Kas „Odüsseia“ tegevus on seotud Eestiga?
See teema on taas väärt arutlemist nüüd, kus kinodesse on jõudnud Homerose legendaarsel eeposel põhineva suurejoonelise seiklusfilmi “Odüsseia”, lavastajaks ja stsenaristiks Oscari-võitja Christopher Nolan ning Seto Kuninglik Teater mängib 31.07 – 09.08.2026 Luhamaal rokkmuusikali „Seto Odüsseia“.
Teadlased on aastakümneid vaielnud Homerose «Iliase» ja «Odüsseia» geograafia üle, sest kohad, mida eepostes kirjeldatakse, ei vasta tegelikkusele. 1992. aastal hakkas Felice Vinci hobiajaloolasena uurima põhjalikumalt Homerose eeposi ja väidab oma raamatus „Homerose eeposte Läänemere päritolu“ veenvalt, et eeposte tegevus leidis aset mitte Vahemere, vaid Läänemere ääres ning et Homerose eepose üks peakangelastest Achilleus oli hoopis eestlane, täpsemini seto ning Odüsseus võis oma rännakutel külastada ka Saaremaad. Kui 3500 aastat tagasi langes meteoriit Saaremaale ja tekkis Kaali kraater, halvenes siinne kliima nii drastiliselt, et inimesed pidid lahkuma, kuid võtsid kaasa suulise traditsioonina kuulsad eeposed. Felice Vinci väidab, et põhjamaade rahvad rändasid umbes 1500 eKr mööda Venemaa jõgesid lõunasse ning panid aluse Mükeene kultuurile ja kogu Kreeka tsivilisatsioonile. Tema teooriad, mis tuginevad põhjalikule Homerose „Iliase“ ja „Odüsseia“ analüüsile, on inspireerinud teaduskonverentse Itaalias, Kreekas, Rootsis, Taanis, Norras, Soomes ja Ameerika Ühendriikides. Eesti ajaloolased ja mütoloogiauuringute spetsialistid suhtuvad Vinci hüpoteesidesse siiski valdavalt kriitiliselt.
Felice Vinci raamat “Homerose eeposte Läänemere päritolu” on avaldatud seitsmes erinevas keeles. 2014. aastal külastas Felice Vinci Itaalia Eesti Seltsi kutsel koos Itaalia menukaima turismiajakirjaniku Syusy Bladyiga (Maurizia Giusti) Saaremaad ja Kaali kraaterjärve. Selle reisi põhjal on EASi teotusel valminud Itaalia tuntuimale turismiportaalile “Turisti per caso” reportaaž „The Hyperborean Meteorite“.
Kreeka kirjanduse vanima säilinud suurteose, eepilise poeemi «Ilias» tegevus toimub Trooja sõja kümnendal aastal. „Ilias“ jutustab Trooja sõja viimastest nädalatest. Sõja põhjustajaks oli Trooja kuninga Priamose poeg Paris, kes röövis Sparta kuningalt Menelaoselt tema kauni naise Helena. Achilleus on „Iliase“ peategelane – Trooja sõja suurim kreeka kangelane. Tema jõud ja julgus on legendaarne, kuid ta teab ka ette, et tema kangelaslikkus lõpeb varajase surmaga. Ilias on väga julm ja verine teos, mis kajastab meie mõtteviisist hoopis erinevaid tõekspidamisi. Suure osa lauludest täidavad lahingustseenid, vägilaste omavaheline võitlus ja üksteise tapmine on kirjeldatud kohati väga üksikasjalikult. Eesti keelses tõlkes on kasutatud originaali värsimõõtu; silpide pikkuse arvestamisel põhinevat heksameetrit, mille viljelemiseks eesti keel on väga sobiv.
Ilias ei räägi sõja põhjustest, algusest ega sõjale järgnenud sündmustest. Viimaseid puudutab teine vanakreeka eepos “Odüsseia”. “Odüsseia” on Homerosele omistatav vanakreeka eepos, milles kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda.
„Odüsseia” jutustab legendaarse Kreeka kuninga Odysseuse Trooja sõja järgsest, 10 aasta pikkusest ohtlikust teekonnast Trooja rannikult koju, Ithaka saarele, abikaasa Penelope juurde. Teekonna jooksul kohtab ta müütilisi olendeid ja tegelasi: kohtub küklopi Polyphemosega, nõid Circega, käib allilmas, läbib Skylla ja Charybdise ohtliku väina ning jääb aastateks nümf Kalypso saarele. Eepos tõstab esile Odysseuse julgust, intelligentsust ja lojaalsust. Ithakas on aga Penelope ümber kogunenud peigmehed, kes raiskavad kuningriigi varasid ja plaanivad Odysseuse poega tappa. Lõpuks jõuab Odysseus fakiidide abiga Ithakasse, kus ta maskeerib end kerjuseks, liitub oma poja Telemachosega ja võidab Penelope ümber kogunenud peigmehed.
“Odüsseia” jaguneb 24 lauluks ja sisaldab 12 110 värssi. Värsimõõduks on daktüliline heksameeter. Põhijoontes loodi “Odüsseia” ilmselt Mükeene ajastul, võimalik, et mitme paralleelselt tegutsenud lauliku-aoidi poolt.
Mõlemad eeposed kuuluvad läänemaade kirjanduse alustekstide hulka ning on ühed vanimatest säilinud teostest, pärinedes umbes 650 aastast.
Lugege raamatuid või vaadake nende lavastusi ja kujundage ise oma arvamus!