Vabadussõda – Vaimuvara https://vaimuvara.ee raamatute e-pood Wed, 03 Jun 2026 01:14:31 +0000 et hourly 1 https://wordpress.org/?v=7.0.2 https://vaimuvara.ee/wp-content/uploads/2021/09/Vaimuvara-Logo-100x100.png Vabadussõda – Vaimuvara https://vaimuvara.ee 32 32 Lühike Vabadussõja ajalugu – August Traksmaa https://vaimuvara.ee/e-pood/luhike-vabadussoja-ajalugu-august-traksmaa-olion-1992/ Wed, 13 May 2020 18:11:42 +0000 http://www.vaimuvara.ee/?post_type=product&p=1123 Vabadussõda ülevaatlikult esitava teose kordustrükis on autori kirjaviis, esitrükise kujundus ja kõik illustratsioonid autentsuse huvides säilitatud ning lisatud Hannes Walteri poolt August Traksmaad tutvustav, tema andmeid kommenteeriv ja täpsustav eessõna.

SISUKORD

  • Eessõna. Hannes Valter
  • Sissejuhatuseks
  • Eesti muistne iseseisvus ja vabadusvõitlus
  • Rahva majanduslik ja kultuuriline uuestisünd
  • Vabadussõja-eelseid sündmusi
  • Rahva poliitiline uuestisünd
  • Eesti autonoomia
  • Eesti lahkulöömine Vene riigist ja riikliku iseseisvuse välja­kuulutamine
  • Eesti rahvuslike kaitsejõudude organiseerimine
  • Saksa okupatsioon Eestis
  • Eesti saarte vallutamine
  • Eesti mandri okupeerimine
  • Maavalitsemise korraldamine
  • Balti hertsogiriigi loomine
  • Seisukord Vabadussõja alguseks
  • N.-Vene pealetungikavatsusi pärast Maailmasõda
  • Eesti välispoliitiline seisukord
  • Eesti koostöö- ja rahupoliitika
  • Sõjaoht N.-Vene poolt
  • Sõjaline koostöö teiste rahvastega
  • Sisepoliitiline seisukord Eestis
  • Riikliku võimu kujundamine
  • Majanduslik seisukord
  • Kaitsejõudude organiseerimine
  • Kaitseliidu asutamine
  • Sõjaväe loomine
  • Kokkuvõte
  • Nõukogude-Vene vägede sissetung Eestisse
  • Sõjategevus Põhja-Eestis
  • Kaitse korraldamine Virumaal
  • Narva langemine
  • Vastupanu organiseerimine taandumisel
  • Sõjategevus Lõuna-Eestis
  • Kaitse korraldamine Kagu-Eestis
  • Tartu kaitsmine ja langemine
  • Kaitse korraldamine Viljandi- ja Pärnumaal
  • Kaitse korraldamine Kesk-Eestis
  • Riigikaitse korraldamine sisemaal taandumise ajal
  • Rahva kaasatõmbamine Vabadussõtta
  • Sõjaväe organiseerimine ja varustamine
  • Välisabi soetamine
  • Seisukord rindel jaanuarikuu alguseks 1919
  • Üldine vastupealetung
  • Sõjategevus Põhja-Eestis
  • Pealetungi üldkava
  • Rakvere vabastamine
  • Jõhvi vabastamine
  • Narva vabastamine
  • Kaitse korraldamine Narva jõe joonel
  • Sõjategevus Lõuna-Eestis
  • Tegevuse üldine iseloomustus
  • Tartu vabastamine
  • Pealetung Tõrva, Valga, Võru ja Petseri vabastamiseks
  • Paju lahing
  • Edasitungi jätkamine
  • Eesti vägede vastupealetungi tähtsus ja mõju
  • Nõukogude-Vene vägede uus pealetung Eesti taas­ vallutamiseks
  • Poolte tegevuskavad
  • Sõjategevus Viru rindel
  • Sõjategevus lõunarindel
  • Kaitsetegevuse üldine iseloom
  • Lahingud Võru ja Petseri kaitsmiseks
  • Lahingud Valga ja Ruhja kaitsmiseks
  • Riigi valitsemise ja riigikaitse korraldamine 1919. aasta esimesel poolel
  • Sisemine kord ja julgeolek riigis
  • Võitlus enamlusega sisemaal
