Herta Laipaik on oma romaanis kesksele kohale toonud ühe noore inimese isiksuse kujunemine. Tegevus toimub Valgas 1942. aasta alguskuudel, mil peategelane Ingrid Hunnius viibib vanglas eeluurimise all. Seal üleelatu, samuti Ingridi suhted vanematega, oma keskkonnaga, ülikooli- ja vanglakaaslastega, "imeliku" sakslase Herbert Lemmiga – see kõik kokku viib tütarlapse tõdemuseni, mis on sõnastatud raamatu lõpus:
"Ingrid tundis äkki teravalt, et tal ei ole enam tagasipöördumist endise muretu ja lapseliku elu juurde."

Herta Laipaik on kirja pannud romaani ühe naise armastusest ja elust. Peategelase käekäiku mõjutab väikelinna jõukas ärinaine, kelle saatus kujuneb võrdselt traagiliseks oma rahva saatusega.

Herta Laipaiga "Musta opaali rada" lõpetab triloogia, kuhu kuuluvad 1992 ilmunud "Angara ääres, Anno 1950" ja 1993 ilmunud "Pärlid surevad pikkamisi". Sündmustiku loogika järgi oleks pidanud esimene olema "Pärlid surevad pikkamööda", ent iga triloogia osa on nauditav ka omaette ning peaasi, et nüüd on ilmunud kogu Freyja-saaga.

Vormsi saarelt pärit Freyja, kuulsa Rootsi kalliskivifirma omaniku Ewa Collinderi vaene sugulane ja kasulaps, on saanud tunnustatud kivikunstnikuks ja firma pärijannaks. Freyjat, selles triloogiaosas proua Ärlundi, on nimetatud eesti kirjanduse pahelisimaks naiseks. Et tema kujutamisel on kasutatud pahevärve külluslikult, ei ole mõtet hakata seda määrangut pehmemaks tingima. Ent samas ei puudu Freyjas ka kaunim pool, õieti kirjanduslik huvitavus, mis on eriti mõjukas romaani raamis.

1952. aastal elab vana ja oma tervise laostanud peategelane omaaegses luksuslikus Tallinna villas, mis tänu pettusele on võõra võimu haardest päästetud. 1953. aastal helgib rusutusse valgust: sõjaajast ühegi teateta kadunud Hinno, Freyja mees, saadab kirja, Siberisse viidud tütar Kirkel on lootust koju pääseda. Freyja otsustab vabaneda õnnetust toovast mustast opaalist.

Herta Laipaikga „Koerakoonlane“ sisaldab jutustusi, mis on inspireeritud Eesti rahvajuttudest, muistenditest ja külapärimusest. Autobiograafiliste sugemetega romaan koosneb kahest iseseisvast osast . Esimeses osas “ Kalmetimäe ennustus ” kirjeldatakse jõuka eesti haritlasperekonna elu Teise maailmasõja päevil , teises osas “ Hingepüüdja ” jutustatakse Venemaalt Tallinna ümberasunud NKVD nuhi ja küüditaja saatusest sõjajärgseil aastail , tema abielust eesti naisega ja selle armastuse traagilisest lõpust

 

Herta Laipaiga poolt kirja raamatusse pandud külajuttude ainestik on võetud Helme kihelkonnast, tegevusajaks möödunud sajandi viimane veerand ja meie sajandi algus. Jutte seovad raamatu peategelase Surma-Kusta lühimonoloogid.
Surma-Kustaks hüüti Helmes omal ajal kalmistuvaht Gustav Limbergi.

Kõik Herta Laipaiga poolt kirja pandud lood on kantud mingist narkovõitlusest - metsavennad ja miilitsad, vahepeal vilksab droog ogaõun, endiste ss-laste kurjemast kurjem organisatsioon "Ristämblik" mürgitab inimesi narkootikumidega, võitlus narkomaffiaga kuskil Saksa DV-s.