Viimane mohikaanlane. Jutustus aastast 1757. Eesti Päevalehe romaaniklassika – James Fenimore Cooper, 2008

Koloniaalalade skauti Haukasilma ja mohikaani sõjameest Chingachgooki ühendab armastus Uue Maailma metsade vastu ja soov, et nende rasside vahel valitseks rahu. See on lugu sellest, kuidas nad Prantsuse ja indiaani sõja põnevatel päevadel riskisid eluga, et juhtida kaht inglise õde läbi vaenulike alade, jutustus sellest, kuidas kahe võõra kultuuriga rahva vahel võib tekkida usaldus ja teineteisemõistmine.

James Fenimore Cooper sündis 1789. aastal Atlandi ookeani lähedal mõisniku perekonnas. Ta isa oli terve linnakese omanik, mida tema järgi nimetatigi Coopertowniks, ja võis uhkustada, et 40 000 hinge elab tema maa peal. Lapsepõlve ja noorusaastad veetis tulevane kirjanik ses põlismetsade piiril asuvas «piiriasunduses». Tema rohkete mere-, rajamaa- ja ajalooromaanide hulgas on tuntuim 5-köiteline indiaaniromaanide tsükkel «Nahksuka jutud»: («Hirvekütt», «Viimane mohikaanlane», «Rajaleidja», «Pioneerid», «Preeria»)

Raamat kuulub sarja: Eesti Päevalehe romaaniklassika