Näituse „Vabad müürlased. 250 aastat vabamüürlust Eestis“ väljapanekut illustreeriv raamat. Näitus oli avatud 24. oktoobrist 2020 - 9. maini 2021 Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoones Pikal tänaval.

The post Vabad müürlased. 250 aastat va… appeared first on Vaimuvara.

The post Salaühingute käsiraamat &#8211… appeared first on Vaimuvara.

The post Salaühingute ja vennalike ordu… appeared first on Vaimuvara.

Selles raamatus käsitletakse kõiki neid ja palju teisigi küsimusi – kokku ligi seitsetkümmet. Teos pakub nii tänapäevast teadmiste taset kui ka huvitavat ja elavat lugemisrõõmu. Lugejat köidavad salapärased pühendustalitused ja usukombed, vaimsed otsingud ja vandenõud läbi aegade.

The post Salaühingud. Druiidid, vabamüü… appeared first on Vaimuvara.

Originaali pealkiri The freemasons. Eesti keeles

The post Vabamüürlased – Jasper R… appeared first on Vaimuvara.

__________

Lõik raamatust.

Okupatsioonist ja pealesurutud võõrideoloogiast vabanemine andis Eestis nagu teisteski raudse eesriide tagant vabanenud ja oma iseseisvuse taastanud riikides võimaluse uurida, avaldada uurimusi või avaldada lihtsalt arvamust seni keelatud, ebasoovitatavate või lihtsalt vähetuntud valdkondade kohta. Vabamüürluse teema juhatasid 1990ndate aastate algul sisse mitmesugused ajaleheartikleid, kus kohati viidati või avaldati Eesti Ajaloomuuseumis leidunud säilikute koopiaid. Avalikkuses sai tuntuks Gunnar Aarma – Le Droit Humain’ looži Kalevipoeg 1930ndatel aastatel vastu võetud ja ainsana iseseisvuse taastanud Eestit näinud loožiliikme ja tema perekonna paeluv ning katsumusterohke lugu.

Vabamüürluse ajalugu ja filosoofiat kajastab põhjalikult ajakirja Akadeemia 1992. aasta veebruarinumber, kus avaldati vestlus Juri Lotmaniga vabamüürluse kohast ja tähendusest valgustusfilosoofias.53 Samas numbris ilmus J. Lotmani vestluse jätkuna Gotthold Ephraim Lessingi (1729–1781) teos „Ernst ja Falk: vestlusi vabamüürlastele“.54

Kõige põhjalikumad käsitlused vabamüürluse ajaloost 18. sajandi Eestimaal (Tallinna loožide näitel) on avaldanud diplomaat ja ajaloolane Henning von Wistinghausen, kelle huvi ja uurimistöö sai alguse juba 1970ndatel aastatel Leningradis Saksamaa Liitvabariigi peakonsulaadis töötamise ajal. H. von Wistinghausenilt, keda võib õigusega nimetada Tallinna loožide ajaloo esimeseks ja ühtlasi kõige põhjalikumaks uurijaks, ootab avaldamisjärge Eestimaa vabamüürlaste biograafiline leksikon. Väärtuslikke viiteid esimeste baltisakslaste vastuvõtmise kohta Saksa loožides võib leida Arvo Teringu suurteosest „Eesti-, liivi- ja kuramaalased Euroopa ülikoolides 1561–1798“ (Tartu, 2008) ja Indrek Jürjo Balti provintside valgustusaega käsitlevatest artiklitest55. Vabamüürlike ideede mõjust Eesti arhitektuurikultuurile ning pargikujundusele on paeluvalt kirjutanud Epi Tohvri, kes on pühendanud tähelepanu von Pistohlkorside perekonna sidemetele vabamüürlusega ning vabamüürlike mõjude avaldumisele nende loomingus ja ettevõtmistes.56 Huvipakkuvaid viiteid on ilmunud ka Juhan Maiste käsitlustes.57 Kui juurde arvata aastatuhande vahetusel ilmunud Johan G. Hakmani (Juhan Kahk) brošüür „Esimesed Eesti vabamüürlased“, on tänase Eesti alal 18.–19. sajandil tegutsenud loožidele pühendatud käsitlused ammendatud.

Venemaal ja välismaiste Vene ajaloo uurijate sulest ilmunud arvukatest käsitlustest võib kaalukamaiks pidada vabamüürluse ajaloole pühendunud ajaloolase Andrei Serkovi uurimusi (eriti Vene vabamüürlaste mahukat biograafilist leksikoni), Darja Lotareva käsitlust Vene vabamüürlasloožide sümboolikast58, Anthony G. Cross?i59 ning Douglas Smith?i teoseid vabamüürluse retseptsioonist 18. sajandi Venemaal. Viimastel aastatel on vabamüürluse ja esimeste Vene salaühingute seoseid põhjalikult käsitlenud Tatjana Andrejeva.61Asjaolu, et 1990ndatel aastatel avanes Venemaal taas võimalus avaldada tsensuurivabalt uurimusi Vene avalikkuse kujunemisloo kohta, aitas kaasa ka vabamüürlaslooži kui 18. sajandi Venemaa ühe varasema klubilaadse kooskäimisviisi teadvustamisele.62 Viimastel aastatel ilmunud teostest väärib tähelepanu 2013. aastal avaldatud mahukas näitusekataloog Ermitaažis avatud ja vabamüürluse ajaloole pühendatud näituselt, kus on mõningaid viiteid ka Riia ja Tallinna loožide kohta.63

Arvestades, et Eesti-, Liivi- ja Kuramaa moodustasid toona poliitilise ja kultuurilise terviku, on vajalik arvesse võtta Lätis avaldatut. Vabamüürluse algusaega Liivi- ja Kuramaal on uurinud ajaloolane Gvido Štraube.64 Üksikuid viiteid eesti- ja liivimaalastele leidub ka Poola ja Leedu autorite töödes.

The post Valguse poole. Lühiülevaade va… appeared first on Vaimuvara.

Sisaldab lisapeatükki sakraalgeomeetriast, mille autoriks on John Michael Greer.

The post Vabamüürlus. Salaühingu rituaa… appeared first on Vaimuvara.

The post Vabamüürlased. Sissejuhatus va… appeared first on Vaimuvara.

Autorist Selle raamatu autor on sündinud 1926. a. Nõos, Tartumaal. Hariduse saanud tartu Ülikoolis, seejärel töötanud samas õppejõuna. Majandusteaduse doktor, professor, akadeemik. Pikemat aega töötas A. Köörna Eesti Teaduste Akadeemias Majanduse Instituudi direktorina, teadusliku peasekretärina, asepresidendina ja aastail 1990-1994 presidendina. Hiljem oli ta Rahvusvahelise Kõrgkooli LEX rektor. Praegu on ta Euroülikooli emeriitprofessor. A. Köörna on uurinud majandusajalugu, tööstusökonoomikat, s.h tööstustoodangu kvaliteedi ökonoomilisi probleeme. Selle kõrval on jätkunud tähelepanu teaduspoliitikale, eriti teaduse finantseerimisele ja organiseerimisele. See kõik kajastub tema rohketes teadustöödes. A. Köörna toimetamisel on ilmunud mitu kogumikku uurimistöö tulemustest majandusteaduses. Kokku on temalt teaduslikke publikatsioone üle 300.

The post Prometheuse teener – Arn… appeared first on Vaimuvara.

The post Vabamüürlus: müstika ja tegeli… appeared first on Vaimuvara.