Mitmekülgse isiksuse Hanno Kompuse avaldatud artikleid, mis on siin raamatus komponeeritud dünaamilisest staatilisema poole: alates tantsust ning matkadest, üle ooperi, maalikunsti ja plastika - staatilise ehituskunsti ja staatilisest staatilisema ruumikujundi - riigi - suunas.

Sari: Eesti mõttelugu 11

Eesti muusikateaduse nestoreid Karl Leichter (1902-1987) on meie muusikalukku jätnud hindamatu pärandi. Maris Kirme sõnul on see arvatavasti suurim, mis eesti muusikateadlasilt jäänud. Hästi on teada autori mitmed varasemad raamatud: "Richard Wagner: Uute kunsti-ideaalide taotleja" (1934), "Mart Saar" (1964), "Kaasaja muusikast" (1970), "Valik artikleid" (1982), "Seitse sajandit eestlaste lauluteel" (1991). Käesolev mahukaim kogumik vahendab meile üle pooleteisesaja nimetuse kirjatöid, mis pärit aastaist 1930-1986.

Kogumiku avab kriitilis-esteetiline uurimus "Richard Wagneri ühiskunstiteose filosoofilis-esteetilised alused", mis kujutab endast avara filosoofilise taustaga magistriväitekirja (1934) muusika-esteetika alalt.
Ülejäänu jaguneb kolme
Keset muusikat - koondab kontserdi- ja teatriarvustusi,
Inimesed muusikas - portreid heliloojaist ja esitajaist, ka F. J. Wiedemannist,
Muusikast sünnib mõte - esitab uurimuslikke kirjatöid muusika üle.

Köide on varustatud nimeloendiga.

Sari: Eesti mõttelugu

Kultuuriajakirja "Mana" kauaaegse toimetaja ja välisraadiote kommentaatori Hellar Grabbi (sünd. 1929) "Eesti mõtteloo" sarjas ilmunud kogumik "Eestlaste maa" jälgib Eesti ja laiemalt kogu Ida-Euroopa poliitilisi arenguid 1950-ndatest aastatest tänapäevani, analüüsides seejuures meie trükisõnas esmakordse põhjalikkusega selliseid sündmusi nagu Ungari 1956. aasta ülestõus või samaaegsed rahutused Poolas. Külastades 1960.-1970-ndatel aastatel korduvalt Eestit, avaldas Grabbi ajakirjanduses ulatuslikke reisikirju, mis andsid tsensuurist kammitsemata kõrvaltvaataja pilgu läbi pildi mitte üksnes kodumaa tollasest kultuurielust, vaid ka olmest, ning on säilitanud oma informatiivse väärtuse tänapäevani. Kolonel Herbert Grabbi pojana on Grabbile olnud iseäranis südamelähedane XX sajandi arvukatel sõjatandritel võidelnud eestlaste teema. Omaette alajaotus on pühendatud eesti üliõpilasorganisatsioonide, eriti korporatsioon "Rotalia" ajaloole ja käekäigule nii Eestis kui võõrsil.

Sari: Eesti mõttelugu

Ehkki Juhan Luigast (1873–1927) veel kümmekond aastat tagasi õieti midagi teada ei tohtinud ega eriti teatudki, ei tarvitse see nimi täna enam tutvustamist. Küsides, kes oli Juhan Luiga, ütleb Hando Runnel seda eesti vaimumaailma töökat ja mõtlevat hiiglast «piiritleda» püüdes: «Ta oli närviarst, poliitik, filosoof, psühholoog, ajaloouurija, kunstiarvustaja, kirjanik, ajakirjanik ja esteet.»

Esimene Juhan Luiga artiklite kahest köitest, mis jaguneb tsükleiks «Mäss ja meelehaigus», «Põhjavaim», «Ilmutus ilus ja rõõmus» ja «Igatsus surra ja elada», koondab kirjatöid alates aastast 1900 Eesti Vabariigi rajamiseni välja.

