<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><rss version="2.0"
	xmlns:content="http://purl.org/rss/1.0/modules/content/"
	xmlns:wfw="http://wellformedweb.org/CommentAPI/"
	xmlns:dc="http://purl.org/dc/elements/1.1/"
	xmlns:atom="http://www.w3.org/2005/Atom"
	xmlns:sy="http://purl.org/rss/1.0/modules/syndication/"
	xmlns:slash="http://purl.org/rss/1.0/modules/slash/"
	>

<channel>
	<title>Vaimuvara</title>
	<atom:link href="https://vaimuvara.ee/feed/" rel="self" type="application/rss+xml" />
	<link>https://vaimuvara.ee</link>
	<description>raamatute e-pood</description>
	<lastBuildDate>Thu, 27 Aug 2026 04:18:26 +0000</lastBuildDate>
	<language>et</language>
	<sy:updatePeriod>
	hourly	</sy:updatePeriod>
	<sy:updateFrequency>
	1	</sy:updateFrequency>
	<generator>https://wordpress.org/?v=7.1</generator>

<image>
	<url>https://vaimuvara.ee/wp-content/uploads/2021/09/Vaimuvara-Logo-100x100.png</url>
	<title>Vaimuvara</title>
	<link>https://vaimuvara.ee</link>
	<width>32</width>
	<height>32</height>
</image> 
	<item>
		<title>Kas „Odüsseia“ tegevus on seotud Eestiga?</title>
		<link>https://vaimuvara.ee/elementor-130021/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Maris Adamson]]></dc:creator>
		<pubDate>Tue, 28 Jul 2026 12:16:46 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Vaimu varamu]]></category>
		<category><![CDATA[Achilleus]]></category>
		<category><![CDATA[Felice Vinci]]></category>
		<category><![CDATA[Homeros]]></category>
		<category><![CDATA[Ilias]]></category>
		<category><![CDATA[Odüsseia]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://vaimuvara.ee/?p=130021</guid>

					<description><![CDATA[<p>Kas „Odüsseia“ tegevus on seotud Eestiga? See teema on taas väärt arutlemist nüüd, kus kinodesse on jõudnud Homerose legendaarsel eeposel põhineva suurejoonelise seiklusfilmi &#8220;Odüsseia&#8221;, lavastajaks ja stsenaristiks Oscari-võitja Christopher Nolan  ning Seto Kuninglik Teater mängib 31.07 &#8211; 09.08.2026 Luhamaal rokkmuusikali „Seto Odüsseia“.  Teadlased on aastakümneid vaielnud Homerose «Iliase» ja «Odüsseia» geograafia üle, sest kohad, mida [&#8230;]</p>
<p>The post <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee/elementor-130021/">Kas „Odüsseia“ tegevus on seotud Eestiga?</a> appeared first on <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee">Vaimuvara</a>.</p>
]]></description>
		
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Reisile raamatuga &#8211; kirjanike radadel</title>
		<link>https://vaimuvara.ee/reisile-raamatuga-kirjanike-radadel/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Maris Adamson]]></dc:creator>
		<pubDate>Wed, 10 Jun 2026 13:04:10 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Vaimu varamu]]></category>
		<category><![CDATA[Andaluunia]]></category>
		<category><![CDATA[kirjanikud]]></category>
		<category><![CDATA[Lõuna-Itaalia]]></category>
		<category><![CDATA[Lõuna-Prantsusmaa]]></category>
		<category><![CDATA[raamatud]]></category>
		<category><![CDATA[Richard E. Grant]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://vaimuvara.ee/?p=124339</guid>

