<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><rss version="2.0"
	xmlns:content="http://purl.org/rss/1.0/modules/content/"
	xmlns:wfw="http://wellformedweb.org/CommentAPI/"
	xmlns:dc="http://purl.org/dc/elements/1.1/"
	xmlns:atom="http://www.w3.org/2005/Atom"
	xmlns:sy="http://purl.org/rss/1.0/modules/syndication/"
	xmlns:slash="http://purl.org/rss/1.0/modules/slash/"
	>

<channel>
	<title>sõda &#8211; Vaimuvara</title>
	<atom:link href="https://vaimuvara.ee/marksona/soda/feed/" rel="self" type="application/rss+xml" />
	<link>https://vaimuvara.ee</link>
	<description>raamatute e-pood</description>
	<lastBuildDate>Sat, 27 Jun 2026 02:58:25 +0000</lastBuildDate>
	<language>et</language>
	<sy:updatePeriod>
	hourly	</sy:updatePeriod>
	<sy:updateFrequency>
	1	</sy:updateFrequency>
	<generator>https://wordpress.org/?v=7.0.2</generator>

<image>
	<url>https://vaimuvara.ee/wp-content/uploads/2021/09/Vaimuvara-Logo-100x100.png</url>
	<title>sõda &#8211; Vaimuvara</title>
	<link>https://vaimuvara.ee</link>
	<width>32</width>
	<height>32</height>
</image> 
	<item>
		<title>Lühike Vabadussõja ajalugu &#8211; August Traksmaa</title>
		<link>https://vaimuvara.ee/e-pood/luhike-vabadussoja-ajalugu-august-traksmaa-olion-1992/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[admin]]></dc:creator>
		<pubDate>Wed, 13 May 2020 18:11:42 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.vaimuvara.ee/?post_type=product&#038;p=1123</guid>

