<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><rss version="2.0"
	xmlns:content="http://purl.org/rss/1.0/modules/content/"
	xmlns:wfw="http://wellformedweb.org/CommentAPI/"
	xmlns:dc="http://purl.org/dc/elements/1.1/"
	xmlns:atom="http://www.w3.org/2005/Atom"
	xmlns:sy="http://purl.org/rss/1.0/modules/syndication/"
	xmlns:slash="http://purl.org/rss/1.0/modules/slash/"
	>

<channel>
	<title>Perioodika &#8211; Vaimuvara</title>
	<atom:link href="https://vaimuvara.ee/kirjastus/perioodika/feed/" rel="self" type="application/rss+xml" />
	<link>https://vaimuvara.ee</link>
	<description>raamatud e-pood</description>
	<lastBuildDate>Tue, 24 Mar 2026 18:56:44 +0000</lastBuildDate>
	<language>et</language>
	<sy:updatePeriod>
	hourly	</sy:updatePeriod>
	<sy:updateFrequency>
	1	</sy:updateFrequency>
	<generator>https://wordpress.org/?v=6.9.4</generator>

<image>
	<url>https://vaimuvara.ee/wp-content/uploads/2021/09/Vaimuvara-Logo-100x100.png</url>
	<title>Perioodika &#8211; Vaimuvara</title>
	<link>https://vaimuvara.ee</link>
	<width>32</width>
	<height>32</height>
</image> 
	<item>
		<title>Johnny´s seven friends &#8211; Silvi Väljal, 1984</title>
		<link>https://vaimuvara.ee/e-pood/johnnys-seven-friends-silvi-valjal-1984/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Ain Adamson]]></dc:creator>
		<pubDate>Tue, 24 Mar 2026 18:15:11 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">https://vaimuvara.ee/?post_type=product&#038;p=118326</guid>

					<description><![CDATA[<p>There once was a little boy named Jussike who loved Sundays a lot. It was lovely to frolic and play from dawn to dusk! There were no chores to do. Jussike wished every day could be Sunday. He decided to go to Sundayland so he could ask Sunday to be with him all the time.</p>
<p>Ingliskeelne versioon <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Silvi_Väljal">Silvi Väljal</a>i armastatud lasteraamatust "<a href="https://vaimuvara.ee/e-pood/jussikese-seitse-sopra-silvi-valjal/">Jussikese seitse sõpra</a>".</p>
<p>Tõlkija Kristi Tarand.</p>
<p>The post <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee/e-pood/johnnys-seven-friends-silvi-valjal-1984/">Johnny´s seven friends &#8211; Silvi Väljal, 1984</a> appeared first on <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee">Vaimuvara</a>.</p>
]]></description>
		
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Hulkade psühholoogia &#8211; Gustave Le Bon, 1991</title>
		<link>https://vaimuvara.ee/e-pood/hulkade-psuhholoogia-gustave-le-bon-1991/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Maris Adamson]]></dc:creator>
		<pubDate>Thu, 29 Jan 2026 17:39:09 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">https://vaimuvara.ee/?post_type=product&#038;p=114071</guid>

					<description><![CDATA[<div class="s t wc hc">
<p><a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Gustave_Le_Bon">Le Bon</a> uuris inimeste käitumist hulga liikmeina. Ta tuvastas, et kui koos on anonüümsust tagav hulk inimesi, kaob nende võime tsiviliseeritult mõelda. Rahvahulk on vastuvõtlik, impulsiivne ja infantiilne. Hulk ei ole kunagi arutlev ega kahtlev, hulga tunded on alati liialdatud. Seega massis olles kaotab inimene oma individuaalsuse ja omandab tüki "kollektiivsest hingest", mis on intellektuaalselt madalam inimese enda vaimsest tasemest. Massi tähelepanu hajub, ta muutub vähem kriitiliseks. Sugereeritavus suureneb, tekib õpitud abitus. Ühtesulamine kollektiivi vaimuga on võrreldav hüpnootilise regressiooniga, mis viib inimese tagasi hingeseisundisse, mis oli omane eelajaloolisele seisundile. Tänu sellele vaimsele taandarengule saavutab juht masside üle samasuguse võimu nagu hüpnotisöör omab absoluutset kontrolli hüpnotiseeritava üle.</p>
<p>Väidetavalt oli tema teos "Hulkade psühholoogia" lemmiklektüüriks nii Hitleri, Mussolini kui ka Stalini laual.</p>
<p>Sari: <a href="https://vaimuvara.ee/?s=Loomingu+Raamatukogu&#38;post_type=product">Loomingu Raamatukogu</a></p>
</div>
<p>The post <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee/e-pood/hulkade-psuhholoogia-gustave-le-bon-1991/">Hulkade psühholoogia &#8211; Gustave Le Bon, 1991</a> appeared first on <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee">Vaimuvara</a>.</p>
]]></description>
		
