Sari: Kuningaraamat – Vaimuvara

Christian IV (1577-1648). Mõjutatud mees – Bodil Wamberg, 1997

admin — Mon, 15 Jun 2020 15:17:56 +0000

Christian IV (1577-1648) on Taani ajaloo silmapaistvamaid kuningaid, otse mütoloogilise sangari seisusse tõstetud valitseja, Taani võimsuse ja õitsengu kehastus. Väsimatu tegutseja ja edendaja sisepoliitikas, õige usu eest võitleja ja väärikas vastukaal Rootsi ambitsioonidele välispoliitikas.

Kuid müütide mumifitseeriva kihi all on peidus inimene Christian, kes on vähemasti niisama köitev kui kuningas Christian. Arvutute kirjade ja päevikumärkmete kaudu avaneb tema vastuoluline loomus ja selle mõju nii tema enda kui kogu riigi käekäigule. Ja need on omavahel hämmastavalt seotud. Kõik arenes tõusujoones, kuni saabus aasta 1629 - annus horribilis...

Raamat sarjast Kuningaraamat

The post Christian IV (1577-1648). Mõjutatud mees – Bodil Wamberg, 1997 appeared first on Vaimuvara.

Maria Theresia. Habsburgide saatusetund – Heinz Rieder, 1996

Ain Adamson — Thu, 30 Mar 2023 00:30:41 +0000

Aasta 1740. Kogu Euroopa pilgud on pööratud Austria poole, sest troonile asub uus valitseja. Tema kuningakroon on kahtluse alla seatud ja tema maadki juba ära jagatud. Ta on verinoor, kogemusteta, ettevalmistamata, ta on naine. Tema nimi on Maria Theresia ja ta seisab silmitsi suuremate raskustega kui ükski teine tolleaegne valitseja. Kas ta suudab päästa Doonaumonarhia jagamisest? Kas ta suudab jätkata Euroopa kõige võimsamat, Habsburgide dünastiat? Kas ta suudab säilitada Habsburgidele Saksa-Rooma keisrikrooni?

Maria Theresiast saab vaga ja kombeline valitseja, armastav ja armukadegi abikaasa ning sooja südamega ema mitte ainult oma kuueteistkümnele lapsele, vaid kõigile oma riigi alamatele. Ka Maria Theresia verivaenlane Preisi kuningas Friedrich II pidi tunnistama: "Ta tegi oma troonile ja suguvõsale au."

Raamat sarjast Kuningaraamat

The post Maria Theresia. Habsburgide saatusetund – Heinz Rieder, 1996 appeared first on Vaimuvara.

Elisabeth. Austria keisrinna – Gabriele Praschl-Bichler, 2002

Maris Adamson — Wed, 13 May 2026 17:36:17 +0000

Aastal 1898 lõpetas auahne itaalia anarhist Genfis Austria keisrinna Elisabethi elu. Kuid viilihoop südamesse ei suutnud hävitada legende ülistatud Sissi ilust ja vaimuteravusest. Ta on kehastanud terve sajandi romantilist ja iseteadlikku kaunishinge, kes ei talunud Viini õukonna kuldset puuri, ihkas olla rohkem kui keiser Franz Josephi abikaasa – olla vaba, olla tema ise. Teda ei mõistetud, ja teda imetleti. Ta elas unelmates, ja igatses surma.
Alles nüüdisaegse teaduse valguses võib selle ebatavalise naise ohtrate luuletuste, kirjade ja päevikusissekannete põhjal otsustada, kus lõpeb müüt ja algab tõde. Kes oli legendaarne Sissi tegelikult?

Raamat sarjast Kuningaraamat

The post Elisabeth. Austria keisrinna – Gabriele Praschl-Bichler, 2002 appeared first on Vaimuvara.