					<description><![CDATA[<p>Vabadussõda ülevaatlikult esitava teose kordustrükis on autori kirjaviis, esitrükise kujundus ja kõik illustratsioonid autentsuse huvides säilitatud ning lisatud Hannes Walteri poolt <a href="https://vaimuvara.ee/?s=August+Traksmaa&#38;post_type=product">August Traksmaa</a>d tutvustav, tema andmeid kommenteeriv ja täpsustav eessõna.</p>
<p>SISUKORD</p>
<ul>
<li>Eessõna. Hannes Valter</li>
<li>Sissejuhatuseks</li>
<li>Eesti muistne iseseisvus ja vabadusvõitlus</li>
<li>Rahva majanduslik ja kultuuriline uuestisünd</li>
<li>Vabadussõja-eelseid sündmusi</li>
<li>Rahva poliitiline uuestisünd</li>
<li>Eesti autonoomia</li>
<li>Eesti lahkulöömine Vene riigist ja riikliku iseseisvuse välja­kuulutamine</li>
<li>Eesti rahvuslike kaitsejõudude organiseerimine</li>
<li>Saksa okupatsioon Eestis</li>
<li>Eesti saarte vallutamine</li>
<li>Eesti mandri okupeerimine</li>
<li>Maavalitsemise korraldamine</li>
<li>Balti hertsogiriigi loomine</li>
<li>Seisukord Vabadussõja alguseks</li>
<li>N.-Vene pealetungikavatsusi pärast Maailmasõda</li>
<li>Eesti välispoliitiline seisukord</li>
<li>Eesti koostöö- ja rahupoliitika</li>
<li>Sõjaoht N.-Vene poolt</li>
<li>Sõjaline koostöö teiste rahvastega</li>
<li>Sisepoliitiline seisukord Eestis</li>
<li>Riikliku võimu kujundamine</li>
<li>Majanduslik seisukord</li>
<li>Kaitsejõudude organiseerimine</li>
<li>Kaitseliidu asutamine</li>
<li>Sõjaväe loomine</li>
<li>Kokkuvõte</li>
<li>Nõukogude-Vene vägede sissetung Eestisse</li>
<li>Sõjategevus Põhja-Eestis</li>
<li>Kaitse korraldamine Virumaal</li>
<li>Narva langemine</li>
<li>Vastupanu organiseerimine taandumisel</li>
<li>Sõjategevus Lõuna-Eestis</li>
<li>Kaitse korraldamine Kagu-Eestis</li>
<li>Tartu kaitsmine ja langemine</li>
<li>Kaitse korraldamine Viljandi- ja Pärnumaal</li>
<li>Kaitse korraldamine Kesk-Eestis</li>
<li>Riigikaitse korraldamine sisemaal taandumise ajal</li>
<li>Rahva kaasatõmbamine Vabadussõtta</li>
<li>Sõjaväe organiseerimine ja varustamine</li>
<li>Välisabi soetamine</li>
<li>Seisukord rindel jaanuarikuu alguseks 1919</li>
<li>Üldine vastupealetung</li>
<li>Sõjategevus Põhja-Eestis</li>
<li>Pealetungi üldkava</li>
<li>Rakvere vabastamine</li>
<li>Jõhvi vabastamine</li>
<li>Narva vabastamine</li>
<li>Kaitse korraldamine Narva jõe joonel</li>
<li>Sõjategevus Lõuna-Eestis</li>
<li>Tegevuse üldine iseloomustus</li>
<li>Tartu vabastamine</li>
<li>Pealetung Tõrva, Valga, Võru ja Petseri vabastamiseks</li>
<li>Paju lahing</li>
<li>Edasitungi jätkamine</li>
<li>Eesti vägede vastupealetungi tähtsus ja mõju</li>
<li>Nõukogude-Vene vägede uus pealetung Eesti taas­ vallutamiseks</li>
<li>Poolte tegevuskavad</li>
<li>Sõjategevus Viru rindel</li>
<li>Sõjategevus lõunarindel</li>
<li>Kaitsetegevuse üldine iseloom</li>
<li>Lahingud Võru ja Petseri kaitsmiseks</li>
<li>Lahingud Valga ja Ruhja kaitsmiseks</li>
<li>Riigi valitsemise ja riigikaitse korraldamine 1919. aasta esimesel poolel</li>
<li>Sisemine kord ja julgeolek riigis</li>
<li>Võitlus enamlusega sisemaal</li>
<li>Riigi valitsemine. Asutava Kogu valimiste läbiviimine</li>
<li>Rahva majanduslike olude korraldamine</li>
<li>Sõjaväe organiseerimine</li>
<li>Vene valgete organiseerimine</li>
<li>Läti rahvusväeosade organiseerimine</li>
<li>Ingerlaste organiseerimine</li>
<li>Välisabi saabumine 1919. a</li>
<li>Sõjaväe varustamine</li>
<li>Sõjategevuse üleviimine vaenlase maa-alale</li>
<li>Meie sõjavägede ülemjuhataja üldise pealetungi kava</li>
<li>Põhjakorpuse pealetung ja selle toetamine dessandiga</li>
<li>Pihkva vallutamine</li>
<li>Põhja-Läti vabastamine</li>
<li>N.-Vene vägede väljatõrjumine Põhja-Lätist</li>
<li>Sõjategevus Landeswehri vastu</li>
<li>Seisukord Lätis 1919. a. II poolel</li>
<li>Landeswehri edasitung Riiast põhja poole. — Võnnu langemine</li>
<li>Vaherahu ja läbirääkimised poolte vahel</li>
<li>Sõjategevus 19. ja 20. juunil. — Lemsalu lahing</li>
<li>Sõjategevus 21. juunil. — Vaenlase pealetungi tõkestamine</li>
<li>Sõjategevus 22. juunist kuni 2. juulini 1919. a. — Eesti vägede vastupealetung ja vaenlase jälitamine</li>
<li>Vaherahu sakslastega ja Landeswehri sõja lõpetamine</li>
<li>Sõjategevus Nõukogude-Vene ja Läti maa-alal 1919. aasta suvel</li>
<li>Meie ülemjuhatuse kavatsusi</li>
<li>Luuga jõe ja Ingeri järvede kaitsmine meie 1. diviisi poolt</li>
<li>Pihkva kaitsmine ja üleandmine Loodearmeele</li>
<li>Üldine olukord l 9 l 9. a. s ü g i s e k s</li>
<li>Eesti välispoliitiline seisukord. — Esimesed rahusobitused Nõukogude­ venega</li>
<li>Sisepoliitilisi küsimusi. — Maareform. — Võitlus kommunismiga sisemaal.</li>
<li>Majanduslikud olud. — Sõjaväe varustamine</li>
<li>Loodearmee pealetung Petrogradile ja selle toetamine</li>
<li>Krasnaja-Gorka operatsioon</li>
<li>Kallaletungid Pihkva suunas</li>
<li>Kallaletungid Põtalovo suunas</li>
<li>Bermondti sõjakäik. — Eesti väed uuesti Riia all</li>
<li>Narva kaitsmine 1919. aasta sügisel</li>
<li>Meie väejuhatuse kava Narva kaitsmiseks</li>
<li>N.-Vene väejuhatuse kava pealetungiks.</li>
<li>Kaitselahingud 16.—30. nov. 1919 .</li>
<li>Lahingud Luuga jõe üldjoonel</li>
<li>Lahingud Dubrovka—Sala—Orlõ—Karostelli üldjoonel</li>
<li>Lahingud Pljussa jõe üldjoonel</li>
<li>Kaitselahingud 7.—20. dets. 1919</li>
<li>Poolte tegevuskavad ja lahingujõud</li>
<li>Krivasoo langemine. — Vääska läbimurre ja selle likvideerimine</li>
<li>Lahingud Dubrovka—Sala—Koškino—Orlõ—Feodorovka—Karostelli külade üldjoonel</li>
<li>Vaenlase viimased jõupingutused Narva vallutamiseks</li>
<li>Õppiva noorsoo osavõtt Vabadussõjast</li>
<li>Tallinnas</li>
<li>Tartus</li>
<li>Viljandis ja Pärnus</li>
<li>Virumaal</li>
<li>Võrus</li>
<li>Järvamaal</li>
<li>Rahulepingu sõlmimine Tartus</li>
<li>Rahuvõimaluste selgitamine</li>
<li>Vaherahu-lepingu sõlmimine</li>
<li>Rahulepingu sõlmimine</li>
<li>Üldine kokkuvõte</li>
<li>Vabadussõja tähtsus ja saavutusi</li>
<li>Rahva organiseerimine ja juhtimine sõjas</li>
<li>Rahva organiseerimise ja juhtimise tähtsusest</li>
<li>Rahva vaimne ettevalmistamine sõjaks</li>
<li>Rahva riiklik organiseerimine ja juhtimine</li>
<li>Rahva sõjaväeline organiseerimine ja juhtimine</li>
<li>Välispoliitilised tegurid Vabadussõjas</li>
<li>Rahva ohvrid ja pingutused sõjas</li>
<li>Inimkaotused</li>
<li>Rahva majanduslikud pingutused sõjas</li>
<li>Mispärast võitsime Vabadussõja?</li>
</ul>
<p>Eessõna: H. Walter</p>
<p>Raamatu teine trükk</p>
<p>The post <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee/e-pood/luhike-vabadussoja-ajalugu-august-traksmaa-olion-1992/">Lühike Vabadussõja ajalugu &#8211; August Traksmaa</a> appeared first on <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee">Vaimuvara</a>.</p>
]]></description>
		
