romantika – Vaimuvara

Laul tulipunasest lillest – Johannes Linnankoski, 1939.a

admin — Thu, 16 Apr 2020 18:32:07 +0000

Johannes Linnankoski (Juho Vihtori Peltonen, 1869-1913) sai Soomes ja väljaspool Soomet laialt tuntuks uusromantilise parvepoisiromaaniga «Laul tulipunasest lillest» (1905).

The post Laul tulipunasest lillest – Johannes Linnankoski, 1939.a appeared first on Vaimuvara.

Laul tulipunasest lillest – Johannes Linnankoski, 1994

admin — Thu, 01 Oct 2020 20:44:35 +0000

Johannes Linnankoski (Juho Vihtori Peltonen, 1869-1913) sai Soomes ja väljaspool Soomet laialt tuntuks uusromantilise parvepoisiromaaniga «Laul tulipunasest lillest» (1905). Kirjanik ja kirjandusteadlane Veikko Antero Koskenniemi on «Laulule» soome kirjanduses kohta otsides tõmmanud paralleele selle peategelase Olavi ning Don Juani ja Lemminkäise vahele «Kalevalast». Eesti kirjandusse on samasugune liblikatants jõudnud August Gailiti «Toomas Nipernaadi» (1928) kaudu.

The post Laul tulipunasest lillest – Johannes Linnankoski, 1994 appeared first on Vaimuvara.

Consuelo I osa – George Sand

admin — Wed, 28 Oct 2020 12:59:53 +0000

Prantsuse 19. sajandi populaarseima naiskirjaniku George Sandi (1804-1876) loomingu kõrgperioodi kuuluv romaan "Consuelo" (1842-1843) annab oma ajaloolise tausta, piiritu fantaasialennu ja peene psühholoogiaga ülevaatliku pildi tolleaegsest romantilisest elutunnetusest.

Prantsuse tuntuima naiskirjaniku esimene köide viib lugeja kaheksateistkümnenda sajandi Veneetsiasse. Vaimulikus laulukoolis õpib vaese rändmuusiku tütar, silmapaistmatu hispaanlanna Consuelo, kelle erakordset annet ta õpetaja kadedalt varjab, et päästa seda ilutseva aristokraatliku kunsti võrgust. Kui noor lauljatar lõpuks lavale pääseb, äratab ta ainuline talent vaimustustormi, hiilgav karjäär on käega katsuda. Ent Consuelo on aateline hing, kes ei taha menu eest maksta oma südamepuhtusega ega ohverdada sõltumatust kunstis. Suutmata tema ümber põimunud intriigide sasipundart lahti harutada, põgeneb ta Veneetsiast ning satub Tšehhimaale, saksastunud aadliperekonda, kelle ta oma õilsuse ja tarmukusega elujõuetust tuimusest üles raputab.

The post Consuelo I osa – George Sand appeared first on Vaimuvara.

Tuulest viidud 1 ja 2. osa – Margaret Mitchell

admin — Tue, 15 Dec 2020 00:22:50 +0000

Ameerika menukirjaniku Margaret Mitchelli (1900-1949) Pulizeri preemia võitnud bestseller, kõigi aegade ilukirjandusteostest kõige suurema kogutiraažiga romaan "Tuulest viidud" on tänaseks tõlgitud enam kui kolmekümnesse keelde. Kodusõda Ameerika Ühendriikides, lõunaosariikide lüüasaamine, rekonstruktsioon - selline on ajalooline taust, mis saadab peategelase, hellitatud ja isepäise kaunitari Scarletti armastuse lugu ja tema dramaatilist elukäiku selles raamatus.

The post Tuulest viidud 1 ja 2. osa – Margaret Mitchell appeared first on Vaimuvara.

Vambola – Andres Saal, 1976

admin — Sun, 20 Dec 2020 20:33:59 +0000

Ajalooline noorsoojutustus eestlaste muistse vabadusvõitluse lõpuaastatest ja Soontagana linnuse langemisest.

Enne, kui eestlaste teleekraanidele jõudsid „Metsik roos“ ja „Tahmanägu“ olid meil endil olemas juba oma kodumaised „ajaleheseebid“ nimedega „Vambola“, „Leili“ ja „Aita“. Need ei jäänud karvavõrdki Kolumbia ja Mehhiko kaasahaaravatest ning südantlõhestavatest saatusedraamadest maha. Pigem olid nad veelgi seiklusrohkemad, veelgi salakavalamate keerdkäikude ja jahmatavate paljastustega.

Ohhh, kui palju minestushoogusid, kui palju viimase hetke pääsemisi surmasuust, kui palju kadunud, röövitud ja päästetud kaksikõdesid!

Iga õige Eestimaa sõjamees oli blond, laiaõlgne, isamaale ustav ning armsamale truu. Iga õige Eestimaa neiu oli blond, sinisilmne, neitsilikult puhas, vanematele kuulekas ning oma väljavalitule surmani truu. Iga Eestimaa vastane oli salakaval, jälgi silmnäoga, rahamaias ning südamepõhjani kurjust täis. Must oli must, valge oli valge ja rohi oli roheline. Eestlaste iga kõneldud lause sisaldas vähemalt ühte järgnevatest sõnadest: aus, õilis, ustav, isamaa, või Taara. Võis ka kõiki neid sisadada korraga! Selline oli see eluke veel vabal Eestimaal 13. sajandi alguses Andres Saali poolt kirja pandud romaanis.