  • Riigi valitsemine. Asutava Kogu valimiste läbiviimine
  • Rahva majanduslike olude korraldamine
  • Sõjaväe organiseerimine
  • Vene valgete organiseerimine
  • Läti rahvusväeosade organiseerimine
  • Ingerlaste organiseerimine
  • Välisabi saabumine 1919. a
  • Sõjaväe varustamine
  • Sõjategevuse üleviimine vaenlase maa-alale
  • Meie sõjavägede ülemjuhataja üldise pealetungi kava
  • Põhjakorpuse pealetung ja selle toetamine dessandiga
  • Pihkva vallutamine
  • Põhja-Läti vabastamine
  • N.-Vene vägede väljatõrjumine Põhja-Lätist
  • Sõjategevus Landeswehri vastu
  • Seisukord Lätis 1919. a. II poolel
  • Landeswehri edasitung Riiast põhja poole. — Võnnu langemine
  • Vaherahu ja läbirääkimised poolte vahel
  • Sõjategevus 19. ja 20. juunil. — Lemsalu lahing
  • Sõjategevus 21. juunil. — Vaenlase pealetungi tõkestamine
  • Sõjategevus 22. juunist kuni 2. juulini 1919. a. — Eesti vägede vastupealetung ja vaenlase jälitamine
  • Vaherahu sakslastega ja Landeswehri sõja lõpetamine
  • Sõjategevus Nõukogude-Vene ja Läti maa-alal 1919. aasta suvel
  • Meie ülemjuhatuse kavatsusi
  • Luuga jõe ja Ingeri järvede kaitsmine meie 1. diviisi poolt
  • Pihkva kaitsmine ja üleandmine Loodearmeele
  • Üldine olukord l 9 l 9. a. s ü g i s e k s
  • Eesti välispoliitiline seisukord. — Esimesed rahusobitused Nõukogude­ venega
  • Sisepoliitilisi küsimusi. — Maareform. — Võitlus kommunismiga sisemaal.
  • Majanduslikud olud. — Sõjaväe varustamine
  • Loodearmee pealetung Petrogradile ja selle toetamine
  • Krasnaja-Gorka operatsioon
  • Kallaletungid Pihkva suunas
  • Kallaletungid Põtalovo suunas
  • Bermondti sõjakäik. — Eesti väed uuesti Riia all
  • Narva kaitsmine 1919. aasta sügisel
  • Meie väejuhatuse kava Narva kaitsmiseks
  • N.-Vene väejuhatuse kava pealetungiks.
  • Kaitselahingud 16.—30. nov. 1919 .
  • Lahingud Luuga jõe üldjoonel
  • Lahingud Dubrovka—Sala—Orlõ—Karostelli üldjoonel
  • Lahingud Pljussa jõe üldjoonel
  • Kaitselahingud 7.—20. dets. 1919
  • Poolte tegevuskavad ja lahingujõud
  • Krivasoo langemine. — Vääska läbimurre ja selle likvideerimine
  • Lahingud Dubrovka—Sala—Koškino—Orlõ—Feodorovka—Karostelli külade üldjoonel
  • Vaenlase viimased jõupingutused Narva vallutamiseks
  • Õppiva noorsoo osavõtt Vabadussõjast
  • Tallinnas
  • Tartus
  • Viljandis ja Pärnus
  • Virumaal
  • Võrus
  • Järvamaal
  • Rahulepingu sõlmimine Tartus
  • Rahuvõimaluste selgitamine
  • Vaherahu-lepingu sõlmimine
  • Rahulepingu sõlmimine
  • Üldine kokkuvõte
  • Vabadussõja tähtsus ja saavutusi
  • Rahva organiseerimine ja juhtimine sõjas
  • Rahva organiseerimise ja juhtimise tähtsusest
  • Rahva vaimne ettevalmistamine sõjaks
  • Rahva riiklik organiseerimine ja juhtimine
  • Rahva sõjaväeline organiseerimine ja juhtimine
  • Välispoliitilised tegurid Vabadussõjas
  • Rahva ohvrid ja pingutused sõjas
  • Inimkaotused
  • Rahva majanduslikud pingutused sõjas
  • Mispärast võitsime Vabadussõja?

Eessõna: H. Walter

Raamatu teine trükk

The post Lühike Vabadussõja ajalugu – August Traksmaa appeared first on Vaimuvara.