Raamat sarjast Eesti mõttelugu 1

Eerik Laid (1904–1961) oli neid Tartu Ülikooli haridusega eesti rahvusteaduste — muinasteadus, ajalugu, rahvateadus jt. — esindajaid, kes „valmisid“ iseseisvusajal, saavutasid selle õitseajuks arvestatava suutlikkuse teostamaks oma vaimseid võimeid, kuid kes siis langesid nii või teisiti ülekohtuse saatuse ohvriks. Ühel hulgal neist õnnestus pageda välismaale, kus võisid oma uurimisi jätkata. Eerik Laid oli nende seas.

Alustanud väga varakult muinasteadlasena — 1923 uurimus „Eesti muinaslinnad“ —, jätkas ta 1930. aastail juba Eesti Rahva Muuseumiga seotult ka rahvateadlase ehk etnograafi-etnoloogina, 1944. aastast Stockholmis peamiselt sellena. Seejuures ei olnud E. Laid mitte ainult teadlane, vaid ka innukaid rahvusliku liikumise tegelasi, kes oli juba 1941 organiseerinud Eestis vastupanurühmi, aga Rootsis oli üks eesti pagulaskonna poliitilisi liidreid kuni oma õnnetu surmani liiklusõnnetuses 1961.

Käesolev köide, mis jaguneb tsükleiks „Linnuse ehitamine“, „Paopaigad“ ja „Kultuurikammitsad“, koondab esmakordselt ühte Eerik Laiu pärandi nii muinas- ja rahvateaduse kui ka rahvusliku mõtlemise alalt. Köide on varustatud nimeloendiga.

Järelsõnad: Ilmar Talve, Pekka Erelt

Sari: Eesti mõttelugu nr. 13

Advokaat Uno Lõhmus on töötanud kolmel kõrgel ametikohal: ta oli Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik, Eesti Riigikohtu esimees ja Euroopa Kohtu kohtunik. Oma artiklikogumikku on ta kogunud viimastel aastatel kirjutatud artiklid, mis käsitlevad inim- ja põhiõigusi ning nende kaitset, tänapäevase e-riigi kujunemist ja selle ohtusid, kohtu ja ajakirjanduse suhteid ning õigusselgust.

Sari: Eesti mõttelugu

Rahvaluuleteadlane Herbert Tampere tegeles nii folkloori sõnalise poole kui ka rahvatantsu ja -muusikaga. Käesoleva kogumiku esimese osa artiklid näitavad teda mitme eri rahva loomingu hea tundja ning võrdlejana, folkloorisuhete uurijana.
Teine osa tutvustab rahvaluulekogumist kui tegevusala ja sellest tulenevat n.-ö. praktilist kasu – seoseid rahvuslik-romantilise vooluga kirjanduses ja rahvaste tundeelus, samuti heliloojate loominguga. Kolmas osa räägib eesti rahvalauludest liikide kaupa.

Autor näitab rahvaluule tugevat sidet muistse elu-oluga ning selle edasisi arenguid uuemal ajal, mil oldi juba «targemad», mil kadusid laulude tekkimise esialgsed, näit. viljakusmaagilised põhjused, ja mõnigi neist taandus mänguliseks ajaviiteks või kandus puht laste repertuaari.

Sari: Eesti mõttelugu 85

Johanna Sild-Rebase (1882–1946), majandusteadlase ja ajakirjaniku elu ja tegevus on kuulunud suures osas Eesti avalikkusele. Ta oli Eesti rahvuskongressi liige ja meie teadliku naisliikumise üks pioneere kuuludes ka Eesti Naisüliõpilaste Seltsi asutajate hulka. Tema tööväljaks sai tollane Eesti ajakirjandus, mille kaudu ta hakkas Eesti ühiskonna arengut mõjutama. Ta kutsus üles nõutama naistele meestega võrdset vabadust ühiskonnas, mõistma majanduses tootmist ja turgu, riigi rahandust, maksukoormusi ja ka kodanike heatahtelisi kohustusi oma enda riigi vastu.
Koostanud Hando Runnel.

