tuumarelvad – Vaimuvara

Tuumasõjaoht

Maris Adamson — Fri, 07 Oct 2022 13:10:25 +0000

Temaatiline kogumik globaalprobleemist nr.1 - tuumasõjaohust. Käsitletakse militarismi agressioonipoliitika tõukejõude, teadus- ja tehnikarevolutsiooni mõju relvastuse arengule, imperialistlike riikide sõjalis-tööstuslikke komplekse. Vaadeldakse desarmeerimisvõitluse senist käiku, tuumarelva leviku probleemi, sõjatööstuse konversiooni võimalikkust.

Tuumaarsenalide võimsus võrdub juba 1 300 000 Hiroshima pommi purustusjõuga. Iga 20 minuti järel suureneb viie tuumariigi summaarne tuumapotentsiaal Hiroshimas kasutatud pommile vastava tuumalaengu võrra. Käikulaskmist ootab 50 000 ühikut tuumarelva, mille koguvõimsusest jagub 3,5 tonni trinitrotoluooli Maa iga elaniku kohta. Relvade täiustamisega tegeleb pool miljonit teadlast ja inseneri.
Sõjandusvaldkondades on hõivatud 60 miljonit inimest, püssi all hoitakse 26 miljonit meest. Maailm kulutab ohtlikule võidurelvastumisele 800 miljardit dollarit aastas - 20 korda rohkem kui pool sajandit tagasi. Kui kaua veel?

The post Tuumasõjaoht appeared first on Vaimuvara.

5 augustipäeva – Michael D. Gordin

Maris Adamson — Wed, 12 Apr 2023 12:38:25 +0000

Sageli usutakse, et Teine maailmasõda lõppes kahe Jaapanile heidetud aatomipommi tõttu, mis sundisid Jaapanit kapituleeruma. Käesolev raamat esitab julgelt teistsuguse tõlgenduse: sõjaväelased ei mõistnud selgelt aatomipommi revolutsioonilist potentsiaali, liitlased olid kapitulatsioonist niisama rabatud kui jaapanlased rünnakust ning eksperdid mitte ainult ei plaaninud kolmandat pommi ega näinud selgelt ette vajadust selle järele, vaid ka kahtlesid, kas aatomipomm üldse töötab.

The post 5 augustipäeva – Michael D. Gordin appeared first on Vaimuvara.

Ilmaruumi künnisel – Uno Veismann

admin — Wed, 28 Apr 2021 10:49:30 +0000

Uno Veismann (sünd. 1934) valis sellesse raamatusse oma artikleid, mis on ilmunud ajakirjades „Akadeemia“ ja „Horisont“, neli artiklit ilmuvad esmakordselt. Lugeja saab teada, kuidas arenes kosmonautika Nõukogude Liidus ja mujal maailmas: kuidas Nõukogude Liit pürgis Kuule ja kuidas ta võidujooksus USA-ga alla jäi ning millist osa mängis (ja mängib jätkuvalt) kosmoseuurimises Eesti. Kosmilise aparatuuri projekteerijast ja valmistajast autor kirjeldab sedagi, kuidas Tõravere künka lagedale põllule kerkis uus küla, kuidas siia tulid kindla tulevikupildiga mehed ja rajasid teaduskeskuse, mis on kestnud läbi aegade.

Ümbrispaberil kosmosesüstik Discovery (NASA foto ISS013-E-47541).

Selle raamatu väljaandmist on toetanud Tartu Observatoorium ja Eesti Mõtteloo Sihtkapital.

The post Ilmaruumi künnisel – Uno Veismann appeared first on Vaimuvara.