Sküüdi aarete otsinguil – Jossif Brašinski

Sküütide muistised on üks arheoloogia paeluvamaid teemasid. Fotodega illustreeritud raamatus tutvustatakse sküütide aarete otsingute ajalugu ja kirjeldatakse sküüdi ülikute kurgaanidest leitud haruldasi kunstiteoseid.
Raamat arheoloogiast ja kunstiajaloost huvitatud lugejaile.

Sisaldab bibliograafiat ja registrit.

EESSÕNA RAAMATU EESTIKEELSELE TRÜKILE:

Eesti lugeja ees olev raamat jutustab sküüdi «kunin­gate» aarete avastamisest, mille otsingutel on juba roh­kem kui kahesaja aasta pikkune ajalugu — alates kindral Melgunovi korraldusel 1763. aastal Ukrainas praeguse Kirovogradi juures toime pandud Litoi kurgaani esimes­test juhuslikest kaevamistest ja Kul-Oba kurgaani kaevamistest Kertši lähedal 1930. aastal kuni tänapäevani jät­kuvate nõukogude arheoloogide viimaste uurimistöödeni. Raamatus kirjeldatakse ja tõlgendatakse tähelepandava­maid leide ja tuuakse andmeid sküütidest — 7.—4. sajandil e. m. a. Euraasia tohutuid stepiavarusi asustanud legen­daarsest rahvast.

Maailma kõige suuremat sküüdi aarete kollektsiooni säilitatakse Leningradis Riiklikus Ermitaažis. Eestist on Leningradini vaid mõni sõidutund. Ja nii nagu lenin­gradlased on sagedased külalised Tallinnas, vaimustudes ikka ja jälle Tallinna vanalinna kordumatust ilust, nii on ka tallinlased ja eestlased üldse sageli külalised Lenin­gradis. Tõenäoliselt on paljud lugejad käinud Ermitaažis, imetlenud sealseid skulptuuri-, maali- ja tarbekunsti-šedöövreid. Võimalik, et mõned on külastanud ka Ermitaaži Erivarakambrit, kus range valve all säilitatakse sküüdi kuningakurgaanide kuldaardeid. Võimalik aga, et inimene, kes ei ole näinud neid šedöövreid, tahab nen­dega tutvuda pärast selle raamatu läbilugemist ja — ma olen veendunud — ta ei pettu.

Raamatu venekeelne teine trükk (1979) lõppes sõna­dega: «Otsingud jätkuvad…» Sellest on üpris vähe möö­das, kuid juba on avastatud uusi sküütide kulla-aardeid. Aasovimaal on viidud lõpule tohutu Berdjanski sküüdi kuningakurgaani uurimine, mille kaevamisest oli juttu raamatu teise trüki viimasel leheküljel. Kuigi kurgaani-alune matus oli rüüstatud juba muinasajal, leidsid arheo­loogid raudmõõga kuldpealistisega tupes, hobuse 44 senti­meetri pikkuse kullast otsmikupaela ja 20 veiniamforat. Kullast mõõgatupepealistis loomade võitlusstseenidega (niinimetatud «sküüdi loomastiil») leiti 1979. aastal kurgaanist Dnepri alamjooksul. 1981. aasta suvel alustas aga NSV Liidu ja Saksa FV ühine ekspeditsioon tohutuid töid uurimiste täielikuks lõpuleviimiseks suurima sküüdi kuningakurgaani, kuulsa Tšertomlõki juures, mille osa­listest kaevamistest 120 aasta eest ja sellest pärinevatest silmapaistvatest leidudest lugeja saab teada käesolevas raamatus.

Lugeja näeb, et otsingud jätkuvad üha, ja võib täie veendumusega öelda, et need jätkuvad veel väga kaua ja kannavad kahtlemata rikkalikku vilja.

Autor soovib eesti lugejale meeldivat ja huvitavat reisi sküüdi aarete otsinguil.

Meeldivaks kohuseks pean oma sügava tänu väljenda­mist kirjastusele «Valgus», kes leidis võimaluse minu raamatu väljaandmiseks eesti keeles, samuti tänan oma kolleegi J. Seliranda, kes võttis enda peale vaeva tõlkida raamat eesti keelde.

Leningrad, 12. oktoobril 1981, aastal.

J. Brašinski