]]> Tartu rahu – Edgar Mattisen, 1989 https://vaimuvara.ee/e-pood/tartu-rahu-edgar-mattisen_eesti-raamat_1989/ Mon, 18 May 2020 15:31:11 +0000 http://www.vaimuvara.ee/?post_type=product&p=1143 Professor Edgar Mattisen on rikkaliku dokumentaalse materjali põhjal andnud esmakordselt nii ulatusliku ja tervikliku käsitluse Vene SFNV ja Eesti Vabariigi Tartu rahust 2. veebruaril 1920. Raamatus on näidatud Nõukogude valitsuse ja Eesti töörahva võitlust rahu nimel, V.I. Lenini osa ja tema hinnanguid sellele rahulepingule, iseloomustatud Antandi interventide ja eesti kodanluse poliitikat ning telgitaguseid ja vastuolusid kontrrevolutsiooni leeris, näidatud Eesti kodanlike ja väikekodanlike ringkondade huvitatust ning julgust sõlmida esimesena, hoolimata Antandi keelust, rahu bolševistliku Venemaaga. Monograafias avaneb Tartu rahu aegumatu tähtsus Nõukogudemaale, Eestile ja rahvusvahelistele suhetele. See oli vastandliku sotsiaalse korraga riikide rahumeelse kooseksisteerimise esmakogemus.

The post Tartu rahu – Edgar Mattisen, 1989 appeared first on Vaimuvara.

]]> Hundipoja surm – Olev Teder, 2011 https://vaimuvara.ee/e-pood/hundipoja-surm-olev-teder-2011/ Mon, 30 Nov 2020 00:53:26 +0000 https://vaimuvara.ee/?post_type=product&p=4703 Miks nimetatakse leitnant Julius Kuperjanovit "Hundipojaks"? See tuleneb J.Kuperjanovi koolivenna R. Toomi ajalehe „Uudisleht“ nr.18 artiklist 18.01.39.

Vabadussõja kangelase leitnant J.Kuperjanovi võitluste lühiülevaade „Hundipoja surm“ võtab kokku Eesti Vabariigi 93. aastase ajaloo jooksul kogunenud sõjaajaloolaste uurimistööd ning teiste erinevate autorite arvamuslood. Autor analüüsib arvukatele arhiivimaterjalidele viidates:
1) Miks on J.Kuperjanovi tegelikud kangelasteod nii lühikese aja jooksul rahva mälust kadunud?
2) Kes siis ikkagi tulistas leitnant J.Kuperjanovit?
3) Kes ja mis eesmärgil alustasid J.Kuperjanovi ohvitseriväärikuse alandamist ja isiku halvustamist?
4) Kellele oli kasulik leitnant Kuperjanovi surm?
5) Miks ja kes võltsis pärast leitnant Kuperjanovi surma tema dokumente?
6) Kes ja miks saatis Paju lahingusse 600 hästikindlustatud enamlase vastu vaid 430 eesti ja soome sõjameest, kuigi hea tahtmise korral võinuks saata 3000 meest.
7) Kas leitnant Kuperjanov ja teised Paju lahingus hukkunud 46 eestlast ja soomlast olid tõesti vaid rahaahnuse ohvrid?

The post Hundipoja surm – Olev Teder, 2011 appeared first on Vaimuvara.

]]> Nimed marmortahvlil – Albert Kivikas, 1991 https://vaimuvara.ee/e-pood/nimed-marmortahvlil-albert-kivikas-1991/ Sat, 05 Dec 2020 20:21:32 +0000 https://vaimuvara.ee/?post_type=product&p=4989

Romaan «Nimed marmortahvlil» kujutab kooliõpilaste-vabatahtlike sõjameheteed Vabadussõja aastail. Teose keskse tegelase Henn Ahase kaudu on näidatud ka tolleaegse noorsoo ideelisi otsinguid, nende kõikumist kahe vastandliku ideoloogia, rahvusluse ja sotsialismi vahel.

