Iraanist Taani pagedes kaotas kuulus luuletaja Manash Ishmail silmist oma naise Amina, kes on nüüd otsekui maa alla vajunud. Manash Ishmail palub abi ajalehe Globalt Londoni korrespondendilt Nora Sandilt, et too aitaks tal naise üles leida. Amina jälgi ajades satub Nora varjatud paikadesse, kus illegaalsed pagulased end lakkamatus hirmus ametivõimude eest peidavad. Nora õpib tundma maailma, kus mõned inimelud on vähem väärt kui teised, ja tõmbab endale suure hädaohu kaela.

«Kurva poeedi naine» on iseseisev järg romaanile «Saatuslik merereis», mis ilmus eesti keeles 2017. aasta alguses.

Lone Theils on ajakirjanik, kes elas ja töötas kuusteist aastat Londonis. Praegu elab ta Taanis, on pühendunud kirjanikutööle ning tegutseb ka vabakutselise ajakirjanikuna.

Raamat on sarjast: Maalehe krimisari, 20

Goodreads arvustused

Kui Harry Svensson pärast luhtaläinud seiklust öises Malmös tagasi oma hotellituppa jõuab, märkab ta naabertoa irvakil ukse vahelt seal magavat tuntud artisti. Muusiku kõrval lamab aga surnud naine. Ehkki Harry on äsja ajakirjanikutööga lõpparve teinud ja plaanib käivitada hoopis restoraniäri, ei suuda ta sülle kukkunud võimalusest loobuda ja otsustab sellest loo kirjutada. Pärast uudise avalikuks tulemist jätkab ta tundmatu mõrvaohvri tausta uurimist ja intervjueerib comeback'i üritavat artisti. Peagi ähvardab ka Harryt oht rambivalgusesse sattuda.

Mõni kuu hiljem toimub Göteborgis peaaegu samasugune mõrv. Seekord on ohvriks toosama naine, kelle seltsis Harry Malmös ebaõnnestunult aega veetis. Nende kohting oli olnud täiesti tavaline, kui jätta kõrvale asjaolu, et nad olid kavatsenud piitsutamisega tegeleda. Nii satub Harry sarimõrstuka tagaajamisse, kusjuures tema seisukohalt on väga soovitav, et päevavalgele tuleks vaid osa tõest.

Mats Olsson on ajakirjanik, kes on rohkem kui viie aastakümne jooksul kirjutanud lugusid muusikast, filmist, spordist, toidust ja veel paljust muust. Ta on avaldanud romaani «De ensamma pojkarna» ( e.k «Üksildased poisid»). «Karista ja lase surra» on tema debüüt krimikirjanikuna.

Raamat on sarjast: Maalehe krimisari, 23

Goodreads arvustused

Ühel hallil sügishommikul äratab Haugesundi väikelinna mõrv: üks naine on kõrghoone rõdult alla visatud. Eelmisel päeval sai kohaliku ajalehe reporter Viljar Ravn Gudmundsson hoiatava e-kirja, mida ta tõsiselt ei võtnud. Kui saabub uus e-kiri, taipab Gudmundsson, et on sattunud halba kriminulli meenutava jantliku mõrvaloo keskmesse. Politseiuurija Lotte Skeisvoll peab tapja peatama, enne kui too jõuab oma ennustused täide viia, aga aega on napilt. Iga kaotatud sekund võib kellelegi elu maksma minna.

Tagaplaanil seisab taktikeppi vibutav dirigent, kes juhatab oma isiklikku reekviemi. Klassikalist surmasümfooniat, kus orkestri liikmed peavad mängima nii, nagu tema tahab. Partituur on tema käes. Tema on Maestro.

Geir Tangen (snd 1970) on õppinud politoloogiat ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat, töötanud ajakirjaniku, vabakutselise toimetaja ning põhikooli õpetajana. Ta elab Norra läänerannikul Haugesundis ja on Norras tuntud oma populaarse blogiga, kus ta arvustab kriminaalromaane. «Maestro« on Geir Tangeni debüüt kirjanikuna. «Maestrot« võib pidada sümboolseks Nordic Noir'i kvintessentsiks.