Karl V (1500-1558). Euroopa keiser – Otto von Habsburg, 2003

Maris Adamson — Wed, 13 May 2026 17:52:06 +0000

Õhtumaa võimsaim monarh, Burgundia hertsog, Hispaania kuningas, Saksa Rahvuse Püha Rooma Riigi keiser Karl V (1500-1558) valitses maailmariiki, kus päike iial ei loojunud. Tema valdused ulatusid Madalmaadest Põhja-Aafrikani ja Ungarist Mehhikoni. Ent keisri õnnetuseks oli elada murranguajastul, millele jätsid sügava pitseri reformatsioon ja ususõjad, talurahvaliikumised ja maadeavastused. Nii ei viinudki suurejoonelised plaanid ja õilsad sihid lõpuks kuhugi. Ent seda aktuaalsemad on need nüüd, viissada aastat hiljem, Euroopa uue ühinemise ajastul.

Raamat sarjast Kuningaraamat

The post Karl V (1500-1558). Euroopa keiser – Otto von Habsburg, 2003 appeared first on Vaimuvara.

Madame Pompadour – Evelyne Lever, 2003

Maris Adamson — Wed, 13 May 2026 18:07:53 +0000

Prantsuse kuninga Louis XV metressil Madame de Pompadouril (1721-1764) on eriline koht ajaloo suurte favoriitide seas: ta oli korraga nii armastaja kui ka tegelikku võimu teostav naine, kelle «valitsusaeg» kestis kakskümmend aastat. Ta polnud ainult kaunis, vaid ka arukas ja suhteliselt haritud. Ta oli tuttav valgustusajastu filosoofiaga, sõbrustas entsüklopedistidega ning oskas samas raskemeelsusele kalduva monarhi katkematute sidemetega enda külge köita. Kuigi kuninga armastus kippus ajapikku lahtuma, säilitas proua de Pompadour oma poliitilise mõjuvõimu - pani ametisse ja vallandas ministreid, jagas nõuandeid diplomaatidele ja väepealikutele, hoidis kontrolli all riikidevahelisi läbirääkimisi ja esines kõikide kunstide kaitsjana, olles tõeline kultuuriminister ammu enne, kui see sõnagi välja mõeldi.

Raamat sarjast Kuningaraamat

The post Madame Pompadour – Evelyne Lever, 2003 appeared first on Vaimuvara.

Felipe V. Kaks korda kuningas – Henry Kamen, 2002

Maris Adamson — Thu, 14 May 2026 17:21:06 +0000

Felipe V asus 1700. aastal esimese Bourbonina Hispaania troonile vastu tahtmist, oma vanaisa Louis XIV nõudel. Noore ja abitu kuninga valitsejaõigus jäi kahtlaseks ning tõi tervele Euroopale kaasa laastava pärilussõja.
Küpsemas eas suutis Felipe end mõõgaga maksma panna ning seadis endale kaks korda pähe Hispaania krooni. Teda on peetud koomiliseks kujuks, naiste orjaks, põikpäiseks ja laisaks kuningaks, kes vankus terve mõistuse ja nõdrameelsuse piirimail. Ja ometi kinkis Felipe V oma maale ühe Hispaania ajaloo kuulsusrikkaima ajastu ning on ise jäänud hispaanlaste mällu el Animosona – vapra kuninga ja oma rahva kangelasena.

Raamat sarjast Kuningaraamat

The post Felipe V. Kaks korda kuningas – Henry Kamen, 2002 appeared first on Vaimuvara.

Tutanhamon. Vaarao mõistatuslik surm – Paul Doherty, 2004

Maris Adamson — Wed, 27 May 2026 18:09:41 +0000

Rohkem kui 3000 aastat pärast noore Egiptuse vaarao Tutanhamoni surma tunneb kogu tsiviliseeritud maailm ta nägu ja teab tema viimset puhkepaika. Tema harukordselt kaunis ja hingestatud kuldmask näib koondavat parimat, mida kätkes endas üks antiikmaailma hiilgavamaid tsivilisatsioone. Ometi võib see rahulik usaldavailmeline mask varjata süngeid saladusi. Too laps-vaarao tõusis troonile Egiptuse ajaloo tormilisel, usulistest vastuoludest tulvil perioodil. Enne läänekaarde Osirise kuningriiki rändamist pidanuks ta valitsema kaua ja edukalt, kuid suri mõistatuslikult juba kaheksateistkümneaastaselt. Mis põhjustas ta ootamatu surma? Miks maeti ta kiiruga ja jäeti haud tähistamata? Miks leiti ta hauakambrist teistest kuninglikest matmispaikadest pärit aardeid?