Albert Kivikas (1898–1978) on kirjutanud hulga romaane, mille seast on „Nimed marmortahvlil“ (1936) kahtlemata tuntuim. Võib-olla rohkemgi kui väärt lugu ise – eesti koolipoiste võitluse kujutamine Vabadussõjas – ja asjaolu, et tegu on vast õnnestunuima romaaniga sel teemal, on teose tuntust suurendanud selle erakordselt karm ärakeelatus Nõukogude Eestis. Sellest räägiti sosinal ja loeti salaja, teose kohale tõusis heroilise võitluse aura. Nõnda polnud see enam pelgalt kirjandusteos, vaid kultuurilis-ühiskondlik nähtus.
„Nimed marmortahvlil“ on mitmeti autobiograafiline romaan, mis põhineb suuresti tõestisündinud lugudel. Romaanis on välja toodud omaaegne dilemma: milline pool valida, kas punased või valged? Sotsialism või rahvusriik? Töölisklassi vabadus või Eesti omariiklus? Erinevalt tänapäeva lugejast polnud tolle aja inimesel sugugi ilmselge, kumba eest võidelda. Milleks omariiklus, kui riigi kodanikud pole võrdsed? Suur osatähtsus on ka sõja mõjul noortele – esialgu arglikele ja eluvõõrastele poistele, kellest ükski ei jää puutumata sõja hävitavatest mõjudest.
Raamatu põhjal tehti 1939. aastal menukas dramatiseering, 1944 ilmus see soome keeles. 2002. aastal tehtud samanimeline mängufilm teenis iseseisvuse taastanud Eestis enim kinokülastusi kogunud eesti filmi au.
Albert Kivikas pärines maatöölise perest Viljandimaalt. Tartu kommertskooli lõpetanud noormees osales Vabadussõjas, 1920–1921 õppis Tartu ülikoolis ajalugu, keele- ja kirjandusteadust ning oli üliõpilasseltsi Veljesto asutajaliige. Ta tegutses mitmes ajakirjandusväljaandes, 1922–1923 toimetas Berliinis kultuuriajakirju, 1931–1934 töötas Päevalehe juures. Kivikas oli ka Eesti Draamateatri (1937) ja Estonia dramaturg (1938-1940). Aastast 1944 elas Albert Kivikas Rootsis.

Raamat sarjast Eesti romaanivara

The post Nimed marmortahvlil – Albert Kivikas, 1991 appeared first on Vaimuvara.

]]> Eesti ajalugu ärkamisajast tänapäevani – Silvia Õispuu, 1992 https://vaimuvara.ee/e-pood/eesti-ajalugu-arkamisajast-tanapaevani/ Sun, 06 Dec 2020 21:41:48 +0000 https://vaimuvara.ee/?post_type=product&p=5018 Rikkalikult illustreeritud raamatu on kirjutanud autorite kollektiiv ja väljaandes käsitletakse paljusid varasemaid tabuteemasid, nagu Vabadussõda, Eesti Vabariigi tekkimine ja areng, aastate 1939-1941 sündmused, küüditamine ning sundkollektiviseerimine, venestuse rünnak.

The post Eesti ajalugu ärkamisajast tänapäevani – Silvia Õispuu, 1992 appeared first on Vaimuvara.

]]> Isade maa. Eesti lugu – August Gailit, 2009 https://vaimuvara.ee/e-pood/isade-maa-august-gailit-eesti-lugu-2009/ Fri, 22 Jan 2021 11:40:34 +0000 https://vaimuvara.ee/?post_type=product&p=6721 August Gailiti «Isade maa» käsitab eestlaste sangarlikku võitlust enamlastega, vabadussõda selle algusest kuni landesveerini.
«Isade maa» erineb oma kompositsioonilt täielikult teistest seni ilmunud ja Vabadussõja ainestikule rajatud romaanidest. Autor laskub siin tõsiste lahingustseenide kirjeldusele ja esitab need ootamatu tabavuse ning selgusega. Neid lahingustseene ja rindel viibivate sõdurite elu peegeldavaid pilte vürtsitavad tihti peale huvitavate sõduritüüpide veel huvitavamad anekdoodilised sõdurilood.
See romaan on põiming traagikast ja koomikast, mis näitab, kuidas nii tõsistes oludes, kui seda on sõda, leidub ometi põhjatu palju humoristlikku.

Raamat kuulub sarja Eesti lugu 21

The post Isade maa. Eesti lugu – August Gailit, 2009 appeared first on Vaimuvara.