					<description><![CDATA[<p>Reisile raamatuga- kirjanike radadel ETVs sai näha minisarja, kus näitleja Richard E. Grant pakib kaasa kohvritäie raamatuid ning reisib läbi Lõuna-Itaalia, Lõuna-Prantsusmaa ja Andaluusia, kust tuntud kirjanikud on inspiratsiooni ammutanud. Sarja „Kirjanike radadel Richard E. Grantiga“ on võimalik vaadata ka Jupiteris. Sarjast leiavad inimesed, kel plaan sinna kanti reisida, hulgaliselt viiteid raamatutele, mida lugeda. Mitmed [&#8230;]</p>
<p>The post <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee/reisile-raamatuga-kirjanike-radadel/">Reisile raamatuga &#8211; kirjanike radadel</a> appeared first on <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee">Vaimuvara</a>.</p>
]]></description>
		
		
		
			</item>
		<item>
		<title>100 aastat Mutionu pidu</title>
		<link>https://vaimuvara.ee/100-aastat-mutionu-pidu/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Maris Adamson]]></dc:creator>
		<pubDate>Thu, 02 Apr 2026 17:54:56 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Vaimu varamu]]></category>
		<category><![CDATA[Alide Dahlberg]]></category>
		<category><![CDATA[eesti lasteluule]]></category>
		<category><![CDATA[mutionu pidu]]></category>
		<category><![CDATA[päiksetar]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://vaimuvara.ee/?p=119275</guid>

					<description><![CDATA[<p>100 aastat Mutionu pidu Ülestõusmispühadel on paslik meenutada üht lasteluuletuseks peetavat luuletust, mida pühadepeoga ehk seostada ei osatagi. Alide Dahlbergi luuletus „Mutionu pidu“ tähistab tänavu oma 100ndat sünnipäeva ning on saanud osaks Eesti kultuurimälust – seda teavad lapsed, lapsevanemad ja õpetajad juba mitmest põlvkonnast. Luuletus ilmus esmakordselt lasteajakirja „Päiksetar“ 1926. aasta märtsikuu esimeses ja paraku [&#8230;]</p>
<p>The post <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee/100-aastat-mutionu-pidu/">100 aastat Mutionu pidu</a> appeared first on <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee">Vaimuvara</a>.</p>
]]></description>
		
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Raimond Kaugver 100</title>
		<link>https://vaimuvara.ee/raimond-kaugver-100/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Maris Adamson]]></dc:creator>
		<pubDate>Sun, 22 Feb 2026 08:12:38 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Vaimu varamu]]></category>
		<category><![CDATA[elulugu]]></category>
		<category><![CDATA[Raimond Kaugver]]></category>
		<category><![CDATA[romaanid]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://vaimuvara.ee/?p=115982</guid>

					<description><![CDATA[<p>Raimond Kaugver 100 Raimond Kaugver (25.02.1926-24.01.1992) on tõeline Eesti rahvakirjanik, kelle raamatute kogutiraaž ületas miljon eksemplari, mida on rohkem kui ükskõik millisel teisel Eesti kirjanikul. Raimond Kaugveri käes on veel üks eesti kirjanduse trükirekord &#8211; tema romaani  &#8220;Kas ema südant tunned sa?&#8221; trükiti 1988. aastal 115 000 eksemplari. Palju ei jäänud tiraažilt maha ka &#8220;Tee [&#8230;]</p>
<p>The post <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee/raimond-kaugver-100/">Raimond Kaugver 100</a> appeared first on <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee">Vaimuvara</a>.</p>
]]></description>
		
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Heljo Mänd 100</title>
		<link>https://vaimuvara.ee/heljo-mand-100/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Maris Adamson]]></dc:creator>
		<pubDate>Fri, 13 Feb 2026 12:43:24 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Vaimu varamu]]></category>
		<category><![CDATA[Heljo Mänd]]></category>
		<category><![CDATA[karu-aabits]]></category>
		<category><![CDATA[lastejutud]]></category>
		<category><![CDATA[luuletused lastele]]></category>
		<category><![CDATA[mõmmi]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://vaimuvara.ee/?p=115316</guid>