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Tartu rahu &#8211; Edgar Mattisen, 1989</title>
		<link>https://vaimuvara.ee/e-pood/tartu-rahu-edgar-mattisen_eesti-raamat_1989/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[admin]]></dc:creator>
		<pubDate>Mon, 18 May 2020 15:31:11 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.vaimuvara.ee/?post_type=product&#038;p=1143</guid>

					<description><![CDATA[<p>Professor Edgar Mattisen on rikkaliku dokumentaalse materjali põhjal andnud esmakordselt nii ulatusliku ja tervikliku käsitluse Vene SFNV ja Eesti Vabariigi Tartu rahust 2. veebruaril 1920. Raamatus on näidatud Nõukogude valitsuse ja Eesti töörahva võitlust rahu nimel, V.I. Lenini osa ja tema hinnanguid sellele rahulepingule, iseloomustatud Antandi interventide ja eesti kodanluse poliitikat ning telgitaguseid ja vastuolusid kontrrevolutsiooni leeris, näidatud Eesti kodanlike ja väikekodanlike ringkondade huvitatust ning julgust sõlmida esimesena, hoolimata Antandi keelust, rahu bolševistliku Venemaaga. Monograafias avaneb Tartu rahu aegumatu tähtsus Nõukogudemaale, Eestile ja rahvusvahelistele suhetele. See oli vastandliku sotsiaalse korraga riikide rahumeelse kooseksisteerimise esmakogemus.</p>
<p>The post <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee/e-pood/tartu-rahu-edgar-mattisen_eesti-raamat_1989/">Tartu rahu &#8211; Edgar Mattisen, 1989</a> appeared first on <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee">Vaimuvara</a>.</p>
]]></description>
		