Raamat on sarjast: Maalehe krimisari, 18

Juristiharidusega John Grishami raamatute tegevus toimub samuti enamasti juristide maailmas. Tema kangelased on juristid ja nad püüavad saavutada õiglust ning astuda välja nende eest, kellele on ülekohut tehtud, just nende vahenditega, mida nad valdavad. Grisham oskab juriidilised keerdkäigud ja kohtuvaidlused väga arusaadavaks ja põnevaks kirjutada ning pole ime, et paljude tema raamatute põhjal on tehtud ka filmid.

«Aguliadvokaat» on Grishami üheksas raamat. Selle peategelane on noor aguliadvokaat Michael, kes rühib ühes tuntud advokaadifirmas ametiredelil ülespoole. Tulevik paistab ennustatav ja kindel. Siis aga ilmub firmasse ootamatult üks kodutu mees, kes töötajad pantvangi võtab ja neid esmapilgul absurdselt süüdistab. Politsei laseb mehe maha, kuid toimunu jääb Michaelit painama ning ta uurib asja edasi.

See, mida ta leiab, jahmatab teda. Ta haarab firmast kaasa salastatud toimiku ning leiab end ootamatult mitte karjääri tegemas, vaid kodutuid nõustamas. Ees seisab aga vastasseis tema endise firmaga.

Goodreads arvustused

Raamat on sarjast: Maalehe krimisari, 7

Ligi kaks aastat on möödunud ajast, mil Rebecka Martinsson klaaris arveid meestega, kes mõrvasid tema noorpõlvesõbra Viktor Strandgårdi. Nüüd on Rebecka haiguslehel ja tal on väga raske tollaseid sündmusi meenutada. Töö tõttu satub ta taas Kirunasse, kus äsja lapsepuhkuselt naasnud politseiinspektor Anna-Maria Mella on asunud uurima preester Mildred Nilssoni mõrva.

Kuriteo jäljed on küll jahtunud, ent tõde hõõgub külas nagu tuli tuha all. Mõrvatud preester Mildred Nilsson oli feminist ja mässaja, kes oli pinnuks silmas nii oma ülemusele ja kolleegidele kui ka paljudele meessoost külaelanikele. Mildredi tulek pööras kõik senised võimusuhted pea peale, ta rajas naisvõrgustiku ja lõi kiriku maadele rännanud emahundi kaitseks sihtasutuse. Tänu Rebeckale jõuavad politsei kätte Mildredile saadetud ähvarduskirjad ja üks võigas joonistus. Ehkki Rebecka hoidub seekord sündmustesse sekkumast, lõppeb asi tema jaoks siiski veriselt.

Eesti keeles on Åsa Larssonilt ilmunud ka Ingela Korselliga kahasse kirjutatud lasteraamatute sari «Pax».

Raamat on sarjast: Maalehe krimisari, 17

Charlaine Harris on seni eesti lugejale tuntud Lõuna-Louisiana vampiiridest kõnelevate raamatute ja HBO telesarja «True Blood» põhjal. Ta on aga kirjutanud palju muudki ja kirjutab üha edasi. Osa tema raamatuid on jõudnud televisiooni, osa jõuab lähemal ajal.

Telesari on tehtud ka Charlaine Harrise kümnest raamatust koosneva Aurora Teagardeni sarja põhjal. Nende raamatute olustik on pisut teine kui Inglise külakestes, kuid väga palju on neil ka ühist. Üsna unine paik, kus kõik tunnevad kõiki ja puutuvad peaaegu iga päev üksteisega kokku. Ja ometi selgub, et needsamad inimesed, keda kõik enda meelest tunnevad ja usaldavad, on valmis oma saladuste varjamiseks tapma.

Raamatus «Tõelised mõrvad» tutvustatakse lugejale Georgia osariigis asuvat Lawrencetoni, väikest linnakest, kus ei juhtu tavaliselt midagi erilist. Elu põnevamaks tegemiseks on selle elanikud organiseerinud Tõeliste Mõrvade Klubi, mille liige on ka raamatukoguhoidja Aurora Teagarden. Klubis analüüsitakse kunagi tegelikult toimunud mõrvu ja nende uurimist. Siis aga tapetakse klubi üks liige just samamoodi, nagu on sooritatud kuritegu, mida nad järgmiseks arutama pidid hakkama. Üsna ootamatult leiab Aurora end olukorrast, kus tal tuleb asuda mõrva lahendama.