Sisaldab ka: Hans Rebane seitsekümmend / Voldemar Kures ; Dr. Johanna Rebane / Voldemar Kures
Kaubatarvitajate ühisused ; Panama kanal ja ilmamajandus ; Charles Dickens ; Kodutöö ; Naisterahvas kodus ja elukutses ; Esimene ülevenemaaline naisterahva hariduse-kongress ; Naisadvokaatide küsimus Venemaal ; Eesti naisterahva ülesanded karskusetöös ; Sissetulekumaksu sisseseadmise kavatsused Venemaal ; Kallis elu ja selle põhjused ; Kuidas tuleks võidelda toidu- ja tarbeainete hinna kunstliku tõstmise vastu ; Tarvitajate-ühisused võitluses kalli elu vastu ; Naisterahvas ja alkoholi keeluseadus ; Hoolimatus seltskonna ettevõtete ja seltskonna omanduse vastu ; Sofia Kovalevskaja ; Carmen Sylva ; Naiste tööpõldude laienemine ; Mõni sõna Türgi naistest ; Sissetulekumaksu seadus ; Naiste tööjõud vabrikutööstuses ; Võitlusest elukalliduse vastu mujal ja meil ; Kaubanduslik läbikäimine riikide vahel pärast sõda ; Emakaitse ja rinnalaste eest hoolitsemine ; Mis peaksime meie, naised, tegema, et suudaksime praeguse ajaga ühes käia ; Tartu Eesti Naisseltsi tegevus revolutsiooni päevil ; Autonoomia ja föderatiivne vabariik ; Naine kutsetöös ja abielus ; Suhkrumonopol ; Mis on Asutav Kogu? ; Eesti Asutav Kogu ; Kodumaa kaubalinnade tähtsusest ; Rahu otsesed majanduslikud tagajärjed ; Ajalugu ja silmapilk ; Keda peame Eesti Asutavasse Kogusse saatma ; Kuidas meie kodumaa majanduslikku elu tõsta? ; Karl Marx ; Vabasadamad ; Majanduslik sõda pärast sõjariistade rahu ; Uue Poola riigi majanduslikust tulevikust ; Eesti Vabariigi esimene sisemine laen ; Eesti Vabariigi rahaline seisukord ; Meie ärielu ; Majanduslik lähenemine Soome ja Eesti vahel ; Kui kauaks jätkub meil leiba ; Leiva küsimusest ; Eesti kaubakoda asutamisel ; Ameerika abi Eesti lastele ; Ameerika Ühisriikide vabaduse päev ; Kodanikkude kohus riigi vastu ; Aasta iseseisvat majanduslikku elu ; Laenud riikide majapidamises ; Aidakem riigi majapidamist juhtida ; Teine ülemaaline naiskongress ; Esimene Eesti saapavabrik "Estoking" ; Leipzigi mess , Kõik abinõud aktiivse kaubabilansi saavutamiseks ; Esimene Eesti näitus-mess ; Missugused on eesti tuletikutööstuse väljavaated ; Veider arusaamine tööstuse tähtsusest ja kasulikkusest ; Kaubandus-tööstusteateist majandusliku ringvaateni.

Sari: Eesti mõttelugu

Karl Menning (1874–1941) rammis oma nime kui mitte mujale, siis vähemalt «Vanemuise» teatri ajalukku. Tema tegelikke kirjatöid ja kontseptsioone tuntakse vähem. Menningu avalikkusele suunatud tutvustused, arvustused, kirjutised ja uurimused mahuvad enamasti kahte aastakümnesse (1897–1917). 1918 pöörab Menning teatrile jäädavalt selja. Ta kuulus meie esimese väikesearvulise välisdelegatsiooni koosseisu, kellel õnnestus saavutada küll juba väljakuulutatud, ent veel sündimata vabariigile rahvusvaheline tunnustus. Eks olnud seegi omamoodi teatritegu. Pärast tunnustuse saavutamist on Menning Eesti saadik, algul Skandinaavias ning 1921–1933 Berliinis. Hitleri võimuletulekul siirdub Riia Eesti konsulaati, kus töötab 1937. aastani. Vanaduspäevad mööduvad armsakssaanud «Vanemuise»-linnas. Raamat «Teatritegu» annab läbilõike eesti teadlikult kunstipärase teatri sünniaegadest ning Karl Menningu esteetilistest põhimõtetest teatrikunsti sihipärasel kultiveerimisel sealjuures.Raamatus on nii Menningu teatrialased kirjutised kui ka (tema kui diplomaadi) kirjavahetus Aleksander Hellatiga.

Sari: Eesti mõttelugu