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Alcazari sangarid &#8211; Rud Timmermans, 1938</title>
		<link>https://vaimuvara.ee/e-pood/alcazari-sangarid-rud-timmermans-maalingu-1938/</link>
					<comments>https://vaimuvara.ee/e-pood/alcazari-sangarid-rud-timmermans-maalingu-1938/#respond</comments>
		
		<dc:creator><![CDATA[admin]]></dc:creator>
		<pubDate>Thu, 25 Jun 2020 18:12:28 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.vaimuvara.ee/?post_type=product&#038;p=1373</guid>

					<description><![CDATA[<p>See raamat on jutustus Hispaania kodusõja esimestel kuudel Toledo linna südames paikneva Alcazari kindluse kaitsjatest, kes suutsid 72 päeva kangelaslikus ja ennastohverdavas võitluses kommunistidest piirajate vastu oma positsioone hoida ja abivägede tuleku ära oodata.</p>
<p>Kindral Franko armee vallutas Toledo 28. septembril 1936. Raamatu sündmustik toimub juulist septembrini 1936 ja põhineb osalejate ütlustel autorile, kes jõudis Toledosse veel siis, kui lahingumüra polnud vaibunud. Romaani laadis kirja pandud lugu on haarav ja emotsionaalne ning kirjeldab samas toimunud sündmusi tõetruult. Autor ütleb et Igal juhul jääb käesolev teos tõsiolude kirjelduseks, kusjuures ainet ei ole käsitletud ainult vaatleja jaheda ükskõiksusega, vaid on püütud sündmusi tõsioludele vastavalt taaselustada.<br />
Raamat ilmus esmalt 1937. a. Saksamaal ja järgneval aastal ka eesti keeles.<br />
Kangelaslik vastupanu Toledos omas Hispaani kodusõjas frankolaste jaoks olulist sümboolset tähendust. See sõjaline sündmus aitas kaasa kindral Francisco Franco järgneva mõjuvõimu kasvule.</p>
<p>Raamatu lõpus on pildilisa.</p>
<p>Originaali pealkiri Die Helden des Alcázar : ein Tatsachenbericht aus Toledo. Eesti keeles</p>
<p>The post <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee/e-pood/alcazari-sangarid-rud-timmermans-maalingu-1938/">Alcazari sangarid &#8211; Rud Timmermans, 1938</a> appeared first on <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee">Vaimuvara</a>.</p>
]]></description>
		
					<wfw:commentRss>https://vaimuvara.ee/e-pood/alcazari-sangarid-rud-timmermans-maalingu-1938/feed/</wfw:commentRss>
			<slash:comments>0</slash:comments>
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Hall Hunt. Adolf Hitleri põgenemine &#8211; Simon Dunstan, Williams Gerrard, 2012</title>
		<link>https://vaimuvara.ee/e-pood/hall-hunt-adolf-hitleri-pogenemine-2012/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[admin]]></dc:creator>
		<pubDate>Thu, 12 Nov 2020 12:48:12 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">https://vaimuvara.ee/?post_type=product&#038;p=4081</guid>

					<description><![CDATA[<p>1962. aasta 13. veebruari keskpäeval sulgusid läbitungivad sinised silmad viimast korda, kui ihuarst torkas morfiinisüstla vana halvatud mehe kõhetusse käsivarde. Kolm tundi hiljem suri <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Adolf_Hitler">Adolf Hitler</a>, endine natsliku Saksamaa juht, rahulikult oma voodis väikeses orgu peitunud külakeses kauges Argentinas... On see fakt või väljamõeldis? Aastatepikkuse töö põhjal usuvad uuriv ajakirjanik Gerrard Williams ja sõja-ajaloolane Simon Dunstan, et Adolf Hitleri põgenemist Berliinist – operatsiooni Feuerland – hakati natside poolt üksikasjalikult kavandama juba 1943. aastal. Eksisteerib märkimisväärne kogus tunnistusi ja tõendeid, mis lubavad oletada, et operatsioon õnnestus ja Hitler põgenes Lõuna-Ameerikasse, kus ta elas tegeliku surmani 1962. aasta</p>
<p>The post <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee/e-pood/hall-hunt-adolf-hitleri-pogenemine-2012/">Hall Hunt. Adolf Hitleri põgenemine &#8211; Simon Dunstan, Williams Gerrard, 2012</a> appeared first on <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee">Vaimuvara</a>.</p>
]]></description>
		
