994</a> appeared first on <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee">Vaimuvara</a>.</p>
]]></description>
		
		
		
			</item>
		<item>
		<title>1917: kuidas see oli? Koomiks 1917. aasta vene revolutsiooni ajaloost</title>
		<link>https://vaimuvara.ee/e-pood/1917-kuidas-see-oli-1917-aasta-vene-revolutsiooni-ajaloost/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[admin]]></dc:creator>
		<pubDate>Mon, 22 Mar 2021 17:37:36 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">https://vaimuvara.ee/?post_type=product&#038;p=9309</guid>

					<description><![CDATA[<ul>
<li>Mitu revolutsiooni oli 1917. aastal?</li>
<li>Kuidas langes Romanovite 300-aastane dünastia?</li>
<li>Kuidas rebiti kroon viimse vene tsaari peast?</li>
<li>Kes tulid 1917. aastal võimule?</li>
<li>Mis aitas bolševikel saada võitu inglise tankidest?</li>
</ul>
<p>The post <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee/e-pood/1917-kuidas-see-oli-1917-aasta-vene-revolutsiooni-ajaloost/">1917: kuidas see oli? Koomiks 1917. aasta vene revolutsiooni ajaloost</a> appeared first on <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee">Vaimuvara</a>.</p>
]]></description>
		
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Tõus ja mõõn I-II. Mälestusi kodumaalt &#8211; Elmar Tambek, 1992, 1993</title>
		<link>https://vaimuvara.ee/e-pood/tous-ja-moon-i-ii-malestusi-kodumaalt-tambek/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Maris Adamson]]></dc:creator>
		<pubDate>Mon, 12 Jul 2021 10:07:51 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">https://vaimuvara.ee/?post_type=product&#038;p=14492</guid>

					<description><![CDATA[<p>Pühendatud Eesti Vabariigi Presidendile Konstantin Pätsile tema 90. sünnipäeval, 23. veebruaril 1964</p>
<p>Eesti Vabariigi presidendi kantselei ülema Elmar Tambeki (1897-1991) mälestuste «Tõus ja mõõn» (Toronto, 1964) esimene raamat annab pildi iseseisvusaegse Eesti sotsiaal-poliitilistest sündmustest ja suundumustest koos isikupäraste tähelepanekutega tolleaegsest miljööst ja elulaadist. See tükike kaasaelatud ajalugu jaguneb raamatus kahte ossa: esimeses osas («Prokuratuur») kirjeldab autor peamiselt oma kujunemisteed ja tööelu juristina, teises osas («Kadriorg») aga oma tegevust Eesti Vabariigi ja tema presidendi teenistuses kuni nende mõlema likvideerimiseni võõrvõimu poolt. Käesolevas teoses, mida iseloomustab kõrge jutustamiskultuur ja kindel autorihoiak, tõuseb kesksena esile president Konstantin Päts nii inimesena kui riigimehena. Raamatu uustrükile on lisatud ajaloolase järelsõna.</p>
<p>Teises raamatus jätkab Elmar Tambek oma mälestusi kodumaalt. Pühendades selle bolševike ja natside süütute ohvrite mälestusele hõlmab raamat ajaliselt N. Liidu okupatsiooni esimest perioodi (1940-1941) ja sellele järgnenud Saksa okupatsiooni Eestis kuni autori lahkumiseni siit 20. septembril 1944. Nagu käesoleva väljaande esimesele, nii ka teisele raamatule on kirjutanud lühikese kommenteeriva järelsõna ajaloodoktor Enn Tarvel.</p>
<p>The post <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee/e-pood/tous-ja-moon-i-ii-malestusi-kodumaalt-tambek/">Tõus ja mõõn I-II. Mälestusi kodumaalt &#8211; Elmar Tambek, 1992, 1993</a> appeared first on <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee">Vaimuvara</a>.</p>
]]></description>
		
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Hirvepark 1987. 20 aastat kodanikualgatust, mis muutis Eesti lähiajalugu, 2007</title>
		<link>https://vaimuvara.ee/e-pood/hirvepark-1987/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Maris Adamson]]></dc:creator>
		<pubDate>Mon, 12 Jul 2021 15:32:40 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">https://vaimuvara.ee/?post_type=product&#038;p=14499</guid>

					<description><![CDATA[<p>Mälestused, dokumendid ja fotod 1987. aasta 23. augusti sündmustest.</p>
<p>Hirvepargi miiting 1987 oli üks Eesti lähiajaloo pöördepunkte — esimene rahva algatusel toimunud poliitiline meeleavaldus Nõukogude okupatsiooni ajal, mis murdis avaliku vaikimise ja käivitas avaliku vastupanu laine. 23. augustil 1987 kogunes Tallinnas Hirveparki märkimisväärne hulk inimesi, et nõuda Molotovi–Ribbentropi pakti ja selle salaprotokollide avalikustamist ning pakti tagajärgede likvideerimist. Ürituse algatajad olid MRP-AEG liikmed: Tiit Madisson, Heiki Ahonen, Lagle Parek ja Erik Udam. Teavitustöö toimus põrandaaluste kanalite kaudu, sh Ameerika Hääle ja Raadio Vaba Euroopa vahendusel. Luba miitinguks anti alles viimasel hetkel ning Raekoja platsilt suunati see ümber Hirveparki.</p>
<p>The post <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee/e-pood/hirvepark-1987/">Hirvepark 1987. 20 aastat kodanikualgatust, mis muutis Eesti lähiajalugu, 2007</a> appeared first on <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee">Vaimuvara</a>.</p>
]]></description>
		
		
		
			</item>
	</channel>
</rss>
