soome ilukirjandus – Vaimuvara

Laul tulipunasest lillest – Johannes Linnankoski, 1939.a

admin — Thu, 16 Apr 2020 18:32:07 +0000

Johannes Linnankoski (Juho Vihtori Peltonen, 1869-1913) sai Soomes ja väljaspool Soomet laialt tuntuks uusromantilise parvepoisiromaaniga «Laul tulipunasest lillest» (1905).

The post Laul tulipunasest lillest – Johannes Linnankoski, 1939.a appeared first on Vaimuvara.

Harjunpää ja politseiniku poeg – Matti Yrjänä Joensuu, 1986

admin — Wed, 08 Jul 2020 11:54:54 +0000

Soome populaarsete Harjunpää-lugude autori küpsemaid ja psühholoogiliselt motiveeritumaid romaane Helsingi kriminaalpolitsei mõrvarühma tegevussfäärist.
Sündmustiku keskmesse sattunud inimtüüpide ja sotsiaalse tausta teravapilgulise kujutajana ületab autor omapäraselt kriminaalžanri tavaraamid.

Raamat sarjast Mirabilia

The post Harjunpää ja politseiniku poeg – Matti Yrjänä Joensuu, 1986 appeared first on Vaimuvara.

Laia tee seadus. Kohturomaan – Mauri Sariola, 1973

admin — Thu, 09 Jul 2020 23:13:35 +0000

Pidanud kümmekond aastat ajalehe "Helsingin Sanomat" kuritegude osakonna juhataja ametit, hakkas Sariola 1966. aastal vabakutseliseks. Viljakaks kujunenud loomingus on ta oma kriminaalromaanide alapealkirjana kasutanud enamasti nimetust "politseiromaan", mis on põhjendatud eriti sellega, et ta püüab neis püsida võimalikult olustikupäraselt politseringkonna argipäevas. M. Sariola keskseks tegelaseks ja ideaaliks on komissar, hiljem kriminaaljälitaja Leo Olavi Susikoski: hea välimusega, korrektne keskklassi ellusuhtumise esindaja. Antud raamatus on kritegusid selgitavaks kangelaseks Matti Viima.
Suurima leviku osaliseks, arvukate tõlgete kaudu isegi rahvusvahelises ulatuses, on M. Sariola kriminaalromaanidest saanud "Laia tee seadus", millele 1969. aastal määrati prantsuse Seiklusromaani auhind.

Advokaat Matti Viima on rahalistes raskustes. Hommikul kontorisse saabudes õnnestub tal ka sekretäri solvata - tundub, et päev algab halvasti. Seejärel saabub tema juurde majandusdirektor Patamaa, kes soovib advokaadi abi väga delikaatse isikliku probleemi lahendamisel. Patamaal on linnas kaks sõbrannat, kellele ta on armastuskirju kirjutanud. Nüüd on ta aga sattunud väljapressimise ohvriks ja ei soovi, et kirjade sisu ta kodumaakonnas avalikuks tuleks.

Raamat sarjast Mirabilia

The post Laia tee seadus. Kohturomaan – Mauri Sariola, 1973 appeared first on Vaimuvara.

Viiburi plahvatus – Santeri Ivalo

admin — Fri, 17 Jul 2020 04:56:05 +0000

Santeri Ivalot (1866-1937) peetakse soome ajaloolise romaani loojaks. Tema ajaloolised jutustused on kirjutatud üldiselt laialt, asjalikult ning voolavalt. Autor laseb sündmustikul liikuda kindlalt ajalooliste faktide põhjal, lisades siin-seal juurde vähesel määral armastusromantikat ja muid romantilisi vürtse. Ka mõnusat huumorit poetab autor vahete-vahel hulka.

«Viiburi plahvatus» käsitleb XV sajandi lõpupoole ajaloolisi sündmusi Soomes, soomlaste ja karjalaste sissisõdu, venelaste Soome vallutamise püüdeid jne., kuni tegevus keskendub tolle ajajärgu tähtsaimasse sündmusse – Viiburi piiramisse 1495. a. sügisel.
E. Murd

«Seal mere taga ei hoolita sellest kõrvalisest maanurgast, aga meile tähendab selle maa häda tõelist häda. Miks? Seepärast, et me oleme siin sündinud ja kasvanud. Me tahame hoida seda tervena nagu oma kodu. Mis rahvas oleme siis meie, kes me nii tuld võtame ja kannatame selle kehva kodumaa saatuse pärast? Meie oleme soomlased, meie kõik, vaimulikud, rüütlid, kodanikud ja sõjamehed, ja seetõttu on meis selle maa vastu ühine tunne, mida nood meretagused härrad ei mõista. Kui see maa, mida meie isad on harinud, langeb vaenlase kätte, siis teame, et variseme meiegi ja meie kodu ning kirik kaovad maa pealt. Seetõttu tunneme tarvidust ohverdada kogu oma vara ja elu ühise ähvardatud kodu kaitseks. Seepärast on meie kohus päästa Viiburi!»

The post Viiburi plahvatus – Santeri Ivalo appeared first on Vaimuvara.

Laul tulipunasest lillest – Johannes Linnankoski, 1994

admin — Thu, 01 Oct 2020 20:44:35 +0000

Johannes Linnankoski (Juho Vihtori Peltonen, 1869-1913) sai Soomes ja väljaspool Soomet laialt tuntuks uusromantilise parvepoisiromaaniga «Laul tulipunasest lillest» (1905). Kirjanik ja kirjandusteadlane Veikko Antero Koskenniemi on «Laulule» soome kirjanduses kohta otsides tõmmanud paralleele selle peategelase Olavi ning Don Juani ja Lemminkäise vahele «Kalevalast». Eesti kirjandusse on samasugune liblikatants jõudnud August Gailiti «Toomas Nipernaadi» (1928) kaudu.