]]> Eesti Vabadussõja poliitiline ajalugu – Eduard Laaman, 1991 https://vaimuvara.ee/e-pood/eesti-vabadussoja-poliitiline-ajalugu-laaman-1991/ Mon, 15 Feb 2021 17:55:02 +0000 https://vaimuvara.ee/?post_type=product&p=7760 Eesti tuntuima ajakirjanikust ajaloolase isikupärane ja teravmeelne Eesti ajaloo käsitus, mis hõlmab sündmusi sajandivahetusest 1925. aastani.
Erinevalt Traksmaast heidab Laaman valgust ka Euroopa poliitilistele intriigidele ja Ida veresaunale.
Et tekst polnud mõeldud avalikuks levitamiseks võis autor kirjutada asjadest nii, nagu need tegelikult olid.

Sisukord:

  • Eesti uuestisünd
  • Rahvuslane ärkamine
  • 1905 a. revolutsioon
  • Ilmasõda j a revolutsioon
  • Venemaa kokkulangemine ilmasõjas
  • Veebruari revolutsioon
  • Rahvusküsimused veebruari revolutsioonis
  • Enamline revolutsioon
  • Saksa okupatsioon Eestis
  • Vabadussõda
  • Saksamaa kokkulangemine
  • Vene kodusõda
  • Eesti sõda enamlastega
  • Liitlaste Vene poliitika
  • Eesti Pariisi rahukonverentsil
  • Loode-Vene vägi
  • Sõda Landesveriga
  • Loode-Vene valitsus
  • Pööre enamlaste poliitikas piiririikide vastu
  • Peterburi operatsioon
  • Tartu rahu
  • Vaherahu
  • Rahuleping
  • Tartu rahu pretsedent
  • Vene interventsiooni lõpp
  • Eesti pärast rahu
  • Eesti tunnustamine
  • Ilmasõja üldtagajärjed
  • Vene revolutsiooni käik
  • Venemaa väljavaated
  • Eesti-Vene suhted
  • Euroopa patsifikatsioon
  • Eesti rahvusvaheline seisukord
  • Kirjandus loengute juurde

The post Eesti Vabadussõja poliitiline ajalugu – Eduard Laaman, 1991 appeared first on Vaimuvara.

]]> Kas võit või surm 1.-3. osa – Karl Parts, 1991 https://vaimuvara.ee/e-pood/kas-voit-voi-surm-1-3-osa-karl-parts/ Tue, 16 Feb 2021 10:09:13 +0000 https://vaimuvara.ee/?post_type=product&p=7804 Autori tekst on pildistatud 1931. a. «Uudislehe» kirjastuse väljaandest, fotod on asendatud.

Kolonel Karl Parts formeeris Eesti Vabadussõjas J. Pitka abilisena esimesi soomusronge ja oli nende lahingujuhiks. Karl Partsi autasustati I liigi 1. järgu vabadusristiga ja II liigi 3. järgu vabadusristiga.

The post Kas võit või surm 1.-3. osa – Karl Parts, 1991 appeared first on Vaimuvara.

]]> Kas võit või surm 1.osa – Karl Parts, 1991 https://vaimuvara.ee/e-pood/kas-voit-voi-surm-1-karl-parts_printest_1991-2/ Tue, 16 Feb 2021 10:36:48 +0000 https://vaimuvara.ee/?post_type=product&p=7808 Autori tekst on pildistatud 1931. a. «Uudislehe» kirjastuse väljaandest, fotod on asendatud.

Kolonel Karl Parts formeeris Eesti Vabadussõjas J. Pitka abilisena esimesi soomusronge ja oli nende lahingujuhiks. Karl Partsi autasustati I liigi 1. järgu vabadusristiga ja II liigi 3. järgu vabadusristiga.

Kolmeosalise raamatu 1. osa.

The post Kas võit või surm 1.osa – Karl Parts, 1991 appeared first on Vaimuvara.

]]> Kas võit või surm 2.osa – Karl Parts, 1991 https://vaimuvara.ee/e-pood/kas-voit-voi-surm-2-osa-karl-parts/ Tue, 16 Feb 2021 10:45:08 +0000 https://vaimuvara.ee/?post_type=product&p=7812 Autori tekst on pildistatud 1931. a. «Uudislehe» kirjastuse väljaandest, fotod on asendatud.

Kolonel Karl Parts formeeris Eesti Vabadussõjas J. Pitka abilisena esimesi soomusronge ja oli nende lahingujuhiks. Karl Partsi autasustati I liigi 1. järgu vabadusristiga ja II liigi 3. järgu vabadusristiga.

The post Kas võit või surm 2.osa – Karl Parts, 1991 appeared first on Vaimuvara.

]]>