Raamat on sarjast: Maalehe krimisari 10

Goodreads arvustused

Mossmarken on udust ümbritsetud, silmapiirini laiuv raba, kus kasvavad kidurad männid ja varitsevad sügavad laukad. Ammustel aegadel maeti rabasse ohvriande jumalatele ja räägitakse, et ka tänapäeval kaovad inimesed siin jäljetult. Noor bioloog Nathalie tuleb siia oma märgalasid käsitleva doktoritöö jaoks katseid tegema. Peagi selgub aga, et tema tegelik eesmärk on isiklikumat laadi. Kui rabast leitakse surnukeha, on see niihästi Nathalie kui ka politsei jaoks hirmutav põhjus alustada uurimist, mis siin minevikus juhtus. Nathalie tee ristub rahvusvaheliselt tuntud fotokunstniku Maya Linde omaga, kes töötab uurimise juures politseifotograafina. Mõlemad liiguvad läbi mälu ja pinnase sügavate kihtide šokeerivate avastuste ja kaua varjatud tõe poole.

«Ohvriraba» on köitev lugu märgaladest, bioloogiast, lapsepõlvest ja surmast – ja sellest, mis tegelikult on tõeline ning praegu.

Raamat on sarjast: Maalehe krimisari 24

Goodreads arvustused

Üksikust telgist Oslo haljasalal leitakse rinnuni maasse kaevatud naise laip. Ta on kividega surnuks loobitud, tema seljal on piitsaarmid ja tema käsi on maha raiutud.

Ajakirjanik Henning Juul on kaks aastat töölt eemal olnud. Vaevalt tööle naasnud, saab ta ülesandeks seda räiget lugu kajastada. Õige pea leiab politsei kahtlusaluse, ent Juul saab kiiresti aimu, et kogu asi on palju keerulisem. Vastuseid jahtides satub ta julmade jõudude tähelepanu alla. Kui aset leiab uus mõrv, on Juulile selge, et ta peab tõe jälile jõudma enne, kui hävitatakse veel enam elusid. Tema enda oma kaasa arvatud.

Raamat on sarjast: Maalehe krimisari 21

Goodreads arvustused

Sara Paretsky on üks Ameerika krimikirjanduse suurkujusid, tema tegelased ja olukorrad on usutavad ja raamatud kirjutatud suurepäraselt. Paretsky on loonud ühe pikemaealise ja põnevama naisdetektiivi - V. I. Warshawski. Ta on pärit politseiniku perekonnast, õppinud juristiks, kuid otsustanud eradetektiivi ameti kasuks Chicagos. Tal on suurepärased sõbrad, kelle elu saab samuti raamatust raamatusse jälgida, ja väga arenenud õiglustunne. See viib teda pidevalt kõikvõimalikesse ohtlikesse sekeldustesse.

«Ainult hüvitis» on esimene V. I. Warshawski raamat, milles pealtnäha lihtne tööots kisub väga kiiva. Üks mees palkab Vic Warshawski otsima oma poja tüdruksõpra. Kui aga Vic leiab hoopis poja surnukeha, kaob tema klient jäljetult ja Warshawski teab, et tütarlapse elu päästmiseks tuleb ta väga kiiresti üles leida.

Raamat on sarjast: Maalehe krimisari, 20

Goodreads arvustused

Aastaid elukutselise džokina tegutsenud ja professionaalide kõrgeima – Champion Jockey – tiitli saavutanud Dick Francise romaani «Oma lõbuks» sõlmprobleemiks on dopingumeetodi avastamine.

Talliomanik Daniel Roke'il, kes kasvatab oma orvuks jäänud õdesid ja venda ning on rajanud hobuste tõufarmi, ei ole vähimatki kavatsust lahkuda oma kodust Austraalias. Kuid siiski võtab ta krahv Octoberilt vastu tallipoisi töökoha, et uurida hobuste takistussõidu dopinguskandaali Inglismaal. Vähemalt kümne hobuse kõrge adrenaliinitase muudab nende võidu küsitavaks, kuid tavalised laboriuuringud ei näita midagi. Inglismaal jätkab Daniel varem dopingujuhtumitega tegelenud ja kahtlases autoõnnetuses hukkunud ratsaspordireporteri uurimisülesandeid. Ja üsna pea saab ta teada, et mehed, kes annavad hobustele ergutusaineid, käituvad inimestega palju hullemini...

Raamat on sarjast: Maalehe krimisari, 7