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Minu elu peopesal &#8211; India Knight, 2001</title>
		<link>https://vaimuvara.ee/e-pood/minu-elu-peopesal-india-knight-2001/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Maris Adamson]]></dc:creator>
		<pubDate>Tue, 27 Jan 2026 18:09:34 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">https://vaimuvara.ee/?post_type=product&#038;p=113816</guid>

					<description><![CDATA[<p>Kas salamisi fantaseerimine vulgaarsete kingade ja läbipaistva pluusi ostmisest teeb teist Halva Ema?<br />
Mida arvata lapsi kooli viivast emast, kel jalas pidzhaamapüksid?<br />
See ema on Clara Hutt, kel juba seljataga vallalise velpad päevad, kes on kätte saanud Oma Mehe.<br />
Tal on kena maja, jumalikud lapsed (kes ainult 90% ajast talle närvidele käivad), tal on ektsentrikutest koosnev suur suguvõsa ning külgetõmbav (kuid üha salapärasemaks muutuv) abikaasa.</p>
<p>Ajalehe Sunday Times ringvaatekirjutaja <a href="https://en.wikipedia.org/wiki/India_Knight">India Knight</a> paneb teid seda lõbusat ja liigutavat raamatut lugedes südamest naerma. Lugu abielunaisest, emast ja poole kohaga ajakirjanikust Clara Huttist tõestab veel kord, et te võite olla abielus ja siiski veel kelmikas ja keku.</p>
<p>The post <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee/e-pood/minu-elu-peopesal-india-knight-2001/">Minu elu peopesal &#8211; India Knight, 2001</a> appeared first on <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee">Vaimuvara</a>.</p>
]]></description>
		
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Loomade farm. Muinaslugu &#8211; George Orwell, 1988</title>
		<link>https://vaimuvara.ee/e-pood/loomade-farm-muinaslugu-george-orwell-1988/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Ain Adamson]]></dc:creator>
		<pubDate>Thu, 15 Jan 2026 18:47:42 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">https://vaimuvara.ee/?post_type=product&#038;p=112960</guid>

					<description><![CDATA[<div class="s t wc hc">
<p>George Orwell, kodanikunimega Eric Arthur Blair (1903–1950) sündis Birmas, sai hariduse Etoni kolledžis Inglismaal ning teenis Birmas Briti Impeeriumipolitseis, töötas Inglismaal õpetajana, osales Hispaania kodusõjas ja tegutses pärast seda ning Teise maailmasõja ajal kommentaatori ja korrespondendina.</p>
<p>«Loomade farm» ja «1984» on kahtlemata Orwelli kõige tuntumad teosed. Ehkki kirjutatud enam kui 50 aasta eest, pole need kaotanud aktuaalsust ja teravust ka 21. sajandi alguses. Totalitaarsed riigid pole tänaseks kuhugi kadunud, meedia abil korraldatav ajupesu on hoopis suuremad mõõtmed omandanud ning Orwelli poliitikloomi või loompoliitikuid võib kohata igal sammul.</p>
<p>Sari: <a href="https://vaimuvara.ee/?s=Loomingu+Raamatukogu&#38;post_type=product">Loomingu Raamatukogu</a> 1988 Nr. 11-12</p>
</div>
<p>The post <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee/e-pood/loomade-farm-muinaslugu-george-orwell-1988/">Loomade farm. Muinaslugu &#8211; George Orwell, 1988</a> appeared first on <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee">Vaimuvara</a>.</p>
]]></description>
		
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Lihtsalt kristlus &#8211; C. S. Lewis, 1991</title>
		<link>https://vaimuvara.ee/e-pood/lihtsalt-kristlus-c-s-lewis-1991/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Maris Adamson]]></dc:creator>
		<pubDate>Mon, 24 Nov 2025 10:51:11 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">https://vaimuvara.ee/?post_type=product&#038;p=109221</guid>

