Võrumaa kooliõpilaste vastupanuvõitlus 1944-1950. Kasutatud on Riigiarhiivis säilitatavate tolleaegsete uurimistoimikute ja KGB tegevustoimikute andmeid, osavõtnute ja kaasaegsete mälestusi - meenutusi. Kogumik on mitmete autorite, sealhulgas ka käesoleva raamatu kirjastaja Ülo Adamsoni, kirjutiste kogum.

Sisaldab väga palju originaalset fotomaterjali. Koostas Valev Kaska.

Sisu:

• Võrumaa kooliõpilaste vastupanuvõitlus 1945-1950
• SMV ja Ugandi KGB haardes
• Salajane Kuperjanovlaste Organisatsioon
• Vastupanuvõitlejate mälestused
• Vastupanuvõitluse jäädvustamine taasvabas Eestis
• Andmed

Tasuta kaasaanne: Leht Ugandi Nr 72

The post Vastupanuvõitlus – Valev Kaska, 2008 appeared first on Vaimuvara.

Hirvepargi miiting 1987 oli üks Eesti lähiajaloo pöördepunkte — esimene rahva algatusel toimunud poliitiline meeleavaldus Nõukogude okupatsiooni ajal, mis murdis avaliku vaikimise ja käivitas avaliku vastupanu laine. 23. augustil 1987 kogunes Tallinnas Hirveparki märkimisväärne hulk inimesi, et nõuda Molotovi–Ribbentropi pakti ja selle salaprotokollide avalikustamist ning pakti tagajärgede likvideerimist. Ürituse algatajad olid MRP-AEG liikmed: Tiit Madisson, Heiki Ahonen, Lagle Parek ja Erik Udam. Teavitustöö toimus põrandaaluste kanalite kaudu, sh Ameerika Hääle ja Raadio Vaba Euroopa vahendusel. Luba miitinguks anti alles viimasel hetkel ning Raekoja platsilt suunati see ümber Hirveparki.

The post Hirvepark 1987. 20 aastat kodanikualgatust, mis muutis Eesti lähiajalugu, 2007 appeared first on Vaimuvara.

The post Vastupanu 1955-1985 – Viktor Niitsoo, 1997 appeared first on Vaimuvara.

Selle mälestusraamatu eesmärk on kirjeldada, „kuidas kõik teostus“, anda läbielatu põhjal pilt protsessidest, milles mul oli „õnn ja rõõm“ osaleda. Panna selleks võimeline lugeja mõtlema, kas akadeemik Gustav Naanil oli 1990. aastate alguses tõesti vääramatult õigus, kui ta väitis, et eestlased on igal ajal eeskujulikud võõraste valitsejate käsutäitjad olnud ja oma riiki me valitseda ei suuda? Sarnast mõtet on pisut teise nurga alt arendanud rahvuslasest etnograaf Oskar Loorits paguluses viibides: eestlastel on tugev kultuuriline identiteet, kuid kuna meil puudub poliitilise mõtlemise võime, siis ei suudeta omale valida väärikaid ja idealistlikke juhte. Olen varem kirjutanud ühiskonna tähelepanu pälvinud sündmustest raamatutes „Riigipööraja märkmik“, „Lihula õppetund“ ja „Aprillimässu lugu“, kuid tingituna lühikesest ajavahest, mis eraldas sündmusi kirjapandust, pole saanud olla päris avameelne ega välja tuua täit tõde. Julgen siin tunnistada, et olen mõnegi asja maha vaikinud. Nendes avameelsetes mälestustes siin, ei pea ma enam kartma ajakirjanduse tähelepanu ega karistuseks kohtuasja algatamist. Need sündmused on karistusseadustiku mõttes ammu aegunud ja ajalehtedes kirjutatust ei ole ma hoolinud kunagi. Seega panen avameelselt paberile, kuidas kõik teostus ja toon nimeliselt välja need, kes on toimunut oma otsustega ühes või teises suunas mõjutanud. Ka selle, mis põhjustel ja kuidas kujunes siinkirjutajast välja isiksus, keda peavoolumeedia tohib märkida vaid kui „äärmuslast“ ja seda nii nõukogude okupatsiooni ajal kui ka veel üsna hiljaaegu vabas Eestis; miks pole mind rahule jäetud ka siin, Hispaanias, sünnimaast kaugel viibides. Püüan välja tuua põhjused, miks vähemusse kuuluvast iseseisva mõtlemisega radikaalist saab valitsejate peksupoiss, kelle kallal rakendatavaid repressioone rahva enamus ehk massiinimesed oma vaikimisega heaks kiidavad ja sel moel pikemas perspektiivis tahtmatult oma rumaluse ja võimu ees lömitamisega aitavad kaevata hauda tervele rahvusele.

The post Minu võitlus – Tiit Madisson, 2014 appeared first on Vaimuvara.

Ernst Jaakson on üks kõige kummalisema saatusega riigiametnikke Eesti ajaloos. Tema lahkumine Eestist Ameerikasse 1929. aastal on tagantjärele omandanud müütilise värvingu. Jaakson sõitis San Franciscosse diplomaatilise õpipoisina, kuid jäigi USA-sse ja temast sai Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse kandja Nõukogude okupatsiooni ajal.

Legendaarne oli ka ta kojutulek 1992. aastal, kui taasiseseisvunud kodumaal tähistati esimest korda Eesti Vabariigi sünnipäeva. Alates 1965. aastast kehastas Jaakson oma isikus Eesti Vabariigi niitpeeneks kulunud juriidilist eksistentsi, mis alatasa ähvardas katkeda. Isegi Jaaksoni pikaealisus mõjus mütoloogilise seigana: tema ei tohtinud ju enne Eesti taasiseseisvumist surra, sest ta oli viimane elusolev Eesti Vabariigi ametlik diplomaatiline esindaja välismaal – järelikult ka Eesti Vabariigi diplomaatilise esindatuse ja üleüldse tema rahvusvahelise olemasolu tagatis. Niikaua kui Jaakson oli elus, oli olemas juriidiline Eesti Vabariik.

Järelsõna: Toomas Hendrik Ilves

3., trükk. Esitrükk: Tallinn : SE & JS, 1995

Raamat sarjast Eesti mälu 48

The post Eestile (mälestused). Eesti mälu – Ernst Jaakson, 2011 appeared first on Vaimuvara.