Raamat sarjast Kuningaraamat

The post Tutanhamon. Vaarao mõistatuslik surm – Paul Doherty, 2004 appeared first on Vaimuvara.

Tšingis-khaan [1162(?)-1227]. Kõigi rahvaste valitseja – Harold Lamb, 2006

Maris Adamson — Wed, 03 Jun 2026 21:09:29 +0000

Tšingis-khaan muutis maailma omal moel, barbaarselt ja veriselt. Tema hord läbis miilide asemel pikkus- ja laiuskraade, ta pühkis oma teelt linnu ja pööras ümber jõgesid, tema järel täitusid kõrbed põgenike ja laipadega. Aga kust ta oli läbi läinud, seal jäi püsima selline rahu, et igaüks, olgu noor tütarlaps või relvastamata käskjalg kullakotiga, võis ratsutada hirmu tundmata nomaadiimpeeriumi ühest servast teise.
Ja see metslane, kes polnud eales elanud linnas ega osanud kirjutada, lõi viiekümnele alistatud rahvale seadusi, mis kestsid veel sajandeid pärast suure pealiku surma.

Originaali pealkiri Genghis Khan : the emperor of all men. Eesti keeles

Raamat sarjast Kuningaraamat

The post Tšingis-khaan [1162(?)-1227]. Kõigi rahvaste valitseja – Harold Lamb, 2006 appeared first on Vaimuvara.

Gustav Adolf (1594-1632). Rootsi tõus maailmariigiks – Marcus Junkelmann

Ain Adamson — Thu, 11 Nov 2021 20:52:17 +0000

Rootsi kuulsaim kuningas Gustav II Adolf oli 1611. aastal trooni üle võttes vaid seitsmeteistkümnene ning leidus hulganisti neid, kes tema võimetes kahtlesid. Ent uus kuningas suutis pöörata Euroopa ajaloo enese ja oma riigi kasuks - sisevastuoludest nõrgestatud Rootsist sai maailmariik, mis asus Euroopa poliitilist kaarti otsustavalt ümber muutma. Eesti jaoks algas «vana hea Rootsi aeg».
Kolmekümneaastase sõja »õnneloteriis» tuli Rootsi kuningal vastu astuda võimsatele vastastele - Poola Sigismund III-le, Taani Christian IV-le, Saksa keisrile Ferdinand II-le, poliitilisi intriige punusid Rooma paavstid, Prantsusmaa ja Hispaania kuningakojad. Gustav Adolfit ümbritses aga võitmatuse oreool, kuni...

The post Gustav Adolf (1594-1632). Rootsi tõus maailmariigiks – Marcus Junkelmann appeared first on Vaimuvara.

Nero. Keiser ja jumal, kunstnik ja narr – Philipp Vandenberg

Ain Adamson — Fri, 15 Sep 2023 23:33:54 +0000

Rooma kõikvõimas maailmariik keiser Nero ajal esimese sajandi keskpaiku. Rooma linna suur põlemine, kristlaste tagakiusamine, Peetruse ja Pauluse hukkamine, aga ka kolmas kord impeeriumi ajaloos, mil sõda suleti Januse templi uste taha.
Kes oli keiser Nero (37-68 p. Kr.)? Verejanuline türann ja ematapja või lapsemeelne kunstnik, riivatu maniakk või andunud kunstigeenius?
Antiikse Rooma pulseeriva elu, orgiate, vaatemängude, intriigide ja vandenõude taustal avaneb Nero põnev ja vastuoluline isiksus - tema suhtumine poliitikasse ja kunsti, tema suhted oma kauni ja võimuka ema Agrippina ja oma õpetaja Senecaga ning oma mõlemast soost elukaaslastega.

Raamat sarjast Kuningaraamat

The post Nero. Keiser ja jumal, kunstnik ja narr – Philipp Vandenberg appeared first on Vaimuvara.