					<description><![CDATA[<div class="s t wc hc">
<p> Raamat põhineb BBC raadio loengutel (1941–1944), kus <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/C._S._Lewis">Lewis</a> selgitas kristluse olemust laiale kuulajaskonnale. Lewis väldib konfessionaalset eristust: ta ei ütle, kas peaks olema anglikaan, metodist või katoliiklane. Ta keskendub ühisele kristlikule tuumale, mis ühendab kõiki kirikuid.<br />
Teos käsitleb:<br />
• Moraaliseadust ja inimese sisemist tunnet õigest ja valest<br />
• Kristliku usu põhialuseid – Jumala olemust, Kristuse rolli, lunastust<br />
• Kristlase elupraktikat – voorused, armastus, lootus, usk<br />
Lewis rõhutab, et kristlus ei ole pelgalt teooria, vaid eluviis, mis muudab inimese ja ühiskonna.</p>
<p>Sari: <a href="https://vaimuvara.ee/?s=Loomingu+Raamatukogu&#38;post_type=product">Loomingu Raamatukogu</a></p>
</div>
<p>The post <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee/e-pood/lihtsalt-kristlus-c-s-lewis-1991/">Lihtsalt kristlus &#8211; C. S. Lewis, 1991</a> appeared first on <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee">Vaimuvara</a>.</p>
]]></description>
		
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Idioodid kõigepealt &#8211; Bernard Malamud</title>
		<link>https://vaimuvara.ee/e-pood/ohvritall-bernard-malamud-1986-kopeeri/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Maris Adamson]]></dc:creator>
		<pubDate>Tue, 18 Nov 2025 10:13:59 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">https://vaimuvara.ee/?post_type=product&#038;p=108798</guid>

					<description><![CDATA[<div class="s t wc hc">
<p>„Idioodid kõigepealt“ on<a href="https://en.wikipedia.org/wiki/Bernard_Malamud">  Bernard Malamud</a> novellikogu, mis ilmus Loomingu Raamatukogus 1966. aastal ja sisaldab kuus lühijuttu, mis käsitlevad inimlikkust, kannatust ja moraalseid valikuid:</p>
<p>Leinajad<br />
Vangla<br />
Võluvaat<br />
Idioodid kõigepealt<br />
Elukutse valik<br />
Teenija kingad</p>
<p>Malamud keskendub „väikese inimese“ elule, sageli juudi päritolu tegelaste kaudu, kes seisavad silmitsi vaesuse, üksinduse, süütunde ja lunastuse teemadega.</p>
<p>Sari: <a href="https://vaimuvara.ee/?s=Loomingu+Raamatukogu&#38;post_type=product">Loomingu Raamatukogu</a></p>
</div>
<p>The post <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee/e-pood/ohvritall-bernard-malamud-1986-kopeeri/">Idioodid kõigepealt &#8211; Bernard Malamud</a> appeared first on <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee">Vaimuvara</a>.</p>
]]></description>
		
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Ühe vana &#8221;tuuletallaja&#8221; noorpõlve mälestused &#8211; August Kitzberg, 1973</title>
		<link>https://vaimuvara.ee/e-pood/uhe-vana-tuuletallaja-noorpolve-malestused-august-kitzberg/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Maris Adamson]]></dc:creator>
		<pubDate>Fri, 14 Nov 2025 08:00:43 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">https://vaimuvara.ee/?post_type=product&#038;p=108377</guid>

					<description><![CDATA[<div class="s t wc hc"><a href="https://et.wikipedia.org/wiki/August_Kitzberg">August Kitzbergi </a>vanaduspõlve väärtuslikumaks teoseks on kaheköiteline memuaaridekogu «Ühe vana «tuuletallaja» noorpõlve mälestused».<br />
Tõuke mälestuste talletamiseks oli kirjanik saanud oma vennalt Jaanilt, kes oli virk sulemees, kuigi ta kirjapanekuist jõudis vähe trükki. Käsikirjas on temalt säilinud mitu vihikut, mis sisaldavad perekonnamälestusi ja olustikulist andmestikku XIX sajandi esimeselt poolelt. Pärast venna surma 1915. a. sattusid need üleskirjutused kirjaniku kätte, ja kuna neis oli huvitavaid andmeid nii vendade vanemate kui ka koduümbruse minevikust, viisid need kirjaniku mõttele kasutada ainestikku memuaarteoses, neid muidugi omalt poolt täiendades.<br />
Töö edenes väga aeglaselt, Kitzberg hakkas memuaare kirjutama 1916. aasta kevadel, ent esimene osa mälestustest ilmus alles 1924. aastal ja teine osa 1925.<br />
Mälestuste eri osad on väärtuselt ebavõrdsed.<br />
Kitzbergi «Tuuletallaja» kuulub orgaaniliselt külajuttude sarja, olles selle täienduseks ning kokkuvõtteks.</div>
<div></div>
<div>
<p>Sari: <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Loomingu_Raamatukogu">Loomingu raamatukogu</a> 1973 Nr. 41-44</p>
</div>
<p>The post <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee/e-pood/uhe-vana-tuuletallaja-noorpolve-malestused-august-kitzberg/">Ühe vana &#8221;tuuletallaja&#8221; noorpõlve mälestused &#8211; August Kitzberg, 1973</a> appeared first on <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee">Vaimuvara</a>.</p>
]]></description>
		