PS: Kui kunagi on kellelgi vaja tuua näidet romantismist kirjanduses, siis kõik Andres Saali romaanid sobivad selleks suurepäraselt. Löö raamat lahti ükskõik kust ja romantismi tuleb mühinal. /internetist/

Sari: Loomingu raamatukogu 1976/17-20

The post Vambola – Andres Saal, 1976 appeared first on Vaimuvara.

Aita. Leili. Vambola – Andres Saal, 1991

admin — Sun, 03 Jan 2021 22:58:16 +0000

Kolm Andres Saali teost, mis moodustavad nii sündmustikult kui ka ühiste tegelastega triloogia eestlaste muistsest vabadusvõitlusest, on esimene ulatuslik kujutus meie varasemast ajaloost.

Ohhh, kui palju minestushoogusid, kui palju viimase hetke pääsemisi surmasuust, kui palju kadunud, röövitud ja päästetud kaksikõdesid!

PS: Kui kunagi on kellelgi vaja tuua näidet romantismist kirjanduses, siis kõik Saali romaanid sobivad selleks suurepäraselt. Löö raamat lahti ükskõik kust ja romantismi tuleb mühinal. /internetist/

The post Aita. Leili. Vambola – Andres Saal, 1991 appeared first on Vaimuvara.

Consuelo II osa – George Sand

admin — Thu, 07 Jan 2021 17:03:07 +0000

Prantsuse tuntuima naiskirjaniku teises raamatuss ei paku Consuelole uueks koduks saanud aadliloss enam loodetud rahu. Ta satub taas keerukatesse suhetesse ja peab põgenema Viini, kaaslaseks noor Joseph Haydn. Seal kohtab ta ajaloolisi isikuid nagu keisrinna Maria Theresia ja Friedrich II. Consuelo seisab pidevalt valikute ees: armastus, kohusetunne ja muusikukutsumus põimuvad tema saatuse lõngades.

The post Consuelo II osa – George Sand appeared first on Vaimuvara.

Jumalaema kirik Pariisis – Victor Hugo, 1982

admin — Thu, 07 Jan 2021 18:15:21 +0000

Victor Hugo «Jumalaema kirik Pariisis» on üks romantismi tippteoseid, milles sulavad romantiliseks tervikuks mitu teemat. See on lugu ilu, headuse ja puhtuse kehastusest Esmeraldast, tänavatantsijatarist, kelle ümber keerleb nelja mehe saatus. Poeet Gringoire, hädavaresest filosoof, võlgneb talle elu. Kaunis ja tühine keigar kapten Phoebus võidab ta südame, vaimuliku dom Frollo pahupidipööratud kirg saadab ta surma. Quasimodo, Jumalaema kiriku küürakas kellalööja, on ainus, kes armastab Esmeraldat ennastohverdavalt ja omakasupüüdmatult.

Aga see on ka lugu Pariisi lihtrahva ja tema põhjakihtide, Imede Õue asukate ustavusest ja vaprusest, kuningas Louis XI väiklusest ja julmusest ning, sugugi mitte viimases järjekorras, lugu Jumalaema kirikust ja keskaegsest Pariisist, ülemlaul ehituskunstile kui rahva vaimsete rikkuste kehastusele.

Neljas trükk

The post Jumalaema kirik Pariisis – Victor Hugo, 1982 appeared first on Vaimuvara.

Pompeji viimsed päevad – Edward Bulwer-Lytton

admin — Fri, 08 Jan 2021 20:32:35 +0000

See oli maailma üks õudsemaid katastroofe, kui Vesuuvi purske tagajärjel aastal 79. m.a.j. hävis kolm Kampaania linna; Herculaneum, Pompeji ja Stabiae. Kui need linnad uuesti avastati (Pompejis alustati väljakaevamisi 1748.a.), leiti imestusega, kuivõrd täiuslikult olid tuha kaitsva kihi all säilinud nii majad kui ka nende sisustus. Kaugete minevikulinnade saatus virgutas asjasthuvitatute fantaasiat.

Üks Pompeji ajaloo uurijaid oli ka inglise kirjanik Edward Bulwer-Lytton, kelle töö tulemusena ilmus romantiline ajalooline romaan "Pompeji viimsed päevad".

The post Pompeji viimsed päevad – Edward Bulwer-Lytton appeared first on Vaimuvara.

Hüljatud I – Victor Hugo

admin — Wed, 13 Jan 2021 20:06:37 +0000

"Hüljatud" (1862) on prantsuse kirjaniku Victor Hugo romaan, mida paljud peavad üheks suurimaks teoseks maailma kirjanduses. See räägib mitmete põimunud elude saatusest 19. sajandil, keskendudes suures osas tagaotsitava, endise sunnitöölise Jean Valjean'i ja politseiinspektori Javert'i vahelisele konfliktile. Peategelased on ka Cosette, orvuks jäänud tüdruk, keda Valjean kasvatas oma lapsena, Marius, revolutsionist, kes teda armastab ja kaabakas Thenardien.

Suurromaani esimene köide sisaldab teose kaks esimest osa: "Fantine" ja "Cosette".

The post Hüljatud I – Victor Hugo appeared first on Vaimuvara.