100 aastat "Tõde ja õigust"
100 aastat tagasi, 30. oktoobril 1926, ilmus Tammsaare romaani “Tõde ja õigus” I osa „Noor-Eesti” kirjastuse väljaandes.
Anton Hansen Tammsaare, kodanikunimega Anton Hansen, võttis endale pseudonüümi Tammsaare oma sünnitalu Põhja-Tammsaare nime järgi. Eesti kultuurilukku on Tammsaare sünnipaik jäädvustunud “Tõe ja õiguse” I osa legendaarse tegevuspaiga Vargamäena.
Tammsaarest sai elav klassik 1926. aastal, mil ilmus romaani „Tõde ja õigus“ I osa. Juba samal aastal hakkasid lugejad käima kirjaniku kodutalus “Vargamäed otsimas”. Tammsaarele maksti «Tõe ja õiguse» I osa eest summa, mis praegu võrduks 100 000 euroga. Albu vald püstitas 1936. aastal vallamaja ette kirjaniku ausamba. See on esimene elavale inimesele püstitatud ausammas Eesti kultuuri ajaloos.
“Tõde ja õigus” on A. H. Tammsaare viieosaline romaanisari, kus kujutatakse Eesti ühiskonna arengut 1870-ndatest kuni 1930-ndate aastateni, nii taluelu kui linnaühiskonda. Epopöa käsitleb inimese suhet maa, jumala, ühiskonna ja iseendaga. “Tõde ja õigus” ilmus aastatel 1926–1933.
Tammsaare on teosesse sulatanud mälestusi oma lapsepõlvest ja noorukieast isatalus. Tammsaare ise ütleb teose kohta:” Maastik ja ümbrus on minu kodukohast, samuti meeleolud. Inimesi ei ole ühtki täielikult tegelikust elust kopeerinud, vaid olen algtüüpe transformeerinud. On tõsi – Andres on minu oma isa. Pearu on tegelikult naabrimees. Mida Tammsaare romaanist veel kirjutas ja mõtles, seda võib igaüks järele vaadata „Tõe ja õiguse” I osa lõpust (Kogutud teosed VI. Tallinn, 1981, lk 492).
Eesti kirjanik ja semiootik Valdur Mikita on iseloomustanud eestlaste ja “Tõe ja õiguse” kui eestluse ühe tüviteksti suhet järgnevalt: “Rahvas, kelle kõige kuulsam kirjandusteos on viieköiteline sookuivendamise käsiraamat, ei saa olla normaalne – ja ei peagi. Võimalik, et meil on ilmaruumis hoopis üks teine asi ajada.”
Kuna elu-olu ja sõnakasutus on 100 aastaga tublisti muutunud, ilmus tänavu „Tõe ja õiguse“ I osa kommenteeritud väljaanne, mis aitab seotust piibli, rahvauskumuste või ajalooliste sündmustega paremini mõista. Raamatus on üle 600 kommentaari, mis on lisatud folklorist Marju Kõivupuu, religiooniloolase Jaan Lahe, ajaloolase Ülle Tarkiainen ning kirjandusteadlase Maarja Vaino poolt.
Sarja esimese köite alusel valmis 2019. aastal mängufilm “Tõde ja õigus”, teise köite põhjal 1975. aastal film “Indrek”
Teos on digiteeritud kultuuriministeeriumi toetusprogrammi “Eesti kirjandus” raames.
ERR arhiivis saab kuulata 5-osalist järjejuttu Anton Hansen Tammsaare “Tõde ja õigus” I osast, loeb Peeter Tammearu.
2013. aastal ilmus teos ka audioraamatuna.
Teisipäeval, 20. oktoobril kell 16.00 avatakse Vaal galeriis näitus “”Tõde ja õigus” 100. Sada pilku romaanile”. Näituse ja oksjoniga tähistatakse saja aasta möödumist A. H. Tammsaare “Tõe ja õiguse” I osa ilmumisest. Näitusel on eksponeeritud saja kunstniku teosed, mis on ammutanud inspiratsiooni ja ainese A. H. Tammsaare kuulsast romaanist. Näitusel osalevad kunstnikud erinevatest põlvkondadest ning esindatud on nii tuntud korüfeed kui ka noored talendid. Samuti on esindatud erinevad tehnikad õlimaalist keraamilise vormi ja tekstiilini.
30. oktoobril kell 18 toimub näitusel väljas olevate kunstiteoste ja raamatute oksjon. Enampakkumisele tulevad kõik 100 kunstiteost, kuid ainult 95 raamatut, sest 5 raamatut peavad minema säilituseksemplaridena Rahvusraamatukogusse. Need 5 raamatut valitakse välja loosi teel. Kõik teosed ja raamatud on nähtavad lehel.
Näitusel võib näha järgmiste kunstnike teoseid: Vano Allsalu, Siim-Tanel Annus, Miina Barrera Pinochet, Britta Benno, Marju Bormeister, Nelly Drell, Egle Ehtjen, Pille Ernesaks, Kelli Gedvil, Alexei Gordin, Mauri Gross, Jenny Grönholm, Albert Gulk, Gerda Hansen, Inga Heamägi, Tiit Jaanson, Ingmar Järve, Kai Kaljo, Anu Kalm, Kadri Kangilaski, Kristi Kangilaski, Erki Kasemets, Eve Kask, Jüri Kass, Jan Kaus, Rein Kelpman, Helena Keskküla, Kirke Kirt, Liis Koger, Epp Maria Kokamägi, Kristi Kongi, Margus Kontus, Lauri Koppel, Paul Kormašov, Aleksei Kornilov, Karel Korp, Ilmar Kruusamäe, Liisa Kruusmägi, Inge Kudisiim, Allan Kukk, Krõõt Kukkur, Toomas Kuusing, Kadi Kurema, Asko Künnap, August Künnapu, Vilen Künnapu, Mati Kütt, Tarrvi Laamann, Laurentsius, Stina Leek, Lisette Lepik, Ly Lestberg, Regina Lukk-Toompere, Liia Lüdig-Algvere, Riin Maide, Mihkel Maripuu, Jüri Mildeberg, Johanna Mudist, Katariin Mudist, Liisa Mudist, Maarit Murka, Marko Mäetamm, Navitrolla, Kadi Nool, Viive Noor, Mall Nukke, Liisa Nurklik, Helga Nõu, Eiko Ojala, Kaido Ole, Enno Ootsing, Kaia Otstak, Ann Pajuväli, Priit Pangsepp, Juss Piho, Mark Antonius Puhkan, Tiit Pääsuke, Kertu Rannula, Rait Rosin, Lembe Ruben, Kristen Rästas, Tõnis Saadoja, Reti Saks, Ludmilla Siim, Marta Stratskas, Imat Suumann, Anna Škodenko, Santa Zukker, Siiri Taimla-Rannala, Karl-Erik Talvet, Liis Tedre, Enn Tegova, Jaan Toomik, Hendrik Toompere, Roman-Sten Tõnissoo, Maria-Kristiina Ulas, Elo Vahtrik, Rebeka Vaino, Kelli Valk, Urmas Viik.