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Monument &#8211; Enn Vetemaa, 1965</title>
		<link>https://vaimuvara.ee/e-pood/monument-enn-vetemaa-1965/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Maris Adamson]]></dc:creator>
		<pubDate>Fri, 14 Nov 2025 07:51:14 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">https://vaimuvara.ee/?post_type=product&#038;p=108374</guid>

					<description><![CDATA[<div class="s t wc hc"><a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Enn_Vetemaa">Enn Vetemaa </a>"Monument" (1965) on üks Eesti kirjanduse modernismi verstaposte — terav, satiiriline ja psühholoogiliselt sügav lühiromaan. Monument ei ole ainult füüsiline objekt, vaid sümbol eneseupitamisest ja ideoloogilisest manipulatsioonist. Peategelane kehastab nõukogude nomenklatuuri, kelle moraal on paindlik ja eesmärkide nimel kõik lubatud.  Vetemaa ei paku lihtsaid vastuseid — lugeja peab ise otsustama, kas peategelane on tragöödia või farss.</div>
<div></div>
<div>
<p>Sari: <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Loomingu_Raamatukogu">Loomingu raamatukogu</a> 1965 Nr. 1</p>
</div>
<p>The post <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee/e-pood/monument-enn-vetemaa-1965/">Monument &#8211; Enn Vetemaa, 1965</a> appeared first on <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee">Vaimuvara</a>.</p>
]]></description>
		
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Lugu &#8211; Vaino Vahing</title>
		<link>https://vaimuvara.ee/e-pood/lugu-vaino-vahing/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Maris Adamson]]></dc:creator>
		<pubDate>Thu, 06 Nov 2025 07:31:28 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">https://vaimuvara.ee/?post_type=product&#038;p=107772</guid>

					<description><![CDATA[<div class="s t wc hc"><a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Vaino_Vahing">Vaino Vahing</a> esimene raamat. Peategelane Kuslap on psühhiaater, kelle sisemaailm ja suhted naistega on täis vastuolusid, iha ja eneseanalüüsi. Lugu kulgeb läbi fragmentaarsete dialoogide ja sisemonoloogide, kus tegelased pendeldavad armastuse, võimu ja identiteedi vahel. See teos on psühholoogiliselt intensiivne, eksistentsialistlik ja kohati ebamoraalne lugu, mis avab Vahingu kui kirjaniku julge ja kompromissitu stiili</div>
<div></div>
<div class="s t wc hc">Sisaldab ka «Loomingu» raamatukogu 1957 - 1969 sisuregistrit.</div>
<div></div>
<div>
<p>Sari: <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Loomingu_Raamatukogu">Loomingu raamatukogu</a> 1970 Nr. 1</p>
</div>
<p>The post <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee/e-pood/lugu-vaino-vahing/">Lugu &#8211; Vaino Vahing</a> appeared first on <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee">Vaimuvara</a>.</p>
]]></description>
		
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Jälle häda mõistuse pärast &#8211; Enn Vetemaa, 1975</title>
		<link>https://vaimuvara.ee/e-pood/jalle-hada-moistuse-parast-enn-vetemaa/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Maris Adamson]]></dc:creator>
		<pubDate>Thu, 06 Nov 2025 07:21:03 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">https://vaimuvara.ee/?post_type=product&#038;p=107769</guid>

					<description><![CDATA[<div class="s t wc hc"><a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Enn_Vetemaa">Enn Vetemaa </a>absurdinäidendi tegelasteks on eraklik abielupaar Abraham ja Berta ning nende tütar Maria, kes tegelevad kummaliste loomkatsetega, ning Elu Pühaduse Kaitsmise Seltsi esindavad noored, kes protestivad Abrahami tegevuse vastu</div>
<div></div>
<div>
<p>Sari: <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Loomingu_Raamatukogu">Loomingu raamatukogu</a> 1978 Nr. 35</p>
</div>
<p>The post <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee/e-pood/jalle-hada-moistuse-parast-enn-vetemaa/">Jälle häda mõistuse pärast &#8211; Enn Vetemaa, 1975</a> appeared first on <a rel="nofollow" href="https://vaimuvara.ee">Vaimuvara</a>.</p>
]]></description>
		
		
		
			</item>
	</channel>
</rss>