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Acheroni kaldal &#8211; Albert Uustulnd, 1991</title>
		<link>https://vaimuvara.ee/e-pood/acheroni-kaldal-albert-uustulnd/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[admin]]></dc:creator>
		<pubDate>Tue, 24 Nov 2020 13:10:32 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">https://vaimuvara.ee/?post_type=product&#038;p=4516</guid>

					<description><![CDATA[<p><a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Albert_Uustulnd">Albert Uustulnd</a>i autobiograafiline romaan «vabatahtlikult vastu tahtmist» SS-väeossa värvatud eesti koolipoistest, nende sõjateest 1944. aastal ja hilisematest vintsutustest Siberi vangilaagrites.</p>
<p>The post <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee/e-pood/acheroni-kaldal-albert-uustulnd/">Acheroni kaldal &#8211; Albert Uustulnd, 1991</a> appeared first on <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee">Vaimuvara</a>.</p>
]]></description>
		
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Hundipoja surm &#8211; Olev Teder, 2011</title>
		<link>https://vaimuvara.ee/e-pood/hundipoja-surm-olev-teder-2011/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[admin]]></dc:creator>
		<pubDate>Mon, 30 Nov 2020 00:53:26 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">https://vaimuvara.ee/?post_type=product&#038;p=4703</guid>

					<description><![CDATA[<p>Miks nimetatakse leitnant Julius Kuperjanovit "Hundipojaks"? See tuleneb J.Kuperjanovi koolivenna R. Toomi ajalehe „Uudisleht“ nr.18 artiklist 18.01.39.</p>
<p>Vabadussõja kangelase leitnant J.Kuperjanovi võitluste lühiülevaade „Hundipoja surm“ võtab kokku Eesti Vabariigi 93. aastase ajaloo jooksul kogunenud sõjaajaloolaste uurimistööd ning teiste erinevate autorite arvamuslood. Autor analüüsib arvukatele arhiivimaterjalidele viidates:<br />
1) Miks on J.Kuperjanovi tegelikud kangelasteod nii lühikese aja jooksul rahva mälust kadunud?<br />
2) Kes siis ikkagi tulistas leitnant J.Kuperjanovit?<br />
3) Kes ja mis eesmärgil alustasid J.Kuperjanovi ohvitseriväärikuse alandamist ja isiku halvustamist?<br />
4) Kellele oli kasulik leitnant Kuperjanovi surm?<br />
5) Miks ja kes võltsis pärast leitnant Kuperjanovi surma tema dokumente?<br />
6) Kes ja miks saatis Paju lahingusse 600 hästikindlustatud enamlase vastu vaid 430 eesti ja soome sõjameest, kuigi hea tahtmise korral võinuks saata 3000 meest.<br />
7) Kas leitnant Kuperjanov ja teised Paju lahingus hukkunud 46 eestlast ja soomlast olid tõesti vaid rahaahnuse ohvrid?</p>
<p>The post <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee/e-pood/hundipoja-surm-olev-teder-2011/">Hundipoja surm &#8211; Olev Teder, 2011</a> appeared first on <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee">Vaimuvara</a>.</p>
]]></description>
		
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Ristideta Hauad 1 &#8211; Arved Viirlaid, 1991</title>
		<link>https://vaimuvara.ee/e-pood/ristideta-hauad-1-arved-viirlaid-1991/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[admin]]></dc:creator>
		<pubDate>Fri, 04 Dec 2020 22:16:18 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">https://vaimuvara.ee/?post_type=product&#038;p=4964</guid>

