Sari: Eesti Päevalehe Raamat. XX sajand – Vaimuvara

Kevade. Pildikesi koolipõlvest. XX sajand – Oskar Luts, 2006

admin — Tue, 23 Feb 2021 14:19:08 +0000

"Kevade: pildikesi koolipõlvest" on Oskar Lutsu jutustus või lühiromaan, mille esimene väljaanne pealkirjaga "Kewade : Pildikesed koolipõlwest" ilmus kahes osas aastatel 1912 ja 1913. Lutsu koolipõlvemälestustel põhinev raamat on üks Eesti kirjanduse tuntumaid teoseid, mis on ilmunud 21 trükis ja tõlgitud 13 keelde. Jutustuse põhjal valmis 1970. aastal Arvo Kruusemendi mängufilm "Kevade", samuti on teose instseneeringuid korduvalt lavastatud Eesti teatrites.

Ehkki Luts ei pidanud oma koolimälestusi kirjutades nende lugejatena silmas lapsi, võitis "Kevade" juba 1920.–1930. aastatel noorte lugejate tähelepanu. Tänini seisab see kooli kohustusliku kirjanduse nimekirjas, kus sellega tegeldakse juba neljandas klassis

The post Kevade. Pildikesi koolipõlvest. XX sajand – Oskar Luts, 2006 appeared first on Vaimuvara.

Solaris – Stanislaw Lem

Ain Adamson — Fri, 04 Jun 2021 22:29:59 +0000

«Solaris» (1961) on utoopiline lugu samanimelisest planeedist, kus elab erilise intellektiga eluvorm. Solaris on nimelt tervenisti kaetud ookeani meenutava organismiga, millel on ebatavaline võime luua füüsilisi fenomene ja hallutsinatsioone. Peategelaseks on Kris Kelvin, kes saadetaksegi seda müstilist planeeti uurima. Kelvinit ja tema kaaslasi ootavad aga ees oodatust palju raskemad katsumused, kui neil tuleb silmitsi seista kummitustega oma minevikust. Suurt osatähtsust on kirjanik osutanud just suhtlemisprotsessile, esitades küsimuse: kas inimene on valmis orienteeruma tipptehnoloogilises maailmas, ilma et ta mõistaks täielikult iseenda olemust?

Stanislaw Lem on sündinud 1921. aastal Poolas (tänapäeva Ukraina territooriumil). Tulevane kirjanik õppis ülikoolis meditsiini, pidi algava sõja tõttu oma õpingud katkestama ning lõpetas need edukalt hiljem. Lemi romaanide märksõnaks võib pidada «tehnoloogilist utoopiat», kus kirjanik püüab vastandada inimest masinale üha enam tehnoloogiliseks muutuvas maailmas. Lemi puhul on tegemist tõelise ulmeklassikuga.

«Solaris» on kahel korral jõudnud ka kinolinale – 1972. aastal Nõukogude Liidus Andrei Tarkovski lavastajakäe all läbi ja 2002. aastal Hollywoodis, kui peaosa mängis George Clooney.

Raamat sarjast Eesti Päevalehe Raamat. XX sajand nr. 12

The post Solaris – Stanislaw Lem appeared first on Vaimuvara.

Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil. XX sajandi romaan – Jaroslav Hašek, 2006

Ain Adamson — Fri, 10 Sep 2021 23:09:57 +0000

«Švejk» (1921–1923) on vaieldamatult Jaroslav Hašeki kuulsaim teos, mida on ühtekokku tõlgitud 60 keelde. Romaan räägib Esimese maailmasõja aegsest Austria-Ungari keisiriigist ja kujutab sõjast tingitud tohuvabohu esmapilgul lihtsameelsena mõjuva inimese pilguga. See on naljakas lugu Josef Švejkist, kes naaseb Esimese maailmasõja puhkedes taas sõjaväkke. Pealtnäha lihtsameelne Švejk oskab inimesi ja olukordi läbi näha ning lähtub põhimõttest: «Kaugemale ohvitseridest, lähemale köögile!» Tal on annet jääda igas olukorras patuoinaks, kuid probleeme aitab tal ületada vankumatu huumorimeel ja tõrgeteta funktsioneeriv talupojatarkus. Hašek ei jõudnud paraku oma romaani lõpetada, kuid see ei ole kahandanud selle suurepärase teose väärtust.