					<description><![CDATA[<p>Heljo Mänd 100 Heljo Männi (11.02.1926 – 6. 12.2020) 100. sünniaastapäeva tähistas Eesti Post erimargiga. Heljo Mänd on avaldanud üle 100 värsi-, proosa- ja näidendiraamatu lastele ja üle 30 raamatut täiskasvanutele, kuuldemänge, lastenäidendeid, TV-stsenaariume , tõlkinud lasteluulet ja -proosat vene, inglise ja saksa keelest. Tema lasteraamatuid on tõlgitud enam kui 20 keelde. Heljo Männi &#8220;Mõmmi [&#8230;]</p>
<p>The post <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee/heljo-mand-100/">Heljo Mänd 100</a> appeared first on <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee">Vaimuvara</a>.</p>
]]></description>
		
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Tähtis pole mitte võit, vaid osavõtt</title>
		<link>https://vaimuvara.ee/tahtis-pole-mitte-voit-vaid-osavott/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Maris Adamson]]></dc:creator>
		<pubDate>Sat, 07 Feb 2026 17:36:03 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Vaimu varamu]]></category>
		<category><![CDATA[Ethelbert Talbot]]></category>
		<category><![CDATA[Metamorphoses]]></category>
		<category><![CDATA[Ovidius]]></category>
		<category><![CDATA[Pierre de Coubertin]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://vaimuvara.ee/?p=114771</guid>

					<description><![CDATA[<p>Tähtis pole mitte võit, vaid osavõtt Ethelbert Talbot 1906. a Selle mõtte formuleeris nüüdisaegsete olümpiamängude algataja Pierre de Coubertin 1908. aasta Londoni olümpiamängudel ja sellest sai olümpiaprintsiip, mille taga on väga selge filosoofia. Coubertin sõnastas mõtte inspireerituna anglikaani piiskopi Ethelbert Talboti jutlusest, kus öeldi, et: „Elus pole tähtis mitte võit, vaid hea võitlus; mitte edu, [&#8230;]</p>
<p>The post <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee/tahtis-pole-mitte-voit-vaid-osavott/">Tähtis pole mitte võit, vaid osavõtt</a> appeared first on <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee">Vaimuvara</a>.</p>
]]></description>
		
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Eesti kirjanike jõululood</title>
		<link>https://vaimuvara.ee/eesti-kirjanike-joululood/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Maris Adamson]]></dc:creator>
		<pubDate>Mon, 22 Dec 2025 09:10:36 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Vaimu varamu]]></category>
		<category><![CDATA[eesti kirjandus]]></category>
		<category><![CDATA[jõulud]]></category>
		<category><![CDATA[jõululood]]></category>
		<category><![CDATA[jõululuuletus]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://vaimuvara.ee/?p=111769</guid>

					<description><![CDATA[<p>Eesti kirjanike jõululood Jõululood on olnud sajandeid osaks eestikeelsetest lauluraamatutest, lugemikest, laulikutest, kogumikest, ajalehtedest ja kalendritest. Eesti algupäraste kirjanike kirjutatud jõululood ilmusid 19. sajandi lõpus ajakirjanduses ja kalendrites. Varaseimad eesti jõuluteemalised jutud olid seotud kristliku õpetuse ja rahvavalgustusliku kirjandusega. Esimene eestikeelne jõuluraamat ilmus 20. sajandi alguses, kui hakati lastele ja peredele avaldama jõulujuttude kogumikke. Esialgu [&#8230;]</p>
<p>The post <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee/eesti-kirjanike-joululood/">Eesti kirjanike jõululood</a> appeared first on <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee">Vaimuvara</a>.</p>
]]></description>
		
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Varjud öös</title>
		<link>https://vaimuvara.ee/varjud-oos/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Maris Adamson]]></dc:creator>
		<pubDate>Thu, 23 Oct 2025 06:22:30 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Vaimu varamu]]></category>
		<category><![CDATA[õõ]]></category>
		<category><![CDATA[tulnukad]]></category>
		<category><![CDATA[vaimud]]></category>
		<category><![CDATA[vampiirid]]></category>
		<category><![CDATA[varjud]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://vaimuvara.ee/?p=107130</guid>