The post Laul tulipunasest lillest – Johannes Linnankoski, 1994 appeared first on Vaimuvara.

Vasklind I-II osa – Kaari Utrio, 1994

admin — Wed, 04 Nov 2020 17:59:21 +0000

"Vasklinnu" tegevustik algab ja lõpeb Soomes, kuid vahepeal käiakse läbi pea kogu 11. sajandi teadaolev maailm: Rootsi, Venemaa, Bütsants, Ungari, Prantsusmaa ja Inglismaa. Raamatus esitatud Euroopa kirjeldus toetub võimalikult palju tolle või lähedase ajastu ürikutele.

Terhen sünnib Soomes, kuid tema ema abiellub varsti uuesti ja nii rändab ta Rootsi. Jäänud varsti emast ilma, satub ta lõpuks Rootsi kuninga õukonda. Kuningatütar Thorgerd otsustatakse Novgorodi Vene vürsti õukonda õele külla saata ja kuningatütre mänguseltsilisena läheb kaasa ka Terhen. Neid saatvatel laevameestel on aga omad plaanid - tüdrukud orjaks müüa ja ise lastiga jalga lasta. Natuke kohtlase ülikupoja Eiriku abiga Terhen siiski pääseb ja jõuab Novgorodi kuningatütre Thorgerdi nime all. Kui Terhen neiuks kasvab, antakse ta mehele Bütsantsi ülikule ja nii jõuab ta tolleaegse maailma keskpunkti Konstantinoopolisse.

Raamat on hästi komponeeritud segu suurtest ajaloosündmustest, valitsejate sugulussuhetest, intriigidest ja poliitikast, naiste elust eri maades ja õukondades, kombed ja tavad, uue ristiusu ja vanade uskumuste omavaheline jõukatsumine ja muidugi kõiki takistusi ületav suur armastus.

Ajalooline armastusromaan sarjast "Lemberomaan".

The post Vasklind I-II osa – Kaari Utrio, 1994 appeared first on Vaimuvara.

Kui Simson olnuks soomlane – Olli, 1969

admin — Wed, 02 Dec 2020 20:12:08 +0000

Vesteid.

Väinö Albert Nuorteva (1919. aastani Nyberg; 12. detsember 1889 Mäntsälä, Soome – 4. veebruar 1967 Helsingi) oli pseudonüümi Olli all tuntud soome följetonist, ajakirjanik ja kirjanik.

Nuorteva alustas ajakirjanikutööd üliõpilaslehes Ylioppilaslehti 1914. aastal ning tegutses ajalehe Uusi Suomi ajakirjaniku ja följetonistina 1922–1964. Ta oli üks soome tuntumaid ja viljakamaid vestekirjanikke.

(Vikipeediast)

Sari: Loomingu raamatukogu 1969/8-9

The post Kui Simson olnuks soomlane – Olli, 1969 appeared first on Vaimuvara.

Preili kojamees – Hilja Valtonen, 1994

admin — Thu, 21 Jan 2021 16:30:55 +0000

"Preili Kojamees" on kujutatud päevikuna, mille teksti võib tinglikult jagada kolme tasandisse — päevik, kirjavahetus ja väljamõeldud legend peategelase esivanematest. Lugemise hõlbustamiseks on kasutatud ka kolme erinevat kirja.
Hilja Valtonenile omaselt on selle raamatu peategelane nurgelisest tütarlapsest veetlevaks neiuks kujunev iseseisvusele, eneseväärikusele püüdlev naisolevus. Taas H. Valtonenile omaselt saab peategelane Irja pärastsõja orvuaastate raskustele vaatamata hakkama oma käekäigu kujundamisega. Temast peegeldub nakatavat huumorimeelt ja usutavat optimismi. Tänasele lugejale kulub ara nii üks kui teine.

The post Preili kojamees – Hilja Valtonen, 1994 appeared first on Vaimuvara.

Vallakirjutaja – Hilja Valtonen, 1994

admin — Mon, 25 Jan 2021 17:09:25 +0000

Südamliku huumoriga kirjutatud jutustus Hilja Valtonenilt viib lugeja seekord kõrvalisse Soome külakesse Puntrapääle, kuhu ühel tormisel õhtul saabub uus nooruke vallakirjutaja Varpu Vapaa. Peagi ei jää tulemata ka sekeldused - Varpu võtab kasvatada oma surnud kooliõe lapsed, kuid külas hakkavad liikuma inetud kuulujutud, kuna lapsed on kummalisel kombel Varpuga väga sarnased...

The post Vallakirjutaja – Hilja Valtonen, 1994 appeared first on Vaimuvara.

Ära hõiska enne õhtut – Hilja Valtonen, 1994

admin — Mon, 25 Jan 2021 17:18:53 +0000

Mu elu on olnud üldjoontes üks suur hõiskamine enne õhtut. Kuigi olen alles 26-aastane, on mu hing kuivanud teravaks ja torkivaks vanatüdrukuhingeks. Flirdist, uhkusest, valetamisest, nullide kirjutamisest olen põhjalikult tüdinud. Mu ainus rõõm on, et maailm ei tea midagi minu sisemisest pankrotist. Jah, mul on küll ka veel teinegi rõõm, kahjurõõm teiste inimeste äparduste üle.

Kas selle Hilja Valtoneni romaani kangelanna Varpu Vapaa ellu tuleb muidki rõõme, seda saate teada teisest osast «Vallakirjutaja».

The post Ära hõiska enne õhtut – Hilja Valtonen, 1994 appeared first on Vaimuvara.