Tšehhi satiirik ja humorist Jaroslav Hašek (1883–1923) sündis Prahas ning teenis kuulsuse just oma hiilgava huumorisoonega. Talle meeldis teha nalja absoluutselt kõige, sealhulgas iseenda üle.

Jaroslav Hašeki «Švejk» on raamat, mille võib avada ükskõik mis leheküljelt, ja alati on hea tuju garanteeritud.

Järelsõna: Lembit Remmelgas

Tõlke esitrükk: Tallinn : Eesti Riiklik Kirjastus, 1960

Raamat sarjast Eesti Päevalehe Raamat. XX sajand. nr. 30

The post Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil. XX sajandi romaan – Jaroslav Hašek, 2006 appeared first on Vaimuvara.

Inglise patsient. XX sajandi romaan – Michael Ondaatje, 2006

Ain Adamson — Fri, 10 Sep 2021 23:38:54 +0000

Kahtlemata on «Inglise patsient» (1992) saavutanud Ondaatje teostest kõige laiema kõlapinna. Lugu leiab aset pärast Teist maailmasõda ühes lagunevas Itaalia kloostris, kuhu on eri põhjustel sattunud neli tegelast. Halastajaõde Hana on väsinud noor naine, kes on kaotanud oma isa. Varas Caravaggio on sõjas raskelt vigastada saanud. Indiast pärit nooruke sapöör Kip on omandanud oma oskused Inglismaal, et neid Itaalia heaks kasutada. Kloostri neljas asukas on tundmatu inglise patsient. Rasked põletusarmid on ta välimust tundmatuseni muutnud ja tema valulised meenutused läbivad jutustust kui kõrvetavad tulejooned. Tundlikult jutustatud lüüriline lugu on inimlik nägemus sõjakoledustest ja oskusest nendega toime tulla.

Tuntud kirjanik ja õpetlane Michael Ondaatje (1943) on sündinud Tseilonis. Ta on pälvinud hulganisti kirjandusauhindu, seealhulgas Ralph Gustavsoni auhinna (1965), Epsteini auhinna (1966), Kanada kirjandusauhinna (1971, 1980), Booker McConnelli auhinna (1992).

Nagu paljud tõeliselt inspireerivad romaanid, nii leidis ka «Inglise patsient» tee kinolinale (1996). Film, milles olid kaastegevad näitlejad Juliette Binoche ja Ralph Fiennes, võitis ülekaalukalt koguni üheksa Oscarit.

Sari: Eesti Päevalehe Raamat. XX sajand nr. 26

The post Inglise patsient. XX sajandi romaan – Michael Ondaatje, 2006 appeared first on Vaimuvara.

Suur Gatsby. XX sajand – Francis Scott Fitzgerald, 2005

Maris Adamson — Thu, 28 Oct 2021 10:12:36 +0000

Suure Gatsby" sündmused leiavad aset Esimese maailmasõja järgses New Yorgis. Loo minategelane Nick Carraway tutvub oma äärmiselt jõuka naabri Jay Gatsbyga, kes korraldab linna kõige "metsikumaid" pidusid, kust ei puudu ükski edevam kõrgklassi kuuluv kodanik. Samas tundub, et keegi täpselt ei tea, kes see Gatsby tegelikult on ja kust ta tuleb. Tema isiku ümber liigub palju kuulujutte. Õppides tundma oma naabrit saab Nick teada, et mees on meeletult armunud tema nõbu Daisysse, keda ennastki Gatsby külmaks ei jäta. Kuna Daisy on abielus rikkast perest pärit Tomiga (kellel on endalgi armuke), saab siit alguse üks suur suhtedraama, mis päädib kolme laibaga.

"Suur Gatsby" on Scott Fizgeraldi kolmas romaan.

Raamat sarjast Eesti Päevalehe Raamat. XX sajand nr. 3

The post Suur Gatsby. XX sajand – Francis Scott Fitzgerald, 2005 appeared first on Vaimuvara.