					<description><![CDATA[<p>Varjud öös Öö loob atmosfääri, kus kõik on võimalik, kus piirid reaalse ja ebareaalse vahel hägustuvad. Me kardame ööd, sest ta ei näita oma nägu. Tuttavad kontuurid kaovad ja varjud venivad pikaks. Öö on aeg, mil vaimud ärkavad, loitsud toimivad ja hirmud saavad kuju. Inimene on valguse olend. Me loome reegleid, et tunda end turvaliselt. [&#8230;]</p>
<p>The post <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee/varjud-oos/">Varjud öös</a> appeared first on <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee">Vaimuvara</a>.</p>
]]></description>
		
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Giuseppe Tomasi di Lampedusa</title>
		<link>https://vaimuvara.ee/giuseppe-tomasi-di-lampedusa/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Maris Adamson]]></dc:creator>
		<pubDate>Thu, 14 Aug 2025 09:58:34 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Vaimu varamu]]></category>
		<category><![CDATA[Alexandra von Wolff-Stomersee]]></category>
		<category><![CDATA[Giuseppe Tomasi di Lampedusa]]></category>
		<category><![CDATA[itaalia kirjandus]]></category>
		<category><![CDATA[kirjanikud]]></category>
		<category><![CDATA[Läti]]></category>
		<category><![CDATA[Stāmeriena]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://vaimuvara.ee/?p=101501</guid>

					<description><![CDATA[<p>Giuseppe Tomasi di Lampedusa Giuseppe Tomasi di Lampedusa, Palma hertsog ja Lampedusa prints, sündis 23. detsembril 1896 Palermos ja suri 23. juulil 1957 Roomas. Ta on tuntud eelkõige romaani „Leopard“ autorina. Lampedusa osales Esimeses maailmasõjas Itaalia armee suurtükiväeohvitserina. Ta langes vangi Ungaris, kust ta hiljem põgenes ja naasis jalgsi Itaaliasse. Pärast sõda unistas ta diplomaatilisest [&#8230;]</p>
<p>The post <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee/giuseppe-tomasi-di-lampedusa/">Giuseppe Tomasi di Lampedusa</a> appeared first on <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee">Vaimuvara</a>.</p>
]]></description>
		
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Eesti pagulaskirjandus</title>
		<link>https://vaimuvara.ee/elementor-96903/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Maris Adamson]]></dc:creator>
		<pubDate>Wed, 02 Jul 2025 16:32:10 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Vaimu varamu]]></category>
		<category><![CDATA[Eesti pagulaskirjandus]]></category>
		<category><![CDATA[Enn Nõu]]></category>
		<category><![CDATA[kirjanikud]]></category>
		<category><![CDATA[Orto]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://vaimuvara.ee/?p=96903</guid>

					<description><![CDATA[<p>Eesti pagulaskirjandus Maailmas laiali pillutatud eestlastele pakkus pidevus- ja ühtekuuluvustunnet keel. Teise maailmasõja järgseil aastail oli Eesti kirjandustraditsiooni säilimise pearaskus pagulaskirjanduse kanda. Eestis algas kirjanduskultuuri hävitamine, välismaal üritati seda aga säilitada. Eesti pagulaskirjandus arenes väljaspool okupeeritud Eestit aastail 1944–1990. 1950. aastate II pooleni ilmus paguluses algupärast kirjandust rohkem kui kodumaal, ainestiku ning vormilise ja temaatilise [&#8230;]</p>
<p>The post <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee/elementor-96903/">Eesti pagulaskirjandus</a> appeared first on <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee">Vaimuvara</a>.</p>
]]></description>
		
		
		
			</item>
	</channel>
</rss>