					<description><![CDATA[<p>Mitmeski mõttes ühe radikaalsema eesti kirjaniku <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Arved_Viirlaid">Arved Viirlaiu</a> peateos <strong>„Ristideta hauad”</strong> viib lugeja teise Nõukogude okupatsiooni algusaega Eestis. Sügisest 1944 pidid paljud, kellele oli kallis kodumaa vabadus, varjuma metsadesse, kust nad pidasid relvastatud võitlust okupatsioonivõimu vastu. See karm ja heroiline romaan räägib Eesti kodanike lootusetust võitlusest oma kodu ja elu eest. Paljude toonaste võitlejate saatuseks said ristideta hauad.</p>
<p><a href="https://vaimuvara.ee/?s=arved+viirlaid&#38;post_type=product">Arved Viirlaid</a> on sündinud 1922. aastal Harjumaal taluperemehe pojana. Esimesel Nõukogude okupatsiooni aastal liitus ta metsavendadega, 1943 oli soomepoisina Jätkusõjas, 1944 viimastes lahingutes Eestis, siis põgenes Soome ja sealt edasi Rootsi. 1945. aastal siirdus Inglismaale, kus valmistus luuretegevuseks Nõukogude Eestis. 1953. aastal asus Kanadasse, kus elab tänini. Pikka aega oli Viirlaid Eesti PEN-klubi esimees. Kirjanduslikult on tema loomingut võrreldud Jaan Krossi omaga.</p>
<p><strong>„Ristideta hauad”</strong> ilmus 1952. aastal Lundis. Teos on tõlgitud läti, rootsi, prantsuse, hispaania, soome, inglise, hiina, leedu ja vene keelde. 1954. aastal pälvis Viirlaid Henrik Visnapuu fondi auhinna. Okupeeritud kodumaal aga ei tohtinud tema nime nimetadagi. Siin sai „Ristideta hauad” ilmuda alles aastatel 1991–1992. 1997. aastal määras president Lennart Meri Viirlaiule Riigivapi III klassi teenetemärgi, kuid talle omase radikaalsusega keeldus kirjanik seda vastu võtmast.</p>
<p>Esimese raamatu tegevus algab 1944. aasta oktoobris sõjajärgses Eestis, jutustatakse kodumaale naasnud soomepoiste saatusest, nurjunud emigreerimiskatsetest, NKVD vanglakoledustest ning meeste siirdumisest metsade rüppe.</p>
<p>Teine trükk, autori parandustega.</p>
<p>The post <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee/e-pood/ristideta-hauad-1-arved-viirlaid-1991/">Ristideta Hauad 1 &#8211; Arved Viirlaid, 1991</a> appeared first on <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee">Vaimuvara</a>.</p>
]]></description>
		
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Canaris. Hitleri luureülem: Wilhelm Canarise mõistatus- Richard Bassett</title>
		<link>https://vaimuvara.ee/e-pood/canaris-hitleri-luureulem-wilhelm-canarise-moistatus-richard-bassett/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[admin]]></dc:creator>
		<pubDate>Fri, 11 Dec 2020 19:32:02 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">https://vaimuvara.ee/?post_type=product&#038;p=5281</guid>

					<description><![CDATA[<p>Briti ajaloouurija Richard Basset valgustab oma köitvas raamatus (ilm. 2005) natsionaalsotsialistliku Saksamaa sõjaväeluure ülema Wilhelm Canarise (1887-1945) elukäiku. Tuginedes nii varasematele käsitlustele kui ka uutele arhiivimaterjalidele, püüab autor tuua selgust Teise maailmasõja aegse luuremaailma hämaratesse telgitagustesse. Ennekõike üritab raamat vastata küsimusele, kas ja kuivõrd tegi vahetult enne sõja lõppu hukatud Canaris koostööd lääneliitlaste luurega, osales Hitleri vastases vandenõus ja proovis aidata kaasa separaatrahu sõlmimisele, mis võinuks Teise maailmasõja märksa varem lõpetada ning kogu ajaloo kulgu muuta.</p>
<p>The post <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee/e-pood/canaris-hitleri-luureulem-wilhelm-canarise-moistatus-richard-bassett/">Canaris. Hitleri luureülem: Wilhelm Canarise mõistatus- Richard Bassett</a> appeared first on <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee">Vaimuvara</a>.</p>
]]></description>
		
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Pataljon Narva ajalugu II, Terasest tugevamad, 1997</title>
		<link>https://vaimuvara.ee/e-pood/pataljon-narva-ajalugu-ii-terasest-tugevamad/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[admin]]></dc:creator>
		<pubDate>Sat, 26 Dec 2020 00:19:44 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">https://vaimuvara.ee/?post_type=product&#038;p=5600</guid>