Surm Veneetsias. XX sajand – Thomas Mann, 2005

Ain Adamson — Sun, 31 Oct 2021 20:05:20 +0000

Thomas Manni ühe kuulsama teose «Surm Veneetsias» (1912) peategelane on austatud, ent juba vananev professor von Achenbach. Nimelt on sakslasest professor teel puhkusele Veneetsiasse, mille mugavas hotellis köidab tema tähelepanu üks hotelli külastajaid. Väljapaistvalt kenast poola päritolu noormehest Tadziost saabki kogu puhkuse jooksul vanaldase Achenbachi kinnisidee. Kuigi ta on heteroseksuaalne ja abielus, liigutab poisi ebatavaline ilu professorit sügavalt ning selle tulemusena hakkab ta järjest enam piiluma oma minevikku, et leida sealt seletust säärasele ebatavalisele ja kirglikule tundmusele. «Surm Veneetsias» on liigutav jutustus heitlusest inimlike kirgede ja ratsionaalsete käitumisnormide vahel. Mann esitab lugejale hulganisti sümboolseid kahtlusi ning pakub seejärel oma hävitava lõpplahenduse.

Saksa päritolu kirjanik Paul Thomas Mann (1875–1955) on tuntud eelkõige sümboolsete eepiliste ja tihtipeale irooniliste teoste loojana. Kirjanik on 1929. aastal võitnud ka Nobeli kirjandusauhinna. Sarnaselt raamatu peategelase professor Achenbachiga tuli Thomas Mannil endalgi oma seksuaalse identiteedi üle pead murda. Ta oli abielus ja kuue lapse isa.

Raamat kuulub sarja Eesti Päevalehe Raamat. XX sajand nr. 18

The post Surm Veneetsias. XX sajand – Thomas Mann, 2005 appeared first on Vaimuvara.

Roosi nimi. XX sajandi romaan – Umberto Eco, 2005

Maris Adamson — Thu, 16 Dec 2021 06:18:50 +0000

Umberto Eco romaani tegevus toimub 1327. aastal, mil Itaalia Alpides asuva benediktiini kloostris toimub rida salapäraseid mõrvu. Seal elavad mungad surevad salapärastel asjaoludel. Salajase ülesandega kloostrisse saabunud frantsiskaani munk Baskerville'i William hakkab müsteeriumi lahendama ja kloostri saladusi avastama. Teravapilguline ja läbinägelik William tegutseb koos oma abilise, noviitsi Melki Adsoga maailmas, mis on täis müstilisi märke. William oskab neid märke lugeda ning lahendab mõistatusi jahmatava osavusega.

«Roosi nime» võib lugeda kui põnevikku, aga ka kui ülihuvitavat teost keskaja kultuuri ja kommete kohta. See teebki raamatu hästi mõistetavaks väga erinevatele lugejatele.
Idee kirjutada «Roosi nimi» sündis ühe toimetaja poolt Umberto Ecole tehtud ettepanekust kirjutada ajalehe jaoks rida põnevusnovelle. Eco arvas, et sel puhul kirjutaks ta parem ühe paksu ja keskaega paigutatud tegevusega krimiromaani. Tema peagi (1980) Itaalias ilmunud esikromaan «Roosi nimi» põhjustas kogu maailma haaranud kirjandussündmuse.

Raamatus sisaldub ka Juri Lotmani kirjatükk "Väljapääs labürindist".

Raamat sarjast Eesti Päevalehe Raamat. XX sajand nr. 1

Goodreads hinnangud

The post Roosi nimi. XX sajandi romaan – Umberto Eco, 2005 appeared first on Vaimuvara.

Swanni armastus – Marcel Proust, 2006

Maris Adamson — Thu, 13 Jan 2022 08:12:09 +0000

1871. aastal Pariisis sündinud ning Sorbonne'i ülikooli õigusteaduskonna lõpetanud Marcel Prousti «Swanni armastus» on tegelikult katkend tema suurromaanist «Kadunud aega otsimas». Seitsmes köites ilmunud ja peamiselt vaba teadvusvoolu stiilis kirja pandud 20. sajandi kirjanduse tähelepanuväärsemaid teoseid hõlmab üle 3200 lehekülje ning enam kui 2000 tegelaskuju. Prantsuse mainekaimat kirjandusauhinda jagav Pariisi Goncourt'i akadeemia valis «Kadunud aega otsimas» prantsuse kõigi aegade kaheteistkümne parema raamatu hulka.

