Raamat sarjast: Maailm ja mõnda

The post Maa ja mere peal. 35 000 kilom… appeared first on Vaimuvara.

"Mina olen Jõhvi Joosep. Jõhvis ma ei ela, mind ainult hüütakse nii. Olen pikk ja peenike ja oskan igale poole ning igalt poolt jälle tagasi välja vingerdada. Ma ei püsi paigal ja olevat ülepea üks suur jõhv või rüblik. Õpin Kergemeele 8-kl. Koolis. Ja nüüd ma räägin ühe loo, mis minuga juhtus. ..."

"Minu apsud ajaloos"
Keskajal tehti linnatänavad nii kitsad, et kaks autot mahtusid vaevu teineteisest mööda.
Keskaegsetes linnades raskendasid kindlustusvallid majavalitsuste töid.
Rippsild viis lossi üle kuristiku, mis hädaohu korral üles tõsteti.
Ristisõdades sõdisid rüütlid ristidega.
Saja-aastase sõja ajal langesid paljud ja paljud surid ka niisama ära.
Kui talupoegi peksti, siis kasteti neid soolveetünni.
Leopardid vallutasid Põhja-Itaalia.
Prantsuse revolutsiooni kolm eelkäijat olid: Jean, Jacques ja Rousseau.
Roomas ehitati uus ahviteater.
Kopernik tundis huvi igasuguste kehade vastu.
"Tasuja" tegevus toimus Tartu lähedal Borodino väljal.

Jõhvi Joosepi jutud on alates 1975. aastast erinevates kombinatsioonides ilmunud viie raamatuna:

• "Jõhvi Joosepi lood"
• "Jõhvi Joosepi jutupaun"
• "Jõhvi Joosepi juturaamat"
• "Jõhvi Joosepi jutud"
• "Jõhvi Joosepi jututuba"

The post Jõhvi Joosepi juturaamat &#821… appeared first on Vaimuvara.

"Mina olen Jõhvi Joosep. Jõhvis ma ei ela, mind ainult hüütakse nii. Olen pikk ja peenike ja oskan igale poole ning igalt poolt jälle tagasi välja vingerdada. Ma ei püsi paigal ja olevat ülepea üks suur jõhv või rüblik. Õpin Kergemeele 8-kl. Koolis. Ja nüüd ma räägin ühe loo, mis minuga juhtus. ..."

Jõhvi Joosep on Agu Sihvka mõttekaaslane. Ta kirjeldab oma jooseptootsilikku rähklemist Nõukogude Eesti väikeses maakoolis sellise süüdimatu siiruse ja täpsusega, et tema pihtimuste põhjal õpetatakse tänapäeva lastele tolleaegset elu-olu:

The post Jõhvi Joosepi jutupaun –… appeared first on Vaimuvara.

Kes oli see mees, keda kutsuti omal ajal elavaks entsüklopeediaks – kellel olid silmapaistvad teadmised, aga ka muusikuvõimed, suurepärane keelevaist ja särav jutustamisoskus? Mees, kelle artistlikku natuuri võinuks kadestada ka näitlejad? Kelle seltskonda nauditi ja keda ümbritses alatasa austajateparv? Kui ta oleks saanud valida, kus ja millal elada, eelistanuks ta olla Ateena kodanik ja Sokratese õpilane, kellel on majapidamise tarvis ka paar orja. Omal ajal ülimalt tuntud ja mõneti vastuolulise Hardi Tiiduse sünnist möödub 2013. aasta sügisel 95 aastat. Hardit ennast pole enam meie seas. Kuid nii nagu ütles kord suur roomlane, ajaloolane Titus Livius – parem hilja, kui mitte kunagi –, nii on Toivo Tootseni abiga saanud kaante vahele Hardi Tiiduse lugu.

Võib öelda, et see lugu valmis paljuski kangelase enda abiga. Raamatusse talletatu on suurel määral Tiiduse suust kuuldud või sulest sündinud. Meenutusi jagavad ka inimesed tema ümbert – tütar, sõbrad ja kolleegid.

The post Vana Hõbe. Hardi Tiidus ja ini… appeared first on Vaimuvara.

Kes oli see mees, keda kutsuti omal ajal elavaks entsüklopeediaks – kellel olid silmapaistvad teadmised, aga ka muusikuvõimed, suurepärane keelevaist ja särav jutustamisoskus? Mees, kelle artistlikku natuuri võinuks kadestada ka näitlejad? Kelle seltskonda nauditi ja keda ümbritses alatasa austajateparv? Kui ta oleks saanud valida, kus ja millal elada, eelistanuks ta olla Ateena kodanik ja Sokratese õpilane, kellel on majapidamise tarvis ka paar orja. Omal ajal ülimalt tuntud ja mõneti vastuolulise Hardi Tiiduse sünnist möödub 2013. aasta sügisel 95 aastat. Hardit ennast pole enam meie seas. Kuid nii nagu ütles kord suur roomlane, ajaloolane Titus Livius – parem hilja, kui mitte kunagi –, nii on Toivo Tootseni abiga saanud kaante vahele Hardi Tiiduse lugu.

Võib öelda, et see lugu valmis paljuski kangelase enda abiga. Raamatusse talletatu on suurel määral Tiiduse suust kuuldud või sulest sündinud. Meenutusi jagavad ka inimesed tema ümbert – tütar, sõbrad ja kolleegid.

Sarja Eestile elatud elud 28. raamat

The post Vana hõbe. Hardi Tiidus ja ini… appeared first on Vaimuvara.

Käesolevas mälestusteraamatus teeb tuntud raadiomees Toivo Tootsen tagasivaate oma sisukaimale ja viljakaimale eluperioodile, mis jäi Nõukogude aega. Lõuna-Eestis Rõuge järvede vahel sirgunud uudishimulik ja ergas nooruk leidis tee Tallinna, kus temast sai ajakirjanik ja Eesti kõigi aegade populaarsemaid raadiosaateid tootnud meelelahutussaadete toimetuse Rameto juht. Tootsen paotab meile ukse tolle aja ellu läbi sündmuste ja inimeste, kellega ta oma arenguteel kokku puutus, kirjeldab humoorikalt ja kaasahaaravalt, kuidas käis omaaegne raadiotöö ja tsensuurist kõrvalehiilimine ning millised olid nn vene aja iseärasused, paradoksid,
rõõmud ja mured.

Tänapäeva lugejale võib see lugu, mis on kui ajahüpe teise reaalsusse, pakkuda palju üllatusi ja uskumatuna tunduvaid seiku. Ometi on need elavad meenutused osa Eesti lähiajaloost, aidates luua terviklikumat pilti meie ühiskonna arengust.

„Vene ajal võrsunu“ on järg mälestusteraamatule „Saksa ajal sündinu“

The post Vene ajal võrsunu – Toiv… appeared first on Vaimuvara.