					<description><![CDATA[<p>Vendlus, vaprus, vabadus - need kolm tähendusrikast sõna olid meie rinnasildil, kui Izjumi lahingu 50. aastapäeva tähistamiseks 1993. aastal Elvas taas kokku saime. Seal otsustati, et peame oma sõjameheteekonna ajalooraamatus jäädvustama. Raamat sai teoks ja oli sümboolne, et ta ilmus Eesti Vabariigi aastapäevaks. Taas Elva mändide all kokku saades leiti, et «Narva» on veel väärt teist raamatut. Sinna koondame meeste isiklikke mälestusi. Paljunäinud sõduritel neist puudust ei ole.</p>
<p>Selle raamatu kirjutamise ajaks on saanud pool sajandit, kui toimus sünge draama viimane vaatus: 20. novembril 1945. a. algas kaunis Baierimaa linnas Nürnbergis kohtuprotsess natsliku Saksamaa sõjaroimarite üle. Kuigi meie peale on sageli näpuga näidatud ja fašistideks sõimatud, võime veel praegugi heameelt tunda rahvusvahelise tribunali otsuse üle, mis ei tunnistanud Waffen-SS (Relva-SS) eliitväeosi kuritegelikeks. Kahjuks ei päästnud see otsus meid küüditamistest ega kole-tuist GULAG-i laagreist. Stalinliku sõjamasina vägivallateod on aga senini käristamata.</p>
<p>Tõde on harva meeldiv. Ta on peaaegu alati kärni. See ei ole aga põhjus, et sellest vaikida. Tark mees Nostradamus ütles kunagi 16. sajandi lõpul, et «ajaloo pärakuauk on imepisike ja ainult üksikutel on võime vaadata ja midagi olulist näha ka läbi selle augu.» Küllap mahuvad ka meie mälestused sellest pärakuaugust läbi ning leiavad väärilise koha Eesti sõjaajaloos. Heidelaagri nõmmedel ja düünides, Ukraina steppides ja Dnepri käärudes, Narva-äärseis soodes ja Böömimaa metsades ühendas meie tegusid VENDLUS, soov anda oma parim isamaa heaks. Kujunes VAPRUS. VABADUS - seda tuli kaua oodata. Ta tuli, kuigi paljud meist seda enam ei näinud.</p>
<ul>
<li>Eesti mehed oma kodu, pere ja maa kaitsel</li>
<li>Relvavendade mälestused</li>
<li>Pataljon «Narva» sõjatee</li>
<li>50 aastat hiljem</li>
<li>Saksa sõjaväes 1941-1945 teeninud eestlaste poolt kasutatud argoosõnu ja -väljendeid</li>
<li>Pataljon «Narva» Eestimaa meeste üldnimekiri</li>
<li>Fotosid relvavendadest</li>
<li>Nimeregister</li>
<li>Koharegister</li>
<li>Auastmete võrdlustabel</li>
</ul>
<p>The post <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee/e-pood/pataljon-narva-ajalugu-ii-terasest-tugevamad/">Pataljon Narva ajalugu II, Terasest tugevamad, 1997</a> appeared first on <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee">Vaimuvara</a>.</p>
]]></description>
		
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Viimne linn &#8211; Karl Ristikivi, 1990</title>
		<link>https://vaimuvara.ee/e-pood/viimne-linn-karl-ristikivi_eesti-raamat_1990/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[admin]]></dc:creator>
		<pubDate>Thu, 07 Jan 2021 19:13:10 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">https://vaimuvara.ee/?post_type=product&#038;p=5942</guid>

					<description><![CDATA[<div id="tab-description" class="woocommerce-Tabs-panel woocommerce-Tabs-panel--description panel entry-content wc-tab">
<div class="container">
<p><a href="https://vaimuvara.ee/?s=Karl+Ristikivi&#38;post_type=product">Karl Ristikivi</a> raamat kuulub teise teosena triloogiasse koos romaanidega "<a href="https://vaimuvara.ee/e-pood/polev-lipp-karl-ristikivi/">Põlev lipp</a>" ja "<a href="https://vaimuvara.ee/e-pood/surma-ratsanikud-karl-ristikivi_eesti-raamat_1990/">Surma ratsanikud</a>"</p>
<p>Kroonikate triloogia  teises raamatus jätkab autor ristisõdijate võitluse elustamist. Keskseks sündmuseks on kristlaste tugevaima kantsi Akkoni meeleheitlik kaitsmine 1291. a. Viimase langemisega lõppes rüütliordude võidukäik Pühal Maal.</p>
</div>
</div>
<p>The post <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee/e-pood/viimne-linn-karl-ristikivi_eesti-raamat_1990/">Viimne linn &#8211; Karl Ristikivi, 1990</a> appeared first on <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee">Vaimuvara</a>.</p>
]]></description>
		
		
		
			</item>
	</channel>
</rss>