Eraldiseisvat armastuslugu käsitlevat «Swanni armastust» peetakse üheks paremaks võimaluseks Prousti mammutteosega tutvuda. Charles Swann on Pariisi kõrgkihti kuuluv börsimaaklerist kunstikriitik ja -vahendaja, kes näeb kohatud naistes vaid võrdlusmaterjali kuulsatel maalidel kujutatutega. Selline arusaam põhjustab ta lootusetu armumise kurtisaan Odette de Crecysse, kes ei hooli oma kogenud võrgutaja võimetusest tõeliselt armastada ning meelitab tolle väljapääsuta abiellu.

Proust jälgib viimse peensuseni oma peategelase tegusid, mõtteid ja muljeid. Tegemist on isesuguse lemberomaaniga, sest autori arusaamist mööda on armastus nagu nakkus, mille puhul partnerite objektiivne vastastikune sobimatus midagi ei loe.

Peene kunstimaitsega keskealine elumees Swann tutvub Odette'iga, kes talle esimesel pilgul põrmugi ei meeldi ja keda ta ometi armastama hakkab, nagu ta seni ühtegi naist pole armastanud. Selle poolilmadaami pärast satub varem vaid kõrgemas seltskonnas hiilanud Swann väikesesse kunstiharrastajate ringi. Nii saab lugeja mosaiikpildi sajandilõpu Pariisi aristokraatlikust ja kõrgkodanlikust suurilmast boheemitsevate väikekodanlasteni.

The post Swanni armastus – Marcel Proust, 2006 appeared first on Vaimuvara.

Tuletorni juurde. XX sajandi romaan – Virginia Woolf, 2005

Maris Adamson — Fri, 28 Jan 2022 13:34:45 +0000

Romaaniga «Tuletorni juurde» (1927) tõestas Virginia Woolf oma kuulumist 20. sajandi parimate romaanikirjanike hulka. Teos kujutab endast tõepärast ja kaunist jutustust ühe inglise perekonna igapäevastest tegemistest Hebriididel. «Tuletorni juurde» on raamat, mida soovitatakse lugeda aegamisi, et kaunis stiil ja hingestatud laused kaotsi ei läheks. Woolfi proosa on rütmiline, lause pikk, semikooloni-, kooloni- ja komaline. Väga olulised on sulud, sageli on sulgudesse paigutatud teadvusajaga lõikuv reaalaeg.

Raamat sarjast Eesti Päevalehe Raamat. XX sajand nr. 5

The post Tuletorni juurde. XX sajandi romaan – Virginia Woolf, 2005 appeared first on Vaimuvara.

Klouni silmaga. XX sajandi romaan – Heinrich Böll, 2006

Ain Adamson — Thu, 24 Feb 2022 02:25:18 +0000

Autorile omane järsk huumorimeel ning sõjajärgse Saksamaa kriitiline kujutamine on ehedalt tunda 1965. aastal ilmunud satiirilises romaanis «Klouni silmaga», kus minategelane mängib meelsamini narri, kui võtab ühiskonnas sisse ootuspärase koha. Heinrich Bölli üheks populaarsemaks osutunud teos (müüdi kohe üle saja tuhande eksemplari) häiris tõsiselt katoliku kirikut.

1917. aastal Kölnis sündinud Heinrich Böll oli olulisemaid ja enimloetud Teise maailmasõja järgseid saksa kirjanikke. Böll oli väheseid oma kooli poisse, kel õnnestus vältida liitumist Hitlerjugendiga. Mobiliseerituna sai ta sõjas neli korda haavata, enne kui sattus ameeriklaste kätte vangi. Kirjutama hakkas ta peagi pärast sõja lõppu, esimesed lood avaldati 1947. Järgmise sakslasena pärast Herman Hesset pälvis ta Nobeli kirjandusauhinna (1972).

Kirjanikuna pidas Heinrich Böll oma kohuseks olla ühiskonna südametunnistusele koputaja ning ta jagas seda rolli pikalt Günter Grassiga. Hoolimata oma katoliiklusest kritiseeris ta usinalt kirikut ning kaitses isikuvabadusi ja enesemääramisõigust. Nii ta raamatute hoiakud kui ka avalikud ütlemised põhjustasid Böllile hulganisti ebamugavusi, paremkonservatiivsed ajalehed kahtlustasid teda isegi vasakterroristide soosimises.

Raamat sarjast Eesti Päevalehe Raamat. XX sajand nr. 33

The post Klouni silmaga. XX sajandi romaan – Heinrich Böll, 2006 appeared first on Vaimuvara.